Language of document :

13. oktoobril 2009 esitatud hagi - Terezakis versus komisjon

(Kohtuasi T-411/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ioannis Terezakis (esindaja: advokaat B. Lombart)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni otsus, mis sisaldus 3. augusti 2009. aasta kirjas, mille hageja sai kätte 10. augustil 2010, ja milles viimasele keelduti avaldamast mõningaid osi ja lisasid teatavatest kirjadest Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Kreeka rahandusministeeriumi kirjavahetuses seoses võimaliku maksueeskirjade eiramisega Spata lennujaama ehitusel Ateenas, Kreekas.

mõista selle menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 2. augusti 2009. aasta otsus, millest hagejale teatati 10. augustil 2009, ja milles viimasele keelduti avaldamast mõningaid osi ja lisasid teatavatest kirjadest Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Kreeka rahandusministeeriumi kirjavahetuses seoses võimaliku maksueeskirjade eiramisega Ateena rahvusvahelise lennujaama ehitusel Spatas, ning teha seda järgmistel alustel.

Hageja väidab esiteks, et vaidlustatud otsuses on ilmselt rikutud õigusnormi ja tehtud hindamisviga, kuivõrd komisjon tõlgendas ja kohaldas valesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/20011 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimest taanet. Hageja väidab, et komisjon kasutas üksnes abstraktselt erandit avalikkuse juurdepääsuks seoses vajadusega kaitsta ärihuvisid, keeldudes avalikustamast asjaomaste dokumentide teatavaid osi, esitamata täpseid põhjendusi seoses riskiga, et see võib kaasa tuua tegelikku kahju asjaomaste äriühingute ärihuvide kaitsele.

Hageja väidab lisaks, et komisjon rikkus eespool viidatud määruse artiklit 1 ja komisjoni dokumentidele võimalikult laia juurdepääsu põhimõtet, mis on sätestatud selle artikli lõikes 1, ja ühtlasi ka ühenduse kohtute praktikat.

Lisaks väidab hageja, et komisjon rikkus ilmselgelt õigusnormi, kui ta ei teavitanud hagejat sellest, millistel alustel ta oma otsuse vastu võttis. Ta väidab ,et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, mis tuleneb EÜ artiklist 253, viidates üksnes määruse /EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandile.

Lõpetuseks väidab hageja, et komisjon tegi väära järelduse, et nende kirjade lisad, millele hageja taotles juurdepääsu, olid hageja valduses, lähtudes väärast tõlgendusest, et nõutud dokumendid olid identsed hageja omadega. Seega väidab hageja, et vaidlustatud otsusega rikutakse ilmne õigusnormi, kuivõrd komisjon ei kohaldanud määruse (EÜ) nr 1049/2001 sätteid, ja eelkõige selle artiklit 4.

____________

1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).