Language of document : ECLI:EU:C:2017:448

Kohtuasi C258/14

Eugenia Florescu jt

versus

Casa Judeţeană de Pensii Sibiu jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Alba Iulia)

Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 143 – Liikmesriigi raskused seoses maksebilansiga – Euroopa Liidu rahaline abi – Euroopa Liidu ja abisaaja liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum – Sotsiaalpoliitika – Võrdse kohtlemise põhimõte – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad maksta samal ajal riiklikku vanaduspensioni ja töötasu töötamise eest avaliku sektori asutuses – Isikute, kelle ametiaeg on ette nähtud põhiseaduses, ja kutseliste kohtunike erinev kohtlemine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. juuni 2017. aasta otsus

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Institutsioonide aktid – Euroopa Ühenduse ja liidu rahalist abi saanud liikmesriigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, millega viiakse ellu nimetatud liikmesriigi kohustust järgida teatud majanduslikke eesmärke – Hõlmamine

(ELTL artiklid 143 ja 267; nõukogu määrus nr 332/2002, artikkel 3a)

2.        Majandus ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Maksebilanss – Liikmesriigi raskused – Rumeeniaga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, millega viiakse ellu viimase kohustust järgida teatud majanduslikke eesmärke – Rumeenia kohustus võtta vastu sätted, mis keelavad maksta samal ajal vanaduspensioni ja töötasu – Puudumine

(ELTL artikkel 143; nõukogu määrus nr 332/2002; nõukogu otsus 2009/459)

3.        Majandus ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Maksebilanss – Liikmesriigi raskused – Rumeeniaga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, millega viiakse ellu viimase kohustust järgida teatud majanduslikke eesmärke – Vanaduspensioni ja töötasu samal ajal maksmist keelavate liikmesriigi õigusnormide kehtestamine – Omandiõiguse rikkumine – Puudumine

(ELL artikkel 6; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 17 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu otsus 2009/459)

4.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Kohaldamisala – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad teatud tingimustel maksta samal ajal vanaduspensioni ja töötasu töötamise eest avalikus sektoris – Kutseliste kohtunike ja isikute, kelle ametiaeg on ette nähtud põhiseaduses, erinev kohtlemine – Välistamine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõike 2 punkt b)

1.      Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahel 23. juunil 2009 Bukarestis ja Brüsselis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit tuleb pidada Euroopa Liidu institutsiooni õigusaktiks ELTL artikli 267 tähenduses, mille võib esitada Euroopa Liidu Kohtule tõlgendamiseks.

Memorandumi õiguslikuks aluseks on ELTL artikkel 143, mis annab liidule pädevuse anda vastastikust abi liikmesriigile, kus ei kehti valuutana euro ning kes on raskustes või keda ähvardab tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansiga. Vastastikuse mõistmise memorandum, mille õiguslikuks aluseks on käesoleva kohtuotsuse punktides 31–33 nimetatud liidu õigusnormid ja mille on sõlminud muu hulgas liit, keda esindab komisjon, kujutab endast liidu institutsiooni õigusakti ELTL artikli 267 punkti b tähenduses.

(vt punktid 31, 35 ja 36 ning resolutsiooni punkt 1)

2.      Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahel 23. juunil 2009 Bukarestis ja Brüsselis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit tuleb tõlgendada nii, et sellega ei tehta kohustuslikuks selliste siseriiklike õigusnormide vastuvõtmist, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega nähakse ette keeld maksta samal ajal netovanaduspensioni avalikus sektoris ja tasu töötamise eest avaliku sektori asutuses, kui netovanaduspension on riigi sotsiaalkindlustuseelarve koostamise aluseks olevast riigi keskmisest brutopalgast suurem.

Nagu esimesele küsimusele antud vastuses rõhutati, tuleb siinkohal märkida, et vastastikuse mõistmise memorandumi näol on tegemist liidu ja liikmesriigi vahelise kohustuse elluviimisega seoses majandusprogrammiga, mis võimaldab liikmesriigil saada kasu ELTL artiklis 143 osutatud ja määruses nr 332/2002 täpsustatud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemist liikmesriikide maksebilansi toetamiseks. See sisaldab teatavaid majanduspoliitilisi nõudeid, mille täitmine on rahalise abi andmise tingimuseks ning mis on kehtestatud vastavalt otsuse 2009/459 sätetele komisjoni ja Rumeenia ametiasutuste ühisel kokkuleppel. Ehkki vastastikuse mõistmise memorandum on siduv, ei sisalda see siiski ühtegi konkreetset sätet, mis nõuaks niisuguste siseriiklike õigusnormide vastuvõtmist, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

(vt punktid 38, 41 ja 42 ning resolutsiooni punkt 2)

3.      ELL artiklit 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega nähakse ette keeld maksta samal ajal netovanaduspensioni avalikus sektoris ja tasu töötamise eest avaliku sektori asutuses, kui netovanaduspension on teatud piirmäärast suurem.

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, nagu tuleneb seaduse nr 329/2009 artikli 2 sõnastusest, et see seadus on erandlik ja kavandatud ajutisena. Lisaks ei muuda seadus küsitavaks pensioniõiguse põhimõtet ennast, vaid piirab selle kasutamist määratletud ja piiritletud olukordades, nimelt juhul, kui pensioni saadakse samal ajal avaliku sektori asutuses töötamisega ja kui pension on teatud piirmäärast suurem. Konkreetselt põhikohtuasjas kõne all olevate siseriiklike õigusnormide eesmärk on nii avaliku sektori palgakulude vähendamine kui ka pensionisüsteemi reformimine, mis nähti ette otsuses 2009/459 ja vastastikuse mõistmise memorandumis, et leevendada maksebilansiga seotud raskusi, mis sundisid Rumeeniat taotlema ja võtma vastu liidult rahalist abi. Selliste eesmärkide puhul on tegemist üldise huvi eesmärkidega.

Põhikohtuasjas kõne all olevate siseriiklike õigusnormide sobivuse ja vajalikkusega seoses tuleb meenutada, et liikmesriikidel on konkreetset majanduslikku olukorda arvestades majanduse valdkonnas otsuste tegemisel ulatuslik kaalutlusruum ja nad oskavad kõige paremini otsustada, milliste meetmetega on võimalik taotletud eesmärki saavutada.

(vt punktid 55–57 ja 60 ning resolutsiooni punkt 3)

4.      Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et see säte ei ole kohaldatav niisuguste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt on nendes õigusnormides ette nähtud keeld – maksta samal ajal netovanaduspensioni ja tasu töötamise eest avaliku sektori asutuses, kui netovanaduspension on riigi sotsiaalkindlustuseelarve koostamise aluseks olevast riigi keskmisest brutopalgast suurem – kohaldatav kutselistele kohtunikele, mitte aga Rumeenia põhiseaduses ette nähtud ametikohtadele nimetatud isikutele.

(vt punkt 66 ja resolutsiooni punkt 4)