Language of document : ECLI:EU:T:2021:902

ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda)

15. detsember 2021(*)

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 – Määrus (EL) nr 1290/2013 – Teadusuuringu projekti „iBorderCtrl: Intelligent Portable Border Control System“ puudutavad dokumendid – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Osaline keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega – Ülekaalukas üldine huvi

Kohtuasjas T‑158/19,

Patrick Breyer, elukoht Kiel (Saksamaa), esindaja: advokaat J. Breyer,

hageja,

versus

Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA), esindajad: S. Payan-Lagrou ja V. Canetti, keda abistasid advokaadid R. van der Hout ja C. Wagner,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada REA 17. jaanuari 2019. aasta otsus (ARES (2019) 266593), mis puudutab dokumentidega osalise tutvumise taotlust,

ÜLDKOHUS (kümnes koda),

koosseisus: koja president A. Kornezov, kohtunikud E. Buttigieg (ettekandja) ja G. Hesse,

kohtusekretär: ametnik L. Ramette,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 5. veebruari 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

I.      Vaidluse taust

1        Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA) sõlmis 19. aprillil 2016 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““) raames teatava konsortsiumi liikmetega toetuslepingu nr 700626 (edaspidi „toetusleping“) projekti „iBorderCtrl: Intelligent Portable Control System“ (edaspidi „projekt iBorderCtrl“) rahastamiseks 36 kuu jooksul alates 1. septembrist 2016.

2        REA kirjeldab projekti iBorderCtrl nii, et selle eesmärk on katsetada uusi tehnoloogiaid piiride kontrollitud haldamise stsenaariumides (controlled border management scenarios), mis võivad suurendada Euroopa Liidu välispiiride haldamise tõhusust ja tagada seaduslike reisijate piiriületuse kiirema menetlemise ning ebaseadusliku tegevuse kiirema avastamise. REA märgib, et samas ei puuduta projekt sellise tehnoloogia arendamist, mille eesmärk on tegelike klientide haldamiseks toimiva süsteemi tõhus rakendamine.

3        Projekti rahastamise ja rakendamise raames sai REA vastavalt toetuslepingule konsortsiumi liikmetelt teatavad dokumendid projekti iBorderCtrl väljatöötamise eri etappide kohta.

4        Hageja Patrick Breyer esitas 5. novembril 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel Euroopa Komisjonile mitme sellise dokumendiga tutvumise taotluse (edaspidi „esialgne taotlus“), mis esiteks puudutasid projekti iBorderCtrl heakskiitmist ja olid teiseks koostatud selle projekti läbiviimise käigus. Nimetatud taotlus registreeriti samal päeval numbriga ARES (2018) 5639117 ja edastati REA-le 7. novembril 2018.

5        REA teatas 23. novembri 2018. aasta kirjas (edaspidi „esialgne otsus“) hagejale, et üks taotletud dokumentidest on üldsusele kättesaadav, et ta võimaldab hagejal osaliselt tutvuda teatava muu taotletud dokumendiga ning et ta jätab rahuldamata hageja taotluse tutvuda muude dokumentidega, mis on koostatud projekti käigus, põhjendades keeldumist esiteks eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erandite kohaldamisega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna taotletud dokumendid sisaldasid selle projektiga seotud inimeste isikuandmeid, mis ei ole üldkasutatavad, ja teiseks konsortsiumi liikmete ärihuve kaitsva erandi kohaldamisega asjaomase määruse artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.

6        Hageja esitas 26. novembril 2018 komisjonile dokumentidega tutvumise kordustaotluse, mis registreeriti numbriga ARES (2018) 6073379 (edaspidi „kordustaotlus“), nõustudes samas, et kõnealustes dokumentides varjutatakse projektiga seotud füüsiliste isikute nimed.

7        REA võimaldas 17. jaanuari 2019. aasta otsusega (ARES (2019) 266593) hagejal osaliselt tutvuda muude taotletud dokumentidega ja jättis tema taotluse ülejäänud osas rahuldamata, tuginedes konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsele määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses ning viidates eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT 2013, L 347, lk 81), artiklile 3 ja toetuslepingule (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

8        Alljärgnevas tabelis on kokku võetud REA seisukoht erisuguste projekti iBorderCtrl käigus väljatöötatud taotletud dokumentide suhtes (edaspidi „taotletud dokumendid“):

Dokumendid/tulemused

REA seisukoht

Konfidentsiaalne teave

D 1.1 Eetikanõuniku esimene aruanne (Ethics advisor’s first report)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Projektis kasutatud töövahendite, tehniliste komponentide ja projektis väljatöötatud meetodite eetiline ning õiguslik hinnang

D 1.2 Isikuprofiilide koostamise eetilisus, isikute stigmatiseerimise oht ja leevendamiskava (Ethics of profiling, the risk of stigmatization of individuals and mitigation plan)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Projektis kasutatud töövahendite, tehniliste komponentide ja projektis väljatöötatud meetodite eetiline ning õiguslik hinnang

D 1.3 Eetikanõunik (Ethics Advisor)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Eetikanõuniku andmed

D 2.1 Nõuete analüüsi aruanne (Requirement Analysis Report)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Tehnoloogilised lahendused ja süsteemi üldise ülesehituse kirjeldus

D 2.2 Võrdlusülesehitus ja koostisosade spetsifikatsioon (Reference Architecture and components specification)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Tehnoloogilised lahendused ja süsteemi üldise ülesehituse kirjeldus

D 2.3 Õigusliku ja eetilise hinnangu ELi tasandi aruanne (EU wide legal and ethical review report)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Projektis kasutatud töövahendite, tehniliste komponentide ja projektis väljatöötatud meetodite eetiline ning õiguslik hinnang

D 3.1 Andmete kogumise seadmed – spetsifikatsioon (Data Collection Devices – specifications)

Osalise tutvumise võimaldamine

Dokumendi varjutatud osad puudutavad teavet, mis kahjustab ärihuve

D 7.3 Levitamis- ja teavitamiskava (Dissemination and communication plan)

Osalise tutvumise võimaldamine

Dokumendi varjutatud osad sisaldavad teavet, mis kahjustab ärihuve

D 7.6 Teavitamise aastaaruanne, sealhulgas teabematerjal (Yearly communication report including communication material)

Märge: dokument avalikult kättesaadav

Ei esine

D 7.8 Levitamis- ja teavitamiskava 2 (Dissemination and communication plan 2)

Osaline tutvumise võimaldamine

Dokumendi varjutatud osad sisaldavad teavet, mis kahjustab ärihuve

D 8.1 Kvaliteedijuhtimise kava (Quality Management Plan)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Konsortsiumi konfidentsiaalne teave projektijuhtimise ja tehniliste meetmete kavandamise kohta tulemuste üleandmisel

D 8.3 Perioodiline eduaruanne (Periodic Progress Report)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Eri töölõikudes saavutatud tehnilise edu kirjeldus

D 8.4 Aastaaruanne (Annual Report)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Eri töölõikudes saavutatud tehnilise edu kirjeldus

D 8.5 Perioodiline eduaruanne 2 (Periodic Progress Report 2)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Eri töölõikudes saavutatud tehnilise edu kirjeldus

D 8.7 Aastaaruanne 2 (Annual Report 2)

Keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega

Eri töölõikudes saavutatud tehnilise edu kirjeldus


II.    Menetlus ja poolte nõuded

9        Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. märtsil 2019 ja milles formaalselt oli kostjaks määratud komisjon.

10      Komisjon esitas Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, mis saabus eraldi dokumendina Üldkohtu kantseleisse 18. juunil 2019. Üldkohus asus 12. novembri 2019. aasta määruses seisukohale, et pool, kelle vastu käesolev hagi on esitatud, ei ole mitte komisjon, vaid REA, ning seetõttu ei ole vaja teha otsust komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta.

11      Üldkohtu kantseleisse 20. juunil 2020 saabunud kirjas esitas hageja uusi tõendeid ja uued tõendite kogumise taotlused. REA esitas nende kohta oma seisukohad ette nähtud tähtajaks.

