ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
10. mai 2016(*)
Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Liidu territooriumile sisenemise ja selle läbimise keeld – Hageja nime jätmine puudutatud isikute loetelusse – Ajakirjanik – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Hindamisviga
Kohtuasjas T‑693/13,
Aliaksei Mikhalchanka, elukoht Minsk (Valgevene), esindaja: advokaat M. Michalauskas,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: J.‑P. Hix ja F. Naert,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/534/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 288, lk 69) ja nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1054/2013, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1 (ELT 2013, L 288, lk 1),
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president H. Kanninen (ettekandja), kohtunikud I. Pelikánová ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: ametnik G. Predonzani,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 12. novembri 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1 Hageja, Aliaksei Mikhalchanka, on Valgevene kodanik ja riikliku telekanali Obshchenatsional’noe Televidenie (ONT) ajakirjanik.
2 Nõukogu 10. aprilli 2006. aasta ühisest seisukohast 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/661/ÜVJP (ELT 2006, L 101, lk 5), ilmneb, et pärast teatavate isikute kadumist Valgevenes, valimisi ja referendumitulemuste võltsimist ning nende valimiste ja referendumi järel toimunud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise käigus toime pandud inimõiguste rasket rikkumist otsustati võtta piiravad meetmed ehk keelata erinevate Valgevene isikute Euroopa Liidu territooriumile sisenemine või selle läbimine ning lubada nende rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.
3 Liidu rakendusmeetmed kehtestati nõukogu 18. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 134, lk 1). Neid sätteid on korduvalt muudetud ja selle määruse artikli 8a lõige 1 näeb muudetud redaktsioonis ette, et kui Euroopa Liidu Nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 2 lõikes 1 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt lisa, kus on loetelu, millesse isik muudatuse tulemusel kantakse.
4 Ühises seisukohas 2006/276 ette nähtud meetmeid pikendati kuni 15. märtsini 2010 nõukogu 6. aprilli 2009. aasta ühise seisukohaga 2009/314/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/276 ja tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/844/ÜVJP (ELT L 93, lk 21). Samas peatati 15. detsembrini 2009 teatavate Valgevene vastutavate ametiisikute suhtes kehtiv territooriumil viibimise keeld, välja arvatud 1999. ja 2000. aasta kadumiste eest vastutavate isikute ja keskvalimiskomisjoni esinaise suhtes kehtestatud keeld.
5 15. detsembril 2009 võttis nõukogu vastu otsuse 2009/969/ÜVJP, millega pikendatakse ühises seisukohas 2006/276 sätestatud, teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kehtivusaega ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2009/314 (ELT 2009, L 332, lk 76). Ta pikendas kuni 31. oktoobrini 2010 nii ühises seisukohas 2006/276 ette nähtud piiravaid meetmeid kui ka teatavate Valgevene vastutavate ametiisikute suhtes kehtivat territooriumil viibimise keeldu.
6 Ühise seisukoha 2006/276 uuesti läbivaatamise põhjal otsustas nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsusega 2010/639/ÜVJP teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT 2010, L 280, lk 18) pikendada nii ühise seisukohaga 2006/276 kehtestatud piiravate meetmete kehtivust kui ka teatavate Valgevene vastutavate ametiisikute suhtes kehtivat territooriumil viibimise keelu peatamist kuni 31. oktoobrini 2011.
7 Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsusega 2011/69/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/639 (ELT 2011, L 28, lk 40), otsustati, et pidades silmas 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimiste tulemuste võltsimist ning poliitilise opositsiooni, kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia esindajate vägivaldset mahasurumist Valgevenes, tuleks territooriumil viibimise keelu peatamine lõpetada ning kohaldada tuleks ka muid piiravaid meetmeid. Otsuse 2010/639 artikli 1 lõiget 1 täiendati järgmiselt:
„d) rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. detsembril 2010 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise eest, ja kes on nendega seotud isikud, ning kelle nimed on loetletud IIIA lisas.“
8 Otsusega 2011/69 asendati otsuse 2010/639 artikkel 2 järgmiselt:
„Artikkel 2
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on järgmiste isikute, üksuste või asutuste omandis, valduses või kontrolli all:
[…]
b) isikud, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. detsembril 2010 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise eest, ning samuti nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kelle nimed on loetletud III A lisas;
[…]“
9 Hageja nime mainitakse otsuse 2011/69, millega otsusele 2010/639 lisati IIIA lisa, V lisas. Hageja nime juures järjekorranumbri all 77 on esitatud järgmine märge: „Riikliku telekanali ONT juhtiv ja mõjukas ajakirjanik.“
10 Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta rakendusmäärusega (EÜ) nr 84/2011, millega muudetakse määrust nr 765/2006 (ELT 2011, L 28, lk 17), asendati muu hulgas määruse nr 765/2006 artikkel 2 järgmise tekstiga:
„Artikkel 2
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I või IA lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all.
