Kohtuasi T‑894/16
Société Air France
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 11. juuli 2019. aasta otsus
Tühistamishagi – Riigiabi – Meetmed, mida Prantsusmaa võttis Marseille Provence’i lennujaama ja seda lennujaama kasutavate lennuettevõtjate kasuks – Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks – Investeeringutoetused – Riigisisestele lendudele ja rahvusvahelistele lendudele kehtestatud erinevad lennujaamatasud – Vähendatud määraga lennujaamatasud, mille eesmärk on soodustada lendusid uuest terminalist Marseille Provence 2 – Isikliku puutumuse puudumine – Konkurentsipositsiooni olulise kahjustamise puudumine – Vastuvõetamatus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks – Niisuguse ettevõtja hagi, kes ei tõenda, et ta abisaajaga konkureerib – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 24–44)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks – Hagi, mille on esitanud konkureeriv ettevõtja, kes ei tõenda, et tema turupositsiooni on oluliselt kahjustatud – Vastuvõetamatus – Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)
(vt punktid 53–69 ja 80)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Haldusmenetluses osalenud ettevõtja hagi – Ebapiisavus kaebeõiguse tunnustamiseks
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3, ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punktid 71 ja 72)
Kokkuvõte
11. juulil 2019 tehtud kohtuotsuses Air France vs. komisjon (T‑894/16) jättis Üldkohus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata lennuettevõtja Air France’i tühistamishagi riigiabi otsuse peale, mille komisjoni tegi teatavate meetmete kohta, mille Prantsuse ametivõimud olid võtnud Marseille Provence’i lennujaama ja seda lennujaama kasutavate lennuettevõtjate kasuks(1).
Marseille Provence’i lennujaam on üks suuremaid lennujaamu Prantsusmaal. 2004. aastal otsustas selle lennujaama käitaja oma lennuliikluse elavdamiseks ja oma arengu Euroopa sihtkohtadele suunamiseks rajada põhiterminali kõrvale uue terminali odavlendude jaoks. Uue terminali ehitamise rahastamiseks sai käitaja Prantsuse riigilt muu hulgas investeeringutoetust. Lisaks kehtestati uue terminali jaoks erieeskirjad, mis nägid ette vähendatud määraga reisijatasud. Peale selle sõlmiti Marseille’ lennusuuna reklaamimiseks, et juurde meelitada rohkem reisijaid, viieks aastaks reklaamipinna ostmise leping, mida võis pikendada.
Pärast erinevate meetmete analüüsimist riigiabiõiguse seisukohast leidis komisjon, et Marseille Provence’i lennujaam sai investeerimisabi, mis on siseturuga kokkusobiv vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c. Uues odavlendude terminalis kohaldatavate vähendatud määraga lennujaamatasude ja reklaamipinna ostmise lepingu osas jõudis aga komisjon järeldusele, et ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes ei ole tegemist riigiabiga. Selle komisjoni otsuse peale esitas tühistamishagi Air France, kes heitis ette eelkõige seda, et sellised odavlennuettevõtjad nagu Ryanair saavad niisugust liiki lendude jaoks ette nähtud uue terminali kasutamisel konkurentsieelise.
Üldkohus jättis Air France’i hagi siiski vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjusel, et viimasel puudus õigus esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.
Üldkohus rõhutas sellega seoses kõigepealt, et vastavalt viidatud sättele peab selline hageja nagu Air France täitma kaks tingimust: vaidlustatud otsus peab teda puudutama nii otseselt kui ka isiklikult. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab Air France’i isikliku puutumuse tingimus olla täidetud vaid juhul, kui ta Üldkohtus vaidlustatud otsuse esemeks olevatest meetmest kasu saajatega konkureerib ja kui sellised meetmed on tema konkurentsipositsiooni oluliselt kahjustanud.
Nendest põhimõtetest juhindudes märkis Üldkohus seejärel, et Marseille Provence’i lennujaama uue terminali ehitamise rahastamiseks eraldatud investeeringutoetust anti üksnes selle lennujaama käitajale, kes oli ainus kasu saaja. Kuna kõnealune käitaja ja Air France omavahel ei konkureeri, ei puudutanud järelikult komisjoni otsus, millega tunnistati see toetus siseturuga kokkusobivaks, Air France’i isiklikult.
Mis puudutab uues odavlendude terminalis kohaldatavaid vähendatud määraga lennujaamatasusid ja reklaamipinna ostmise lepingut, siis täpsustas Üldkohus viimasena, et asjakohase turu, millele kõnealuste meetmetega avaldatavat mõju tuleb hinnata, moodustavad kõik sellest lennujaamast väljuvad ja sinna saabuvad lennuliinid, olenemata sellest, millist terminali kasutatakse. Seega oli Air France’il kohustus hagejana tõendada, et vähendatud määraga lennujaamatasud ja reklaamipinna ostmise leping tema konkurentsipositsiooni asjaomasel turul oluliselt kahjustasid. Isegi kui oletada, et kõnealused meetmed kahjustasid Air France’i konkurentsipositsiooni asjaomasel turul otseselt, arvestades tema konkurentsi Ryanairiga, ei toonud ta esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et konkurentsipositsiooni kahjustati oluliselt. Seega tuli tema hagi tervikuna vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.