12      Üldkohus palus 17. novembril 2020 kodukorra artikli 89 alusel võetud menetlust korraldava meetme raames hagejal esitada esialgse otsuse lisa 1 ning vastata ühele kirjalikule küsimusele. Hageja ei täitnud seda palvet ette nähtud tähtaja jooksul. Vaatamata sellele, et hageja ei pidanud asjaomasest tähtajast kinni, otsustas Üldkohtu kümnenda koja president kodukorra artikli 62 alusel 10. detsembri 2021. aasta määrusega, et hilinenult esitatud dokumentide toimikusse lisamine lihtsustab käesoleva asja lahendamist. Seega lisati hageja vastus ja taotletud dokument toimikusse.

13      Üldkohus kohustas 26. novembril 2020 kodukorra artikli 91 punkti c alusel vastu võetud määrusega REAd esitama toetuslepingu ärakirjad ja kõigi kordustaotlusega seotud dokumentide konfidentsiaalsed versioonid, millega tutvumise võimaldamisest oli täielikult või osaliselt keeldutud. REA täitis selle palve ette nähtud tähtaja jooksul. Kodukorra artikli 104 kohaselt neid dokumente hagejale ei edastatud.

14      Menetluse suuline osa lõpetati 17. veebruaril 2021.

15      Hageja esitas 23. märtsil 2021 Üldkohtu kantseleisse saabunud kirjas teatavad dokumendid. Üldkohus otsustas 21. aprilli 2021. aasta määrusega uuendada menetluse suulist osa vastavalt kodukorra artikli 113 lõike 2 punktile a ning sama päeva määrusega otsustas ta lisada toimikusse hageja poolt 23. märtsil 2021 esitatud dokumendid ja paluda REA-l esitada nende kohta oma seisukohad. REA esitas oma seisukohad määratud tähtaja jooksul.

16      Üldkohtu 16. juuni 2021. aasta määrusega lõpetati menetluse suuline osa uuesti.

17      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja REA-lt.

18      REA palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud, sealhulgas uute tõendite ja uute tõendite kogumise taotlustega seotud kulud, välja hagejalt.

III. Õiguslik käsitlus

19      Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest taanet ja viimast lauseosa ning teise kohaselt on rikutud sama määruse artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1.

20      Kuna teine väide puudutab dokumentidega tutvumise taotluse ulatust kui sellist, tuleb kõigepealt analüüsida seda väidet.

A.      Teine väide, et rikutud on määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1

21      Hageja väidab, et REA rikkus määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1, kuna esialgne otsus ja vaidlustatud otsus käsitlesid üksnes taotletud dokumente, mis olid koostatud projekti iBorderCtrl käigus, ja välja olid arvatud dokumendid, mis puudutasid kõnealuse projekti heakskiitmist kui sellist, samas olid viimati nimetatud dokumendid hõlmatud dokumentidega tutvumise taotlusega.

22      Hageja täpsustab sellega seoses, et kordustaotluses viidati sõnaselgelt esialgsele taotlusele, milles ta mainis asjaomase projekti heakskiitmist puudutavaid dokumente, mistõttu oli üleliigne loetleda kordustaotluses uuesti iga dokumenti, millega tutvumist taotleti. Ta väidab, et kuna dokumentidega tutvumise taotlusest ei ole osaliselt loobutud, ei saanud REA eeldada, et kordustaotlus ei puuduta enam kõiki esialgses taotluses nimetatud dokumente.

23      REA märgib, et vastavalt määruse nr 1049/2001 artiklile 8 viidati vaidlustatud otsuses kõigile dokumentidele, millega tutvumist oli hageja taotlenud oma kordustaotluses. Kuna hageja ei viidanud kõnealuse projekti heakskiitmist puudutavatele dokumentidele, mida ei olnud juba mainitud ega nimetatud ei esialgses otsuses ega selle põhjendustes, ning kuna neid dokumente ei ole isegi mitte kaudselt esile toodud kordustaotluse põhjendustes, siis eeldas REA, et need dokumendid ei ole kordustaotluse esemeks. Kui hageja oleks soovinud laiendada oma kordustaotlust nendele dokumentidele, oleks ta pidanud neile sõnaselgelt viitama kordustaotluses. Siiski ei takista miski hagejal esitada tulevikus nende dokumentidega tutvumise taotlust.

24      Teises väites märgib hageja sisuliselt, et REA ei vaadanud dokumentidega tutvumise taotlust läbi terviklikul kujul, kuna ta ei võtnud taotluse suhtes seisukohta osas, milles see puudutas projekti iBorderCtrl heakskiitmist käsitlevaid dokumente.

25      Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et esialgses taotluses oli hageja taotlenud võimalust tutvuda muu hulgas kõigi dokumentidega, mis on seotud projekti iBorderCtrl heakskiitmisega. Samuti on selge, et neid dokumente ei ole mainitud esialgses otsuses. Nimelt ei ole neid loetletud esialgse otsuse jaotises A dokumentide hulgas, mis kuuluvad esialgse taotluse ulatusse. Samuti täpsustas REA esialgse otsuse jaotises B, mis käsitleb dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamist, et tema käsitluse kohaselt kuulusid esialgse taotluse hulka otsuse lisas 1 loetletud dokumendid. Selles lisas aga ei mainitud projekti iBorderCtrl heakskiitmist puudutavaid dokumente. Pealegi ei puudutanud esialgse otsuse põhjendus neid dokumente, mida REA sõnaselgelt ka möönab. Nimelt viidati taotletud dokumentidele selles otsuses läbivalt nii, nagu need olid enne kindlaks määratud samas otsuses, ja nende hulka ei kuulunud projekti iBorderCtrl heakskiitmist puudutavad dokumendid.

26      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et nagu nähtub määruse nr 1049/2001 põhjendusest 4 ja artiklist 1, on määruse eesmärk anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, kusjuures selle õiguse saamise tingimuseks asjaomase määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei ole taotluse põhjendamine.

27      Kui liidu institutsioonil, organil või asutusel palutakse dokument avalikustada, on ta kohustatud igal üksikjuhtumil hindama, kas dokument on hõlmatud määruse nr 1049/2001 artiklis 4 loetletud eranditega üldsuse õigusest tutvuda institutsioonide dokumentidega (vt selle kohta 1. juuli 2008. aasta kohtuotsus Rootsi ja Turco vs. nõukogu, C-39/05 P ja C‑52/05 P, EU:C:2008:374, punkt 35).

28      Tagamaks, et üldsuse õigust tutvuda liidu institutsioonide dokumentidega järgitakse täies ulatuses, on vastavalt määruse nr 1049/2001 põhjenduse 13 sõnastusele pealegi ette nähtud kaheetapiline haldusmenetlus, millele lisandub võimalus pöörduda kohtusse või esitada kaebus ombudsmanile.

29      Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et kaheetapilist menetlust ette nägevate määruse nr 1049/2001 artiklite 7 ja 8 eesmärk on võimaldada ühelt poolt asjasse puutuvate institutsioonide dokumentidega tutvumise taotluste kiiret ja lihtsat lahendamist ning teiselt poolt – ja ennekõike – tekkida võivate vaidluste lahendamist poolte kokkuleppel (26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 53).

30      Nagu nähtub eespool punktidest 25–29, on asjaomane institutsioon, organ või asutus kohustatud täies ulatuses läbi vaatama kõik dokumendid, mille avalikustamist on taotletud. See nõue kehtib põhimõtteliselt nii kordustaotluse lahendamisel määruse nr 1049/2001 artikli 8 tähenduses kui ka esialgse taotluse lahendamisel selle määruse artikli 7 tähenduses (22. mai 2012. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, T‑300/10, EU:T:2012:247, punkt 69).

31      Eespool punktis 25 esile toodud asjaoludest nähtub, et käesolevas asjas jättis REA esialgse dokumentidega tutvumise taotluse lahendamata osas, milles see käsitles projekti iBorderCtrl heakskiitmist puudutavaid dokumente, rikkudes oma kohustust vaadata taotlus läbi täies ulatuses. Tema selline taotluse läbi vaatamata jätmine kahjustab ilmselgelt määrusega taotletavat dokumentidega tutvumise taotluste kiire ja lihtsa lahendamise eesmärki, millele on osutatud eespool punktis 29 (vt selle kohta 22. mai 2012. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, T‑300/10, EU:T:2012:247, punkt 73).