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I või IA lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.
[…]
5. IA lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kellele on osutatud nõukogu otsuse 2010/639[…] (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 punktis b.“
11 Rakendusmääruse nr 84/2011 II lisaga (määruse nr 765/2006 I A lisa, mis sisaldab artikli 2 lõigetes 1, 2 ja 5 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu) kanti loetellu hageja nimi koos eespool punktis 9 esitatud täpsustusega.
12 2. veebruari 2011. aasta Euroopa Liidu Teatajas avaldati teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2011/69 ja nõukogu määruses nr 84/2011 sätestatud meetmeid (ELT 2011, C 33, lk 17).
13 Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta rakendusotsusega 2012/172/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2010/639 (ELT 2011, L 76, lk 72), asendati otsuse 2010/639 I–III, IIIA ja IV lisa tekstiga, mis on selle rakendusotsuse I–V lisas. Hageja nimi on IV lisas märkega, mis on esitatud allpool punktis 9.
14 Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 271/2011, millega rakendatakse määruse nr 765/2006 artikli 8a lõiget 1 (ELT 2011, L 76, lk 13), asendati määruse nr 765/2006 I ja IA lisa nimetatud rakendusmääruse I ja II lisas toodud tekstiga. Hageja nimi esineb II lisas koos märkega, mis on esitatud eespool punktis 9.
15 Nõukogu pikendas kohaldatud piiravaid meetmeid 15. oktoobri 2012. aasta otsusega 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 285, lk 1), kuni 31. oktoobrini 2013 ja koondas kehtestatud meetmed otsusega 2010/639 ühte õigusakti. Selle otsuse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud järgmist:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida isikud, kes:
a) vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest või kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või mis tahes nendega seotud isikud;
b) kes saavad kasu Lukašenka režiimist või toetavad seda
kes on loetletud lisas.“
16 Direktiivi 2012/642 artikli 4 lõige 1 sätestab järgmist:
„Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:
a) isikud, üksused või asutused, kes vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest või kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või mis tahes nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused;
b) füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes saavad kasu Lukašenka režiimist või toetavad seda ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused,
kes on loetletud lisas.“
17 Hageja nimi on kantud otsuse 2012/642 lisasse numbriga 138 koos järgmise märkega:
„Riikliku telekanali ONT ajakirjanik; mõjukal positsioonil. Teleprogrammi „Nii see on“ ankur. Selle programmi abil levitatakse televisioonis riigi propagandat, millega toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone. Selle programmi abil levitatakse televisioonis riigi propagandat, millega toetatakse ja õigustatakse demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastaseid repressioone. Demokraatlikku opositsiooni ja kodanikuühiskonda näidatakse süstemaatiliselt negatiivses valguses ja halvustavalt, kasutades selleks valeinformatsiooni. Ta oli selles suhtes eriti aktiivne pärast 19. detsembri 2010. aasta rahumeelse meeleavalduse ja sellele järgnenud protestiavalduste mahasurumist.“
18 Nõukogu muutis määrust nr 765/2006 6. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1014/2012 (ELT L 307, lk 1). Ta asendas viimati nimetatud määruse artikli 2 järgmise tekstiga:
„1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all.
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.
3. Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on otsene või kaudne kõrvalehoidmine lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest.
4. I lisa sisaldab loetelu nendest füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle kohta on nõukogu vastavalt […] otsuse 2012/642[…] artikli 4 lõike 1 punktile a kindlaks teinud, et nad vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest, või kelle tegevus kahjustab muul moel tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või nendega seotud füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest ning neile kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest.
