7. oktoobril 2009 esitatud hagi - Almamet versus komisjon

(Kohtuasi T-410/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Almamet GmbH Handel mit Spänen und Pulvern aus Metall (Ainring, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Hautbourg ja C. Renner)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tunnistada komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsus (juhtum COMP/39.396) hagejat puudutavas osas tühiseks,

teise võimalusena vähendada nimetatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi,

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub teda puudutavas osas tühistada komisjoni 22. juuli 2009. aasta otsus K(2009) 5791 lõplik (juhtum COMP/39.396 - Kaltsiumkarbiidi ja magneesiumi baasil reaktiivid terase ja gaasitööstusele) EÜ asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta ("vaidlustaud otsus"), milles komisjon leidis, et mitmed kaltsiumkarbiidi- ja magneesiumigraanulite tootjad olid sõlminud kokkuleppe turgude, kvootide, klientide ja klientide jagamise, hindade kehtestamise ning konfidentsiaalse teabe vahetuse osas suurel osal EMP turust, rikkudes sellega eespool nimetatud asutamiselepingu sätteid. Teise võimalusena palub hageja vähendada vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi.

Hageja esitab oma tühistamisnõude põhjenduseks kolm väidet.

Esimeses väites kinnitab hageja, et komisjon rikkus tema kaitseõigusi, kasutades tema vastu dokumente, mis olid hangitud väljaspool komisjoni uurimisotsuse kohaldamisala.

Teises väites heidab hageja komisjonile ette, et ta ei tõendanud vaidlustatud otsuse artiklis 1 toodud rikkumist magneesiumi osas seadusliku tõendiga. Hageja leiab, et kuigi ebaseaduslikult hangitud dokumendid lisati komisjoni toimikusse, ei ole need üldse täpsed ega seostatud. Hageja sõnul koosnevad ülejäänud tõendid suulisest leebema kohtlemise avaldusest, mis ei ole täpne, milles moonutatakse mõningaid asjaolusid ning mille teised pooled on vaidlustanud. Seetõttu leiab hageja, et seoses väidetava rikkumisega lasub tõendamiskoormus endiselt komisjonil.

Kolmandas väites kinnitab hageja, et komisjon hindas ilmselt valesti rikkumise ühtset ja vältavat laadi. Tegelikult ei ole kaltsiumkarbiidi ja magneesiumi graanulid asendatavad tooted. Hageja väidab lisaks, et nagu iga toote kohta eraldi peetud kohtumised tõendavad, ei olnud nende toodete puhul ühtset tegevuskava.

Teise võimalusena esitab hageja neli väidet põhjendamaks oma nõuet vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi vähendamise kohta.

Neljandas väites kinnitab hageja, et komisjon rikkus koostööteatise¹ punkte 23 ja 26, keeldudes hageja trahvi vähendamisest nimetatud teatise alusel. Hageja leiab, et tema leebema kohtlemise taotluses esitatud teabel on märkimisväärne lisandväärtus. Hageja on seisukohal, et eelkõige ei oleks komisjon tohtinud keelduda trahvi vähendamisest ainuüksi sellest lähtudes, et tema taotluses ei olnud teavet väidetava magneesiumit puudutava rikkumise kohta, kuna menetlus seda rikkumist ei hõlmanud.

Viiendas väites kinnitab hageja, et komisjon rikkus EÜ artiklit 81, määruse (EÜ) nr 1/2003² artikli 23 lõiget 2 ja suuniste³ punkti 32, määrates lõpliku trahvisumma kõrgema kui 10% tema viimase majandusaasta auditeeritud käibest. Hageja väidab, et komisjon põhjendas oma seisukohta hageja pro forma käibega aastal 2008, kuigi oleks pidanud lähtuma 2007. aasta auditeeritud andmetest. Lisaks leiab hageja, et komisjon oleks pärast maksimaalse seadusega lubatud 10% väljaarvutamist pidanud suuniste punkti 37 alusel tegema 20% vähendamise.

Kuuendas väites kinnitab hageja, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet määrates tema suhtes liiga suure trahvisumma. Hageja väidab, et ettevõtjale niisuguse trahvisumma määramine, mis tema bilansilise väärtuse negatiivseks muudab või nullini viib, on ilmselt ebaproportsionaalne. Lisaks ületab määratud trahv hagejasarnase ettevõtja, kes tegutseb väga hinnalise toote valdkonnas, millel on väga väike kasumimarginaal, majandusliku suutlikkuse. Lõpuks leiab hageja, et komisjoni tehtud 20% vähendamine, mis jätab trahvimäära siiski liiga kõrgeks, ei võta piisavalt arvesse tema erilist olukorda, mida komisjon on ise sõnaselgelt tunnustanud.

Seitsmendas väites kinnitab hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et hageja ei vasta suuniste punktis 35 toodud tingimustele. Hageja on seisukohal, et komisjon määras niisuguse trahvisumma, mis kahjustab pöördumatult tema majanduslikku suutlikkust ning põhjustab tema aktsiate väärtuse kaotuse. Hageja lisab, et komisjon tegi hindamisvea, kui ta leidis, et hageja juhtumil ei olnud tegemist erilise sotsiaalse ega majanduslikku olukorraga, mida oleks olnud vaja arvesse võtta.

____________

¹ - Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2006, C 298, lk 17).

² - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

³ - Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2006, lk 210, lk 2).