32      REA väidab, et hageja ülesanne oli oma kordustaotluses sõnaselgelt välja tuua dokumendid, mis puudutavad projekti iBorderCtrl heakskiitmist, ning olukorras, kus seda ei olnud tehtud, oli tal alust eeldada, et nimetatud taotlus ei hõlmanud neid dokumente.

33      Sellega seoses tuleb ühest küljest tõdeda, et hageja märkis kordustaotluses sõnaselgelt, et see on esitatud tema esialgse dokumentidega tutvumise taotluse jätkuks. Kordustaotluse ühestki lõigust ei nähtu, et hageja oleks tagasi võtnud projekti iBorderCtrl heakskiitmist puudutavate dokumentidega tutvumise taotluse. Hageja kavatsus korrata oma taotlust tutvuda kõigi esialgses taotluses nimetatud dokumentidega nähtub ka tema osutatud asjaolust, et ta sõnaselgelt nõustus pärast esialgset otsust tegema teatavaid mööndusi, nimelt nõustuma sellega, et kõnealustes dokumentides sisalduvad isikuandmed on varjutatud. Neil asjaoludel ei olnud REA-l alust eeldada, et hageja oli kordustaotluse raames loobunud taotlemast tutvuda dokumentidega, mis puudutasid projekti iBorderCtrl heakskiitmist.

34      Teisest küljest, kuivõrd REA väidab selle argumendiga sisuliselt, et hageja oleks pidanud kordustaotluses sõnaselgelt vaidlustama selle, et esialgses otsuses ei tehtud otsust tema dokumentidega tutvumise taotluse kohta osas, mis käsitles projekti iBorderCtrl heakskiitmist puudutavaid dokumente, siis ei saa nõustuda selle argumendiga. Asjaolu, et ta jättis esialgses otsuses tegemata otsuse dokumentidega tutvumise taotluse ühe osa kohta, tõi kaasa selle, et menetluse teist etappi seoses selle puudusega hõlmatud dokumentidega ei algatatud. Vastupidine lähenemine, mida toetab REA, läheks vastuollu määruse nr 1049/2001 artiklites 7 ja 8 sätestatud eesmärkidega, millele on osutatud eespool punktis 29.

35      Lõpetuseks olgu märgitud, et nagu REA väidab, võib isik tõepoolest esitada uue taotluse tutvuda dokumentidega, millega tutvumise võimaldamisest varem keelduti, ning selline taotlus kohustab asjasse puutuvat institutsiooni uurima, kas varasem keeldumine võimaldamast tutvuda on vahepeal toimunud õigusliku või faktilise olukorra muutumist arvestades jätkuvalt õigustatud (vt selle kohta 26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punktid 56 ja 57).

36      Kohtupraktika põhjal tuleb siiski järeldada, et dokumentidega tutvumise taotluse ühe osa kohta otsuse tegemata jätmist ei saa samastada keeldumisega võimaldamast tutvuda (vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punktid 122 ja 123). Seetõttu ei saa dokumentidega tutvumise uue taotluse esitamise võimalus teha olematuks asjaolu, et asjaomane institutsioon on esimese dokumentidega tutvumise taotluse läbi vaadanud ebatäielikult, või kujutada endast argumenti taotlejalt edasikaebe võimaluse kaotamiseks, millele tal on õigus määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 alusel (vt selle kohta kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EU:C:2014:455, punkt 40).

37      Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et tuleb nõustuda teise väitega ja tühistada vaidlustatud otsus osas, milles REA jättis tegemata otsuse hageja taotluse kohta tutvuda dokumentidega, mis puudutavad projekti iBorderCtrl heakskiitmist.

B.      Esimene väide, et rikutud on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest taanet ja artikli 4 lõike 2 viimast lauseosa

38      Esimene väide jaguneb kaheks osaks, millest esimese kohaselt ei ole kahjustatud ärihuve määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses ja teise kohaselt esineb ülekaalukas üldine huvi asjaomaste dokumentide avalikustamise vastu selle määruse artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa tähenduses.

39      Kõigepealt tuleb analüüsida hageja 20. juuni 2020. aasta kirjas esitatud uute tõendite ja uute tõendite kogumise taotluste vastuvõetavust, millele REA vaidles vastu, ning etteheidet, et REA oleks pidanud tal võimaldama vähemalt osaliselt tutvuda taotletud dokumentidega.

1.      Uute tõendite ja uute tõendite kogumise taotluste vastuvõetavus

40      Kirjas, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. juunil 2020, esitas hageja uute tõenditena mõned väljavõtted veebisaitidest ja esitas uued tõendite kogumise taotlused, mis seisnesid viidetes neile veebisaitidele. Nende kohta 9. juulil 2020 esitatud seisukohtades väidab REA ühelt poolt, et need tõendid ja tõendite kogumise taotlused on vastuvõetamatud, kuna need esitati hilinenult ja ilma et hageja oleks nõuetekohaselt põhjendanud nende hilinenult esitamist. Teiselt poolt vaidleb REA vastu sellele, kuidas hageja on nende tõendite alusel esitanud asjaolusid.

41      Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõike 3 kohaselt võivad kohtuasja pooled erandkorras esitada tõendeid või taotlusi nende kogumiseks enne menetluse suulise osa lõppemist või enne Üldkohtu otsust lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata, tingimusel et nende hiline esitamine on õigustatud. Kohtupraktikast tuleneb siiski, et eelnimetatud sättes sisalduv norm, milles on kehtestatud õigust lõpetav tähtaeg, ei hõlma vastutõendi esitamist või tõendi täiendamist pärast seda, kui teine pool on vasturepliigis esitanud vastupidise tõendi. See säte puudutab nimelt üksnes uute tõendite esitamist ja seda tuleb mõista koosmõjus kodukorra artikli 92 lõikega 7, mis sätestab sõnaselgelt, et vastutõendi esitamine ja varem esitatud tõendite täiendamine on lubatud (vt selle kohta 21. aprilli 2004. aasta kohtuotsus M vs. Euroopa Ühenduste Kohus, T‑172/01, EU:T:2004:108, punkt 44; vt selle kohta ja analoogia alusel ka 12. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Servier jt vs. komisjon, T‑691/14, edasi kaevatud, EU:T:2018:922, punkt 1460 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks on juba otsustatud, et see, kui pool esitab tõendid või tõendite kogumise taotluse hilinenult, võib olla põhjendatud eelkõige siis, kui vastaspoole dokumentide hiline esitamine õigustab toimiku täiendamist, et tagada võistlevuse põhimõtte järgimine (14. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Gaki-Kakouri vs. Euroopa Ühenduste Kohus, C‑243/04 P, ei avaldata, EU:C:2005:238, punkt 32).

42      Käesoleval juhul ei saa hageja 20. juuni 2020. aasta kirjaga esitatud tõendeid ja tõendite kogumise taotlusi tunnistada vastuvõetamatuks põhjusel, et need esitati pärast vasturepliigi esitamist, mis on vastuolus kodukorra artikli 85 lõikega 3. Nimelt, nagu hageja oma 20. juuni 2020. aasta kirjas märkis, on nende tõendite ja tõendite kogumise taotluste eesmärk vastata vasturepliigi punktis 17 esitatud REA argumendile, mille kohaselt saavad selle projekti katsetustel osaleda üksnes piirivalve ja projekti iBorderCtrl läbiviijad.

43      Seda järeldust ei lükka ümber argument, mille REA tuletab asjaolust, et hageja väitis juba repliigis, et katsetustel oleks saanud osaleda igaüks ja et seega oleks ta võinud asjaomase väite toetuseks esitada tõendeid või tõendite kogumise taotlusi sellest staadiumist alates.

44      Nimelt ei nähtu seisukoht, mida REA väljendas vasturepliigi punktis 17, algsest otsusest, vaidlustatud otsusest ega kostja vastusest, mistõttu hageja, kes sai sellest teada alles vasturepliigis, ei olnud kohustatud toetama repliigis esitatud argumenti vastupidiste tõenditega.

45      Seega ei kuulu kodukorra artikli 85 lõikes 3 sisalduv norm, milles on kehtestatud õigust lõpetav tähtaeg, kohaldamisele hageja 20. juuni 2020. aasta kirjas esitatud tõendite ja tõendite kogumise taotluste suhtes, mistõttu need on vastuvõetavad.