5. Samuti sisaldab I lisa loetelu nendest füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle kohta on nõukogu vastavalt otsuse 2012/642[…] artikli 4 lõike 1 punktile b kindlaks teinud, et nad saavad kasu Lukašenka režiimist või toetavad seda, ning neile kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest.“
19 Lisaks asendati määruses nr 765/2006 (muudetud redaktsioonis) olnud viited „I, I A ja I B lisale“ või viited „I või I A lisale“ määrusega nr 1014/2012 viitega „I lisale“.
20 Nõukogu 6. novembri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1017/2012, millega rakendatakse määruse nr 765/2006 artikli 8a lõiget 1 (ELT 2012, L 307, lk 7), asendas nõukogu määruse nr 765/2006 I, IA ja IB lisa üheainsa lisaga. Selles lisas on hageja nimi koos sama märkega, mis on esitatud eespool punktis 17.
21 Nõukogu teavitas hagejat ja tema esindajat 7. novembri 2012. aasta kirjas otsusest 2012/642, määrusest nr 1014/2012 ja rakendusmäärusest nr 1017/2012.
22 Samal päeval avaldati Euroopa Liidu Teatajas teatis (ELT 2012, C 339, lk 9) isikutele ja üksustele, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on ette nähtud eespool punktis 21 toodud kolmes õigusaktis.
23 Nõukogu pikendas kohaldatud piiravaid meetmeid 29. oktoobri 2013. aasta otsusega 2013/534/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/642 (ELT 2013, L 288, lk 69), kuni 31. oktoobrini 2014 ja asendas otsuse 2012/642 lisa. Viimati nimetatud lisas on hageja nimi koos sama märkega, mis on esitatud eespool punktis 17.
24 Nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1054/2006, millega rakendatakse määruse nr 765/2006 artikli 8a lõiget 1 (ELT 2013, L 288, lk 1), muudab määruse nr 765/2006 lisa. Hageja nimi on kantud sellesse lisasse järjekorranumbriga 132 koos sama märkega, mis on esitatud eespool punktis 17.
25 Üldkohus tühistas 23 septembri 2014. aasta kohtuotsuses Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801) hagejat puudutavalt otsuse 2011/69 ja rakendusotsuse 2011/174, rakendusmääruse nr 271/2011 ning otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012.
Menetlus ja poolte nõuded
26 Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 31. detsembril 2013 saabunud hagiavalduse, milles ta palus Üldkohtul:
– tühistada otsus 2013/534 teda puudutavas osas;
– tühistada rakendusmäärus nr 1054/2013 teda puudutavas osas;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
27 Üldkohtu kantseleisse 31. detsembril 2013 saabunud aktis esitas hageja Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artiklite 94 ja 95 alusel tasuta õigusabi taotluse.
28 Nõukogu esitas Üldkohtu kantseleisse 18. märtsil 2014 oma vastuse, milles ta palus Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
29 Hageja esitas 6. mail 2014 repliigi ja nõukogu 18. juunil 2014 vasturepliigi.
30 Hageja tasuta õigusabi taotlus rahuldati 11. detsembri 2014. aasta kohtumäärusega Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑693/13, ei avaldata, EU:T:2014:1098).
31 Üldkohtu kantseleisse 8. ja 16. juunil 2015 saabunud menetlusdokumentidega vastasid nõukogu ja hageja Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimusele, milliseid tagajärgi saab käesolevas asjas tuletada Üldkohtu seisukohtadest 23. septembri 2014. aasta kohtuotsuses Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801). Nõukogu esitas oma vastuses taotluse, et kohus tuvastaks, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud. Teise võimalusena väitis ta, et sellest kohtuotsusest ei tulene, et otsus 2013/534 ja rakendusmäärus nr 1054/2013 on käesolevas kohtuasjas ebaseaduslikud.
32 Üldkohtu kantseleisse 24. juulil 2015 saabunud aktis esitas hageja oma seisukohad nõukogu taotluse kohta tuvastada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud.
33 Üldkohtu kantseleisse 16. ja 22. oktoobril 2015 saabunud menetlusdokumentidega vastasid nõukogu ja hageja Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimusele, millega soovis kohus välja selgitada, kas hagejale olid otsuses 2013/534 ja rakendusmääruses nr 1054/2013 esitatud põhjendused teada enne nende aktide vastuvõtmist, võttes arvesse otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012 tühistamist hagejat puudutavalt 23. septembri 2014. aasta kohtuotsusega Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801).
