Language of document :

12. aprillil 2022 esitatud hagi – BNP Paribas versus Euroopa Keskpank

(kohtuasi T-186/22)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: BNP Paribas (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Gosset-Grainville, M. Trabucchi ja M. Dalon)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada EKP 2. veebruari 2022. aasta otsuse nr EKP-SSM-2022-FRBNP-7 (koos lisadega) punkt 1.10 ja punktid 3.10.1–3.10.8 osas, milles nähakse ette meetmed hoiuste tagamise skeemidega või kriisilahendusfondidega seotud tagasivõtmatute maksekohustuste suhtes;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt;

võtta vastavalt kodukorra artiklitele 88 ja 89 menetlust korraldav meede tagamaks, et EKP esitab teiste pangandusasutuste suhtes 2021. aastaks tehtud tagasivõtmatuid maksekohustusi käsitlevad otsused, eelkõige need, mis puudutavad teisi Prantsuse pangandusasutusi.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et on tehtud õiguslik viga ja rikutud ELTL artiklit 266. Hageja väidab selles osas, et kuna EKP kehtestas vaidlustatud otsuses üldpõhimõttelise meetme, mis põhineb kaalutlustel, mis ei võta arvesse tema individuaalset usaldatavusolukorda, siis ületas EKP talle määrusega nr 1024/20131 antud volitusi, nagu neid on täpsustatud Euroopa Liidu Üldkohtu kohtupraktikas.

Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud hea halduse põhimõtet. Hageja leiab, et kuna EKP ei võtnud arvesse kõiki tema konkreetset olukorda iseloomustavaid asjakohaseid tegureid, tegi ta väärad järeldused usaldatavusriskide kohta, mis tulenevad tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamisest tema konkreetses olukorras.

Kolmas väide, et on rikutud õigusnormi, kuna liidu õiguse sätted, mis reguleerivad tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamist, on kaotanud oma soovitava toime. Kuna EKP lähtus oma analüüsis põhimõttelistest kaalutlustest, mis võiksid viia üksnes nõudmiseni, et tagasivõtmatud maksekohustused tuleb täielikult maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest, tähendab see, et Euroopa Liidu õiguse sätted, mis lubavad krediidiasutustel kasutada tagasivõtmatuid maksekohustusi selleks, et täita osa oma kohustustest kriisilahendusfondide ja hoiuste tagamise skeemide ees, kaotavad oma soovitava toime.

Neljas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna EKP kohaldas hageja suhtes mahaarvamismeedet, mis oli tema usaldatavusolukorda arvestades põhjendamatu ja ebaproportsionaalne.

____________

1 Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, p. 63).