2.      Osalise tutvumise võimaldamata jätmise etteheite vastuvõetavus

46      REA väidab, et hagiavalduses esitatud esimese väite ese piirdub määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande rikkumisega. Seega on vastuvõetamatu esimest korda repliigi staadiumis esitatud etteheide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6, kuivõrd REA ei võimaldanud vähemalt osaliselt tutvuda taotletud dokumentidega.

47      Hageja märgib, et uus ei ole etteheide, mille kohaselt oleks REA pidanud edastama vähemalt osa taotletud dokumentidest. Ühelt poolt ei ole vaja määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 „eraldi tsiteerida“, kuna REA ise avalikustas asjaomased dokumendid osaliselt varjutatud kujul. Teiselt poolt tõstatati taotletud dokumentide vähemalt osalise avalikustamise küsimus juba hagiavalduse staadiumis.

48      Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi etteheite vastuvõetavuseks ei ole tõepoolest vajalik tingimata mainida sõnaselgelt sätet, mida on väidetavalt rikutud, peab siiski juba hagiavalduse staadiumis esitatud argumentidest selgesti ilmnema, et hageja soovib viidata niisugusele rikkumisele.

49      Käesoleval juhul, nagu väidab hageja, tuleb mitut hagiavalduse lõiku mõista nii, et need puudutavad kaudselt, kuid tingimata määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 rikkumist.

50      Nimelt väitis hageja hagiavalduse punktis 26, et dokumentide eri osad, millega tutvumist ta oli taotlenud, saab avalikustada, ilma et kahjustataks konsortsiumi ärihuve. Lisaks osutas hageja kaudselt – väites kohtupraktikale tuginedes hagiavalduse punktis 28, et REA oli jätnud taotletud dokumendid üksikasjalikult analüüsimata, et teha kindlaks, mil määral need sisaldavad uut olulist teavet, mis ei olnud veel teada –, kuid tingimata REA kohustusele kontrollida, kas nende dokumentidega saab võimaldada tutvuda osaliselt, kuna need sisaldavad üldsusele kättesaadavat teavet, mis ei kujuta endast määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel kaitstavat kokku kogutud teavet.

51      Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et repliigis esitatud üksikasjalikumad argumendid täiendavad hagiavalduses esitatud etteheidet selle kohta, et oli keeldutud võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega vähemalt osaliselt. Seega tuleb REA argument, mille kohaselt see etteheide on vastuvõetamatu, tagasi lükata.

3.      Esimese väite esimene osa, mille kohaselt ei ole kahjustatud ärihuvide kaitset

52      Esimese väite esimest osa puudutavates argumentides on pooled eri meelt küsimuses, kas käesolevas asjas on määrus nr 1290/2013, toetuslepingu tingimused ja ELTL artikkel 339 kohaldatavad, mida tuleb analüüsida kõigepealt.

a)      Määruse nr 1290/2013, toetuslepingu tingimuste ja ELTL artikli 339 kohaldamine käesoleval juhul

53      Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimise õiguslik alus peab olema määrus nr 1049/2001, mitte määrus nr 1290/2013, toetuslepingu tingimused ega ELTL artikkel 339, millele REA vaidlustatud otsuses samuti viitab põhjendamaks keeldumist võimaldamast tutvuda. Igal juhul leiab hageja, et määrus nr 1290/2013 ei saa olla esimuslik määruse nr 1049/2001 suhtes ning selle määruse kohaldamisest ei saa kõrvale kalduda sellise lepinguga nagu toetusleping.

54      REA märgib, et hageja väidab ekslikult, et ei määrus nr 1290/2013 ega ELTL artikkel 339 ei ole tema esitatud dokumentidega tutvumise taotluse hindamisel asjakohased. REA leiab, et kuigi määruse nr 1290/2013 hiljutisemaid sätteid ei ole määruse nr 1049/2001 suhtes erinormina sõnaselgelt nimetatud, tuleb neid kahte määrust järgida ja ühesuguse kohaldamisega ühitada, kuna määrus nr 1290/2013, täpsemini selle artikkel 3, annab selles osas täiendava ja tugevdatud kaitse selle sätte kohaldamisalasse kuuluvatele dokumentidele. Lisaks sisaldab toetusleping projekti iBorderCtrl raames koostatud dokumentide konfidentsiaalsust ja nendega tutvumist puudutavaid sätteid määruse nr 1290/2013 artikli 3 tähenduses. Seega ei saa „konfidentsiaalsena“ kindlaks määratud taotletud dokumente levitada toetuslepingu artikli 36.1 alusel.

55      Seda küsimust analüüsides tuleb meelde tuletada, et vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõikele 3 kohaldatakse REA dokumentidega üldsuse tutvumise õiguse sätteid kõigi tema olemasolevate dokumentide suhtes, see tähendab kõigi ameti koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides tema tegevusvaldkondades. Kuigi määruse eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsiooni dokumentidega, on sel õigusel teatavad üldisest või erahuvist lähtuvad piirid (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Rootsi vs. MyTravel ja komisjon, C‑506/08 P, EU:C:2011:496, punkt 88, ning 5. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Pari Pharma vs. EMA, T‑235/15, EU:T:2018:65, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

56      Määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandnormide mõte on seada tasakaalu konkreetse juhtumi puhul esinevad vastandlikud huvid, milleks on ühelt poolt huvid, millele asjaomaste dokumentide avalikustamine tuleks kasuks, ja teiselt poolt huvid, mida avalikustamine kahjustaks. Dokumentidega tutvumise taotluse kohta tehtav otsus sõltub vastusest küsimusele, milline huvi peab peale jääma konkreetsel juhul (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

57      Kuigi asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus peab selgitama, kuidas võib tutvumine dokumendiga, mille avalikustamist taotleti, konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erand, on Euroopa Kohus nõustunud, et asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus võib selles osas tugineda teatud liiki dokumentidele kohaldatavatele üldistele eeldustele, kuna sama laadi dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punktid 64 ja 65 ning seal viidatud kohtupraktika).

58      Põhjendamaks keeldumist osaliselt tutvuda taotletud dokumentidega, tugines REA vaidlustatud otsuses konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsele määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses, kuid leidis, et viimati nimetatud sätet tuleb tõlgendada kooskõlas määruse nr 1290/2013 artiklis 3 ja projekti iBorderCtrl puudutava toetuslepingu artiklis 36 nimetatud konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega. Liidu kohtute praktikale tuginedes leidis REA, et määrust nr 1049/2001 ja määrust nr 1290/2013 tuleb seega kohaldada nii, et mõlema nimetatud määruse kohaldamine oleks vastastikku kooskõlas ja võimaldaks seega nende ühesugust kohaldamist.

59      Määruse nr 1290/2013 artiklis 3 „Konfidentsiaalsus“ on ette nähtud, et kui rakenduskokkulepetes, otsustes või lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoitakse meetme raames konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse liidu õigust salastatud teabe kaitse ja sellele juurdepääsu kohta. REA-le projekti iBorderCtrl raames esitatud dokumentide konfidentsiaalsuse suhtes kehtivad eelkõige toetuslepingus sätestatud tingimused, mille artiklis 36.1 on nähtud ette, et meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast 36 kuu möödumist meetme algusest peavad pooled tagama mis tahes andmete, dokumentide või muude materjalide konfidentsiaalsuse, kui need on tunnistatud konfidentsiaalseks nende avalikustamise ajal. See tähtaeg ei olnud möödunud hageja esialgse taotluse esitamise ajal.