Õiguslik käsitlus
34 Hageja esitas oma hagi toetuseks neli väidet, millest esimene on, et on rikutud kaitseõigusi, teine, et põhjendused on ebapiisavad, kolmas, et on tehtud hindamisviga, ja neljas, et teda puudutav meede on ebaproportsionaalne.
35 Kuna nõukogu on esitanud taotluse, et kohus tuvastaks, et puudub vajadus otsuse tegemiseks, tuleb esmalt analüüsida seda väidet.
35 [...]
Hageja esimene väide, et on rikutud kaitseõigusi
44 Hageja väidab sisuliselt, et talle ei ole eelnevalt teatatud, et otsusega 2013/534 ja rakendusmäärusega nr 1054/2013 on piiravad meetmed uuesti kehtestatud. Kuigi nõukogule oli tema aadress teada, edastati tema arvates talle need aktid alles 30. oktoobril 2013 ehk pärast nende vastuvõtmise kuupäeva. Võimalust, mis nõukogu temale oleks andnud – nõuda a posteriori läbivaatamist –, ei saa samastada dialoogimenetlusega, mis peab eelnema kõikidele sanktsioonidele. Hageja täpsustas kohtuistungil, et dialoogist enne nende aktide vastuvõtmist oleks olnud kasu, et hinnata nende faktide paikapidavust, mis on lisaks muutunud alates sellest kuupäevast, mil teda puudutavad esimesed piiravad meetmed vastu võeti.
44 [...]
46 Seoses sellega nähtub kohtupraktikast, et niisuguse menetluse raames, mis puudutab otsuse vastuvõtmist kanda isiku nimi piiravaid meetmeid sisaldava akti lisas olevasse loetellu või säilitada tema nimi selles loetelus, nõuab kaitseõiguste ja õiguse tõhusale kohtulikule kontrollile tagamine, et liidu pädev asutus teeb puudutatud isikule teatavaks tema käsutuses oleva teabe, mida see asutus on puudutatud isiku vastu kasutanud oma otsuse põhjendamiseks, selleks et võimaldada sellel isikul kaitsta oma õigusi parimates võimalikes tingimustes ja otsustada täielikult informeerituna, kas on tarvis liidu kohtusse pöörduda (vt selle kohta kohtuotsus, 18.7.2013, komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 111).
47 Selle teavitamise käigus peab liidu pädev asutus võimaldama sellel isikul esitada tõhusalt oma seisukoht tema vastu kasutatud põhjenduste kohta (vt selle kohta kohtuotsus, 18.7.2013, komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 112).
48 Mis puudutab sellist otsust, kus otsustatakse säilitada puudutatud isiku nimi piiravaid meetmeid sisaldava akti lisas, tuleb seda kahekordset menetluslikku kohustust erinevalt algsest loetellu kandmisest järgida enne selle otsuse vastuvõtmist (vt selle kohta kohtuotsus, 18.7.2013, komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 113).
49 Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et juhul, kui järgneva rahaliste vahendite külmutamise otsusega jäetakse alles isiku või üksuse nimi, mis on juba loetelus, ei ole üllatusmoment enam meetme tõhususe tagamiseks vajalik, mistõttu peab sellise otsuse vastuvõtmisele üldjuhul eelnema kogutud tõenditest teavitamine ning asjaomasele isikule või üksusele ette nähtud võimalus olla ära kuulatud (kohtuotsus, 21.12.2011, Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran, C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punkt 62).
50 Seda õigust olla eelnevalt ära kuulatud tuleb järgida, kuna nõukogu lähtus uutest asjaoludest isiku puhul, kelle suhtes piiravat meede kohaldatakse ja kelle nimi jäeti kõnealusesse loetellu (kohtuotsus, 13.9.2013, Makhlouf vs. nõukogu, T‑383/11, EU:T:2013:431, punkt 43; vt selle kohta ka kohtuotsus, 21.12.2011, Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran, C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punkt 63).
51 Käesolevas asjas ja kuna tegemist on eriomaselt hagejat puudutavate põhjendustega, tuleb märkida, et otsusega 2013/534 ja rakendusmäärusega nr 1054/2013 jäeti hageja nimi nende isikute loetelusse, kellele kohaldatakse asjaomaseid piiravaid meetmeid.