60      Tuleb märkida, et käesoleva hagi raames väidab REA, et kuna määruse nr 1290/2013 artikli 3 konkreetne eesmärk on piirata kolmandate isikute võimalust tutvuda selle sättega hõlmatud dokumentidega, siis ei saa „konfidentsiaalseks“ nimetatud dokumente kolmandatele isikutele levitada toetuslepingu artikli 36.1 alusel. REA leiab nimelt, et kui kohaldamisele kuulub määrusest nr 1290/2013 ja toetuslepingust tulenev kaitse, peab selliselt ette nähtud „täiendav“ või „tugevdatud“ kaitse olema tagatud ohu suhtes, millega võidakse kahjustada rahastatavate projektide edu, mis omakorda põhineb sellel, kas on võimalik leida teadlasi projektides osalema, ning nende leidmist võib kahjustada see, kui määruse nr 1049/2001 alusel võidakse avalikustada esitatud dokumente, mis sageli sisaldavad uuenduslikke lahendusi ja tundlikku äriteavet. Määruse nr 1290/2013 ja toetuslepingu mõte ning sätted, mis reguleerivad sellist „täiendavat“ kaitset, kaotaksid oma tähenduse, kui üldsusel oleks võimalik tutvuda asjaomast projekti puudutavate dokumentidega, mis on kindlaks määratud konfidentsiaalsena. REA märgib seega, et ta „eeldas“, et konsortsiumi dokumendid, mis loeti toetuslepingu artikli 36.1 alusel konfidentsiaalseks, sisaldavad tundlikku teavet, mille avalikustamine kahjustaks konsortsiumi liikmete ärihuve.

61      Nende argumentidega toetab REA kaudselt, kuid tingimata lähtumist üldisest eeldusest, mille kohaselt dokumente, mille teatav isik edastas REA-le määruse nr 1290/2013 artikli 3 ja toetuslepingu artikli 36.1 tähenduses teatava meetme raames konfidentsiaalselt, ei tohi avalikustada kolmandale isikule, ilma et oleks vaja konkreetselt hinnata, kas nendele kohaldub mõni määruses nr 1049/2001 ette nähtud erand läbipaistvuse põhimõttest.

62      Avalikustamata jätmise üldisi eeldusi käsitlevale kohtupraktikale tuginedes palub REA lisaks Üldkohtul analüüsida sellise määrusel nr 1290/2013 põhineva üldise eelduse kohaldatavust.

63      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et üldise konfidentsiaalsuse eelduse kohaldamine on dokumentidega tutvumise taotluse saanud liidu institutsiooni, organi või asutuse jaoks valikuline (vt 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus MSD Animal Health Innovation ja Intervet international vs. EMA, C‑178/18 P, EU:C:2020:24, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

64      Seega, isegi kui eeldada, et selline üldine eeldus on kohaldatav käesoleval juhul, tuleb tõdeda, et REA ei vastanud vaidlustatud otsuses asjaomaste dokumentidega tutvumise taotlusele, tuginedes üldisele konfidentsiaalsuse eeldusele, vaid analüüsis konkreetselt ja individuaalselt, kas määruse nr 1290/2013 artikli 3 ja toetuslepingu artikli 36.1 alusel neile dokumentidele antud kaitset arvestades tuleb neile kohaldada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud erandit. Lisaks möönis REA sõnaselgelt nii oma menetlusdokumentides kui ka kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et ta hindas võimalust võimaldada juurdepääs taotletud dokumentidele konkreetselt ja individuaalselt.

65      Järelikult jäävad edutuks kõik argumendid, millega REA kaudselt, kuid tingimata väidab, et taotletud dokumentide avalikustamata jätmise üldine eeldus põhineb määruse nr 1290/2013 artikli 3 ja toetuslepingu artikli 36.1 järgi konfidentsiaalsusel.

66      Nimetatud järeldus ei too siiski vastupidi hageja väidetele kaasa seda, et käesolevas asjas on kohaldatav üksnes määrus nr 1049/2001. Nimelt nähtub kohtupraktikast, et kui nendes määrustes ei ole sätteid, mis näeksid sõnaselgelt ette neist ühe või teise esimuse, tuleb tagada, et mõlema määruse kohaldamine oleks vastastikku kooskõlas ning järjepidev (vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 84 ja seal viidatud kohtupraktika).

67      Määruse nr 1290/2013 artikliga 3 ja toetuslepingu artikliga 36.1 kehtestatud ning rakendatud norm, et konfidentsiaalsed on kõnealuse projektiga seotud teave ja dokumendid, mis on kindlaks määratud „konfidentsiaalsena“, on käesoleval juhul nimetatud lepingu I lisas. Kuigi nimetatud määruses ja toetuslepingus on ette nähtud teatavad erandid, eelkõige seoses teabe kättesaadavaks tegemisega liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele vastavalt selle määruse artiklile 4 ja asjaomase lepingu artiklile 36.1 või seoses meetme tulemuste levitamise kohustusega vastavalt sama määruse artikli 43 lõikele 2 ja toetuslepingu artiklitele 29.1 ja 29.2, on nimetatud määruses ja toetuslepingus siiski säilitatud üldine teabe konfidentsiaalsuse põhimõte üldsuse suhtes toetuslepingus kindlaks määratud ajavahemikuks.

68      Lisaks, nagu nähtub toetuslepingu artiklist 38.2.1, hõlmab REA õigus kasutada abisaaja vahendeid, dokumente ja teavet seda, et tal on üksiktaotlustele vastuseks õigus võimaldada dokumentidega tutvumist määruse nr 1049/2001 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei mõjuta see õigus siiski eelkõige konfidentsiaalsusega seotud kohustusi, mis on ette nähtud toetuslepingu artiklis 36 ja mida jätkuvalt tuleb kohaldada.

69      Sellest järeldub, et REA võttis vaidlustatud otsuses õigesti arvesse taotletud dokumentide suhtes määruse nr 1290/2013 artikli 3 ja toetuslepingu artikli 36.1 alusel ette nähtud konfidentsiaalsuse kaitset, kui ta hindas taotletud dokumente konkreetselt ja individuaalselt seoses määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandiga.

70      Vastupidi hageja väitele ei saa toetuslepingu artikli 36.1 punkti e, mille kohaselt sisuliselt määruse nr 1290/2013 artiklis 3 tagatud konfidentsiaalsuskohustust enam ei kohaldata, kui teabe avalikustamine on nõutav liidu või liikmesriigi õigusaktidega, tõlgendada nii, et määrusest nr 1049/2001 tulenev dokumentidega tutvumise võimaldamise põhimõte on määrusega nr 1290/2013 kehtestatud dokumentide konfidentsiaalsuse kaitse suhtes tingimata esimuslik. Kui järgitaks hageja seisukohta, kaotaks see sisuliselt toime asjaomase määruse artiklis 3 sätestatud üldisel kohustusel tagada konfidentsiaalsena kindlaks määratud dokumentide sellisena käsitlemine, mida vastavalt sama määruse artikli 18 lõikele 3 tuleb lepingus järgida, määrates kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused. Samas peegeldab toetuslepingu artikli 36.1 punkt e vajadust tagada määruse nr 1290/2013 ja määruse nr 1049/2001 vastastikku kooskõlas ja ühesugune kohaldamine, nagu märgitud eespool punktis 66.

71      Seega on asjaolu, et lepingupooled on tunnistanud meetmes osaleja – nagu käesolevas asjas konsortsiumi liikmed – poolt REA-le esitatud dokumendid konfidentsiaalseks, kolmanda isiku taotlust dokumentidega tutvuda läbi vaadates REA jaoks märk sellest, et nende sisu on selle osaleja huvide seisukohast tundlik. Asjaolu, et REA-le edastatud dokumendid on teatavas projektis tunnistatud konfidentsiaalseks, ei saa siiski olla piisav, õigustamaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes nimetatud erandi kohaldamist, ega vabasta REAd „konfidentsiaalseks“ tunnistatud dokumentidega tutvumise taotluse konkreetse ja individuaalse kontrolli raames kohustusest analüüsida, kas need kuuluvad tervikuna või osaliselt selle erandi alla (vt selle kohta ja analoogia alusel 4. mai 2012. aasta kohtuotsus In ’t Veld vs. nõukogu, T‑529/09, EU:T:2012:215, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

72      Lisaks, kui liidu institutsioon, organ või asutus vaatab kolmanda isiku taotlused dokumentidega tutvuda hoolsalt läbi määruse nr 1049/2001 alusel ja eelkõige analüüsib selle määruse artiklis 4 sätestatud erandite kohaldatavust, siis on selle eesmärk tagada tasakaal ühelt poolt üldsuse õiguse tutvuda nende dokumentidega ja teiselt poolt kolmandate isikute õigustatud huvide kaitse vahel, mistõttu ei ole põhjendatud REA kartus, et määruse nr 1049/2001 kohaldamine dokumentidele, mis on talle edastatud konfidentsiaalsusklausliga, pärsiks teadusuuringute läbiviijate huvi osaleda määruse nr 1290/2013 alusel rahastatavates meetmetes, kuna nad pelgaksid konfidentsiaalse teabe avaldamist kolmandatele isikutele.

73      Lõpuks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, kontrollis REA õigesti ka seda, kas taotletud dokumentides sisalduv teave puudutab muu hulgas teavet, mis võib olla hõlmatud ametisaladusega ELTL artikli 339 tähenduses, et vajaduse korral keelduda selle avalikustamisest määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel.

74      Hagiavalduse esimest väidet tuleb analüüsida eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades.

b)      Kolmandate isikute ärihuve kaitsva erandi kohaldamine käesolevas asjas ja vähemalt osalise tutvumise võimaldamine

75      Hageja väidab, et vastupidi sellele, mida leidis REA vaidlustatud otsuses, võis taotletud dokumendid täielikult või osaliselt avalikustada, ilma et oleks kahjustatud konsortsiumi liikmete ärihuve.

76      REA väidab, et ta kontrollis vaidlustatud otsuses individuaalselt kõiki asjaomaseid dokumente ja selgitas, et need sisaldavad konsortsiumi liikmete siseteavet konsortsiumi intellektuaalomandi, käimasolevate uuringute, oskusteabe, metoodika, tehnika ja strateegia kohta, mille levitamine oleks kahjustanud konsortsiumi ärihuve, kuna see oleks andnud eelise konsortsiumi liikmete potentsiaalsetele konkurentidele. Nii toimides tegutses ta kooskõlas määruse nr 1049/2001, kohaldatava kohtupraktika ja määruse nr 1290/2013 III jaotisega ning võttis nõuetekohaselt arvesse projekti iBorderCtrl raames talle esitatud teabe määruse nr 1290/2013 artiklist 3 tulenevat konfidentsiaalsuse kaitset. Hageja ei ole tõendanud, et tema hinnang oli väär.

77      Olgu meenutatud, et ELTL artikli 15 lõike 3 kohaselt on igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele põhimõtete ning tingimuste alusel, mis määratakse kindlaks kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega. Õigus tutvuda dokumentidega on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42.

78      Määruse nr 1049/2001 selle põhjenduses 4 ja artiklis 1 sätestatud eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega (vt 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

79      Põhimõtet, et üldsusel on võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda dokumentidega, võib ikkagi piirata teatud üldistest või erahuvidest lähtudes. Määruses nr 1049/2001, eelkõige selle põhjenduses 11 ja artiklis 4, on nimelt nähtud ette erandite kord, mis paneb institutsioonidele ja asutustele kohustuse mitte avalikustada dokumente, kui avalikustamine kahjustaks ühte nendest huvidest (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 51).

80      Kuna nende määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud eranditega kaldutakse kõrvale põhimõttest, et üldsusel on võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda dokumentidega, tuleb neid tõlgendada ja kohaldada kitsalt (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Rootsi vs. MyTravel ja komisjon, C‑506/08 P, EU:C:2011:496, punkt 75).

81      Eespool punktis 56 osutatud kohtupraktikast nähtub, et määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite kord põhineb tasakaalu leidmisel konkreetse juhtumi vastandlike huvide vahel, milleks on ühelt poolt huvid, millele asjaomaste dokumentide avaldamine tuleks kasuks, ja teiselt poolt huvid, mida see avaldamine ohustaks. Dokumentidega tutvumise taotluse kohta tehtav otsus sõltub vastusest küsimusele, milline huvi peab peale jääma konkreetsel juhul (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

82      Keeldumaks võimaldamast dokumendiga tutvuda ei piisa põhimõtteliselt sellest, et asjaomane dokument puudutab ühte määruse nr 1049/2001 artiklis 4 nimetatud tegevust, vaid institutsioon on kohustatud ka selgitama küsimust, kuidas selle dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb mõni selles artiklis ette nähtud erand (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

83      Kohtupraktikast nähtub, et mis puutub „ärihuvide“ mõistesse, siis ei saa kaitse, mis peab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande kohaselt olema tagatud ärihuvidele, laieneda äriühingut ja tema ärisuhteid puudutavale kogu teabele, vastasel korral nurjataks üldpõhimõtte kohaldamine, mille kohaselt tagatakse üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide valduses olevate dokumentidega (vt 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

84      Kohaldamaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandit, on seega vaja tõendada, et vaidlusalused dokumendid sisaldavad teavet, mille avalikustamine võib kahjustada juriidilise isiku ärihuve. See kehtib muu hulgas nii juhul, kui taotletud dokumendid sisaldavad tundlikku äriteavet, mis puudutab eelkõige asjaomaste ettevõtjate äristrateegiaid, nende ärisuhteid või töömetoodikat, kui ka juhul, kui need dokumendid sisaldavad ettevõtja enda andmeid, millest nähtuvad tema eksperditeadmised (vt 9. septembri 2014. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon, T‑516/11, ei avaldata, EU:T:2014:759, punktid 82–84 ja seal viidatud kohtupraktika; vt samuti 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 56).

85      Kohtupraktika kohaselt tuleb võimaldamise korral osaliselt tutvuda liidu institutsioonide, asutuste ja organite dokumentidega arvestada proportsionaalsuse põhimõtet (vt selle kohta 6. detsembri 2001. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, C-353/99 P, EU:C:2001:661, punktid 27 ja 28).

86      Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 sõnastusest endast tuleneb, et liidu institutsioon, asutus või organ on kohustatud kontrollima, kas taotluses osutatud dokumentidega saab võimaldada tutvuda osaliselt, piirates võimalikku keeldumist vaid andmetega, mis kuuluvad selles artiklis kehtestatud erandite kohaldamisalasse. Institutsioon peab võimaldama tutvuda osaliselt, kui eesmärk, mida ta järgib dokumendiga tutvumist keelates, on saavutatav juhul, kui institutsioon piirduks nende lõikude varjutamisega, mis võivad kahjustada kaitstavat avalikku huvi (25. aprilli 2007. aasta kohtuotsus WWF European Policy Programme vs. nõukogu, T‑264/04, EU:T:2007:114, punkt 50; vt selle kohta ka 6. detsembri 2001. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, C‑353/99 P, EU:C:2001:661, punkt 29).

87      Niisiis on liidu institutsioon, asutus või organ põhimõtteliselt kohustatud esiteks kontrollima, kas dokument, millega tutvumist taotletakse, kuulub mõne määruse nr 1049/2001 artiklis 4 loetletud erandi alla, teiseks, kas dokumendi avalikustamine kahjustab kaitstavat huvi konkreetselt ja tegelikult, ning kolmandaks, kui vastus on jaatav, kas on vaja kaitsta dokumenti tervikuna (30. jaanuari 2008. aasta kohtuotsus Terezakis vs. komisjon, T‑380/04, ei avaldata, EU:T:2008:19, punkt 88, ja 22. mai 2012. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, T‑300/10, EU:T:2012:247, punkt 93).

88      Vaidlustatud otsuses tugines REA keeldumise võimaldamast tutvuda kõnealuste dokumentidega alusena konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsele määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses, kuid leidis, nagu on osutatud eespool punktides 58 ja 73, et viimati nimetatud sätet tuleb tõlgendada vastavalt konfidentsiaalsust puudutavatele sätetele, mis on esitatud määruse nr 1290/2013 artiklis 3 ja projekti iBorderCtrl toetuslepingu artiklis 36, arvestades ELTL artikliga 339 antud kaitset oma olemuselt ärisaladusega hõlmatud teabele.