52 On selge, et nimetatud põhjendused on samad, mis on esitatud otsuses 2012/642 ja rakendusmääruses nr 1017/2012, nagu on meelde tuletatud punktides 23 ja 24 eespool. Lisaks nähtub eespool punktist 21, et otsus 2012/642 ja rakendusmäärus nr 1017/2012 edastati hagejale, kellel oli nii võimalus vaatlusaluste põhjenduste kohta oma seisukoht teatavaks teha.
53 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ei ole otsuse 2013/534 ja rakendusmääruse nr 1054/2013 vastuvõtmisel kasutanud hageja vastu uusi asjaolusid ja et eespool punktides 46–50 meelde tuletatud kohtupraktika kohaselt ei olnud nõukogu kohustatud enne nimetatud aktide vastuvõtmist edastama hagejale asjaomaseid põhjendusi.
54 Seda seisukohta ei sea kahtluse alla asjaolu, et Üldkohus tühistas 23. septembri 2014. aasta kohtuotsuses Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801, punktid 74 ja 75) otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012 hagejat puudutavalt põhjendusel, et neist aktidest ei ole enne nende vastuvõtmist hagejale teatatud ja et hagejal ei olnud seega võimalik enne nende aktide vastuvõtmist tulemuslikult esitada oma seisukohta.
55 Esiteks tuleb märkida, et ei hageja ega nõukogu ei väitnud, et otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012 tühistamine oleks mõjutanud seda, mis kuupäeval hageja nimetatud aktides sisalduvad ning otsusesse 2013/534 ja rakendusmäärusesse nr 1054/2013 üle võetud põhjendustest teada sai.
56 Teiseks ja ennekõike tuleb mainida, et kuigi ELTL artikli 264 esimese lõigu kohaselt tunnistab liidu kohus vaidlustatud õigusakti tühiseks, kui tühistamishagi on põhjendatud, nii et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kaotab liidu kohtu tühistamisotsus vaidlustatud õigusakti tagasiulatuvalt kõigi õigussubjektide suhtes (kohtuotsused, 1.6.2006, P&O European Ferries (Vizcaya) ja Diputación Foral de Vizcaya vs. komisjon, C‑442/03 P ja C‑471/03 P, EU:C:2006:356, punkt 43, ning 12.2.2008, CELF ja ministre de la Culture et de la Communication, C‑199/06, EU:C:2008:79, punkt 61), siis alates 23. septembri 2014. aasta kohtuotsusest Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801) ei mõjutanud otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012 tagasiulatuv tühiseks tunnistamine hagejat puudutavalt seda, mis kuupäeval viimane nende aktide põhjendustest teada sai.
57 Nimelt, nagu nõukogu märgib, ei toonud otsuse 2012/642 ja rakendusmääruse nr 1017/2012 tühistamine endaga kaasa nende aktide avaldamist ega neid akte puudutava teatise avaldamist ega ka isiklikult teatavaks tegemist, mis toimus hagejale ja tema esindajale saadetud kirjaga. Faktiliste asjaolude raamistik, milles hageja nimetatud aktides esitatud põhjendustest teada sai, ei mõjutanud seega 23. septembri 2014. aasta kohtuotsust Mikhalchanka vs. nõukogu (T‑196/11 ja T‑542/12, ei avaldata, EU:T:2014:801).
58 Sellest tuleneb, et hagejale on nimetatud põhjendused teatavaks tehtud enne otsuse 2013/534 ja rakendusmääruse nr 1054/2013 vastuvõtmist ja et tal oli seega võimalik esitada nõukogule sellega seoses oma seisukohad.
59 Seetõttu tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
59 [...]
Kolmas väide, mille kohaselt on tehtud hindamisviga
[...]
109 Kõikidest eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et kolmas väide tuleb lugeda põhjendatuks ja tühistada hagejat puudutavas osas otsus 2013/534 ja rakendusmääruse nr 1054/2013, ilma et oleks vaja analüüsida neljandat väidet, mille hageja esitas.
[...]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta rahuldamata Euroopa Nõukogu nõue tuvastada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud.
2. Tühistada Aliaksei Mikhalchankat puudutavas osas:
– nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/534/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kohta,
– nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1054/2013, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1.
3. Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista talt välja A. Mikhalchanka kohtukulud.
Kanninen | Pelikánová | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 10. mail 2016 Luxembourgis.
Allkirjad