89      Vaidlustatud otsuses on sellega seoses täpsustatud, et kõnealune teave on konsortsiumi siseteave (inside knowledge), kajastades konsortsiumi eriomast intellektuaalomandit, käimasolevaid teadusuuringuid, oskusteavet, metodoloogiat, tehnilisi võtteid ja strateegiaid. Selle teabe avaldamine kahjustaks konsortsiumi konkurentsiseisundit turul ja avaldaks sedakaudu märkimisväärselt kahjulikku mõju tema ärihuvidele, sealhulgas seoses intellektuaalomandiga, andes eelise kõnealuse projekti potentsiaalsetele konkurentidele, kes saavad põhjendamatult alljärgnevaid eeliseid. Esiteks võivad konkurendid näha ära konsortsiumi liikmete strateegiaid ja nõrkusi, eelkõige hankemenetlustes osalemise ajal. Teiseks võivad nad kopeerida või kasutada konsortsiumi intellektuaalomandit, oskusteavet, metoodikat, tehnilisi võtteid ja strateegiaid, et parandada oma konkureerivaid tooteid või teenuseid või saada ebaausat eelist nende toodetele või teenustele patenditaotluste esitamisel, heakskiidu või loa taotlemisel. Kolmandaks kahjustaks avalikustamine konsortsiumi liikmete võimalusi saada investoritelt finantseeringuid tiheda konkurentsi tingimustes, kus üksnes konfidentsiaalsus võimaldab säilitada kõnealuse teabe kaubanduslikku väärtust. Neljandaks, arvestades nimetatud teabe tundlikku laadi, võib selle avalikustamine kahjustada konsortsiumi liikmete ja nendega seotud isikute mainet.

90      REA järeldas sellest, et esineb oht, et taotletud dokumentidega tutvumine kahjustab konsortsiumi ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit.

91      Nende kaalutluste alusel andis REA vaidlustatud otsuses võimaluse osaliselt tutvuda dokumentidega D 3.1, D 7.3 ja D 7.8 ning keeldus täielikult võimaldamast tutvuda muude taotletud dokumentidega, mis olid välja töötatud projekti iBorderCtrl käigus, nagu nähtub eespool punktist 8.

92      Seega tuleb kontrollida, kas REA leidis ekslikult, nagu väidab hageja, et taotletud dokumendid, mida käsitleti individuaalselt ja konkreetselt, sisaldavad teavet, mis võib õigustada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi kohaldamist, mis tähendab, et esineb tegelik, mitte oletuslik oht, et nende avalikustamine kahjustaks tegelikult konsortsiumi liikmete ärihuve, ja kui see on nii, siis kas oleks saanud võimaldada tutvuda dokumentidega täielikult või osaliselt. See analüüs tuleb läbi viia eespool punktides 64, 69 ja 73 esitatud järeldusi silmas pidades.

93      Oma väidete toetuseks esitab hageja üldisi, aga ka eriomasemaid argumente iga dokumendi või samaliigiliste dokumentide individuaalse hindamise kohta.

1)      Üldised argumendid

94      Mis puudutab kõigepealt üldisi argumente, siis väidab hageja esimesena, et REA teeb vea, kui ta viitab „konsortsiumi“ ärihuvidele, mida juriidilise isikuna ei ole olemas ja mille paljud liikmed on ka teadusinstitutsioonid või ülikool, kellel „a priori“ ei ole ärihuve.

95      Ühelt poolt, isegi kui eeldada, nagu väidab hageja, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi kohaldatavuse analüüsimisel tuleb silmas pidada mitte konsortsiumi ärihuve, vaid üksikult või kollektiivselt selle liikmete ärihuve, kontrollis REA siiski vaidlustatud otsuses ja hoolimata mõnest viitest konsortsiumi ärihuvidele, kas asjaomaste dokumentide avalikustamine kahjustaks konsortsiumi liikmete ärihuve. Igal juhul tuleb märkida, et hageja ei tee oma argumendist vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kohta mingeid järeldusi. Teiselt poolt väidab hageja ekslikult, et teadusinstitutsioonid või ülikool ei saa tegeleda tegevusega, millega on seotud ärihuvid (vt selle kohta 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Agapiou Joséphidès vs. komisjon ja EACEA, T‑439/08, ei avaldata, EU:T:2010:442, punktid 124–128).

96      Teisena tuleb märkida, et ei ajahetk, mil dokument koostati ja millele hageja viitab, kui ta väidab, et projekti alguses koostatud dokumendid ei saa sisaldada ärisaladusi, ega ka nende väljatöötamiseks vajalik aeg, millele osutas REA, ei ole asjakohased tuvastamaks, kas dokument, millega tutvumist taotletakse, sisaldab ettevõtja ärihuvidega seotud teavet. Poolte need argumendid jäävad seega edutuks.

97      Kolmandana väidab hageja, et avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemustest peab olema võimalik kasu saada üldsusel, sealhulgas konsortsiumi liikmete konkurentidel, eelkõige seetõttu, et parimal tehnoloogial põhinev tõhus konkurents annab üldsusele eelise juhul, kui liit peaks otsustama kasutada seda tehnoloogiat ja läbi viia sellega seotud hankeid.

98      Sellega seoses tuleb tõdeda, et küsimus, kas konsortsiumi liikmete eelkõige projekti tulemustega seotud ärihuvid on kaitstavad, arvestades eelkõige konkurentide ja üldsuse võimalikku huvi üldise võimaluse suhtes tutvuda liidu eelarvest rahastatavate projektidega, kuulub selle hindamise alla, kas taotletud dokumentide avalikustamine teenib ülekaalukat üldist huvi, vaatamata võimalikele õiguspärastele ärihuvidele, ning see küsimus tuleb seega vastavalt olukorrale läbi vaadata esimese väite teise osa analüüsi raames.

99      Lisaks leiab hageja, et REA väide, mille kohaselt arendataval süsteemil on „kaubanduslik väärtus“ ainult siis, kui selle toimimisviis jääb salajaseks, on ebatäpne nii julgeoleku kaalutlustel, kuna infotehnoloogiat saab piisava kindlusega kasutada ainult siis, kui selle toimimisviis ja kood on üldsusele kättesaadavad ning kui seda saab seega avalikult kontrollida ja testida nõrkade külgede suhtes, kui ka majanduslikel kaalutlustel, sest enne seda, kui haldusorgan teeb kulutusi selle soetamiseks, peavad teatava tehnoloogia toimimisviisi saama kontrollida ja kinnitada sõltumatud isikud (näiteks teadlased).

100    Kuivõrd neid hageja argumente tuleb mõista nii, et ta väidab sisuliselt, et konsortsiumi liikmetel ei ole sellise projektiga nagu iBorderCtrl seotud ärihuve, siis tuleb sarnaselt REAga märkida, et määruse nr 1290/2013 artikli 41 alusel, mis kuulub selle määruse III jaotisse, mis käsitleb projekti tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevaid eeskirju, on projekti „tulemused“ kas projektis osalenud ja vastavad tulemused välja töötanud isiku või projektis osalenud isikute ühine omand. Lisaks näeb sama määruse artikkel 42 ette, et kui tulemusi saab kasutada tööstuses või kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks ning võimaluse korral ja kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ning põhjendatud, kaitseb osaleja neid piisavalt, võttes nõuetekohaselt arvesse enda ning teiste meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

101    Sellest tuleneb, et projektis osalejate omandis olevate projektide tulemustel võib olla nende jaoks kaubanduslik ja rahaline väärtus ning seetõttu saab kaitsta nende tööstuslikku ja kaubanduslikku kasutamist. Nii võivad sellises projektis osalejatel, käesoleval juhul konsortsiumi liikmetel, olla õiguspärased ärihuvid, mis on seotud selle projekti tulemustega ja mis võivad kuuluda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi alla.

102    Samuti väidab hageja selles kontekstis ekslikult, et määruse nr 1290/2013 artikliga 41 tagatud kaitse piirdub toodetud „materiaalse“ vara omandiga. Nimelt nähtub määruse nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktist 19, et „tulemused“ on kõik meetme materiaalsed ja immateriaalsed tulemused, nagu meetmete rakendamise tulemusel saadud andmed, teadmised ja teave mis tahes vormis või kujul, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte, ning kõik kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused.

103    Seda järeldust ei sea kahtluse alla analoogia, mille hageja tõi selles kontekstis esile seoses ravimite turustamise ainuõigusega, mis välistab muude ravimite turustamise kümneks aastaks, nagu seda tunnustati 5. veebruari 2018. aasta kohtuotsuses PTC Therapeutics International vs. EMA (T‑718/15, EU:T:2018:66, punkt 91). Nimelt tuleneb eespool punktidest 100 ja 102 ühelt poolt, et meede võib anda nii tulemusi, mis on kaitstavad, kui ka tulemusi, mis ei ole kaitsekõlblikud või mille kaitse ei ole mõistlik või põhjendatud, võttes arvesse nende kaitsmise asjaolusid. Teiselt poolt, mis puutub projekti tulemustesse, mis on kaitstavad eelkõige intellektuaal- või tööstusomandi õigustega, nagu patendid, siis isegi kui need õigused võivad vastupidi sellele, mida sisuliselt väidab REA, oma olemuselt kaitsta tulemusi põhjendamatu tööstusliku ja kaubandusliku kasutamise eest ja eelkõige sarnaste toodete turustamise eest, ei muuda see asjaolu iseenesest põhjendamatuks otsust, millega keeldutakse võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega erandi alusel, mille eesmärk on kaitsta õiguspäraseid ärihuve, mille hulka kuuluvad muu hulgas intellektuaalomandi õigused.

104    Seega tuleb hageja kõnealune argument tagasi lükata.

2)      Asjaomaste dokumentide individuaalne hindamine

105    Nagu on osutatud eespool punktis 91, andis REA vaidlustatud otsusega võimaluse osaliselt tutvuda dokumentidega D 3.1, D 7.3 ja D 7.8 ning keelas täielikult kõigi muude taotletud dokumentidega tutvumise.

106    Sissejuhatuseks tuleb esimesena täpsustada, millise ulatusega on hageja väited, millega vaidlustatakse keeldumine võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega. Esiteks, mis puutub dokumenti D 7.6, siis tuleb sarnaselt REAga märkida, et viimane vastas esialgsele taotlusele osas, milles see puudutas tutvumist nimetatud dokumendiga, et see on üldsusele kättesaadav, mida hageja ei vaidlusta käesoleva hagi raames. Sellest tuleb järeldada, et käesolev vaidlus ei puuduta dokumenti D 7.6. Teiseks, kuna hageja nõustus kordustaotluses sellega, et projektiga seotud isikute isikuandmed on varjutatud, ega esitanud käesoleva hagi raames ka ühtegi argumenti selle asjaolu vaidlustamiseks, siis tuleb järeldada, et keeldumist võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega ei ole nende andmete osas vaidlustatud.

107    Teisena tuleb märkida, et toetuslepingu I lisas on tähistatud kõik taotletud dokumendid, välja arvatud dokumendid D 3.1 ja D 8.7, kui konfidentsiaalsed, kasutades märget „konfidentsiaalne, kättesaadav üksnes konsortsiumi liikmetele (sh komisjoni ja/või REA teenistused)“ („confidential, only for members of the consortium (including the Commission Services and/or REA Services)“).

108    Dokumentide D 3.1 ja D 8.7 kohta tuleb märkida, et dokumendi seisund võib projekti käigus muutuda, mis nõuab – arvestades asjaolu, et dokumendi seisund „konfidentsiaalne“ või „avalik“ on otsustatud lepingu allkirjastamise ajal, nagu käesoleval juhul toetuslepingu I lisas – toetuslepingu kohandamist selle artikli 55 alusel. Nii lisati ühelt poolt dokument D 3.1 toetuslepingusse nende dokumentide hulka, mille „tundlikkust“ tuli konsortsiumi sisemise mehhanismi kohaselt hinnata enne avalikustamist. Selle dokumendi seisundi muutmine „konfidentsiaalseks“ oli esialgse dokumentidega tutvumise taotluse esitamise ajal pooleli. Teiselt poolt, mis puutub dokumenti D 8.7, siis see oli selle esitamise ajal tunnistatud konfidentsiaalseks, nagu nähtub dokumendi esimesele leheküljele lisatud märkest.

109    Seega oli REA-l õigus võtta hageja esitatud dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamisel arvesse eespool punktides 107 ja 108 osutatud asjaolusid (vt eespool punkt 69).

i)      Dokumendid D 1.1 („Eetikanõuniku esimene aruanne“), D 1.2 („Isikuprofiilide koostamise eetilisus, isikute stigmatiseerimise oht ja leevendamiskava“) ja D 2.3 („Õigusliku ja eetilise hinnangu ELi tasandi aruanne“)

110    Hageja väidab, et ärihuvide õiguspärast kaitset ei saa laiendada nii, et see hõlmaks teavet, mis ei ole seotud ettevõtjaga ja mis ei ole „ärisaladus“, nagu käesoleval juhul eelkõige eetilisuse hinnang ja õigusliku raamistiku analüüs, mis ei puuduta konkreetset tehnoloogiat, vaid käsitlevad eetika ja õigusliku hinnangu üldisi küsimusi, mis tekivad sõltumata konsortsiumi konkreetsest süsteemist ja konkreetsest projektist. Hageja sõnul väidab REA ekslikult, et kogu konsortsiumi partnerite konkurentidele kasulik teave kujutab endast ärisaladust ja seda tuleb kaitsta. Ta märgib, et konsortsiumi kuuluvate ettevõtjate konkurendid osalevad konsortsiumi välja arendatud süsteemi testimises.

111    Seega ei kahjusta dokumentide D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 avalikustamine, mis hageja sõnul ei kajasta teaduslikku oskusteavet ega sisalda teavet tootmis- ja analüüsimeetodite kohta, konsortsiumi liikmete ärihuve. Igal juhul peab nende dokumentide väljavõtteline avalikustamine olema võimalik, isegi kui need dokumendid sisaldavad andmeid, mis seonduvad konsortsiumi liikmete teadusliku oskusteabega.

112    REA väidab, et dokumentides D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 sisalduvad eetilised ning õiguslikud hinnangud on konkreetselt kohandatud projektile iBorderCtrl, kuna neis käsitletakse ja analüüsitakse, kuidas võetakse erisuguseid probleeme konkreetselt arvesse projekti metoodikas. Need kujutavad endast ka kaitsemeetmeid seoses projektile ainuomaste riskide ja nõuetega. Peale selle kuulub dokumendis D 2.3 kokku kogutud teave „intellektuaalse töö“ hulka, millega ei ole võimalik tutvuda konsortsiumisse mitte kuuluvatel isikutel ja mis sisaldab seega selle liikmete eriomast oskusteavet. Dokumentides D 1.1 ja D 1.2 sisalduvad eetikahinnangud sisaldavad tundlikku teavet, mille levitamine võib kahjustada konsortsiumi liikmete, partnerite ja projektiga seotud isikute mainet. Selle teabe avalikustamine kahjustaks seega konsortsiumi liikmete ärihuve ja annaks konkurentidele põhjendamatu eelise.

113    Olles tutvunud dokumentidega D 1.1, D 1.2 ja D 2.3, tõdeb Üldkohus, et need sisaldavad muu hulgas – nagu nähtub vaidlustatud otsusest – projekti iBorderCtrl raames arendatud tööriistadele, tehnoloogilistele koostisosadele ja meetoditele antud eetilisi ning õiguslikke hinnanguid.

114    Mis puutub dokumenti D 1.1, siis see sisaldab, nagu märgib REA, eelkõige kirjeldust, kuidas tuleb dokumentides D 1.2 ja D 2.3 tuvastatud eetilisi ning juriidilisi probleeme võtta konkreetselt arvesse projekti iBorderCtrl raames arendatud tehnoloogiliste koostisosade ja meetodite arendamisel nii teadusuuringute läbiviimise kui ka võimaliku kasutusse võtmise faasis, et tagada osutatud eetiliste ja põhiõiguslike põhimõtete järgimine. Dokument sisaldab selles esitatud soovitustes viiteid oskusteabe elementidele, metoodikale, tehnikatele ja strateegiatele, mille konsortsiumi liikmed on projekti vajadusteks välja arendanud, või teavet, mis võimaldab need kindlaks teha.

115    Mis puutub dokumenti D 1.2, millel on selle sõnastuse kohaselt seos ja mis osaliselt kattub dokumendis D 2.3 seisneva õigusliku aruandega, siis nähtub REA sõnul sellest metoodika, mille kohaselt projekt iBorderCtrl võtab konkreetselt aluseks nii üksikisikute kui ka inimrühmade isikuprofiili koostamise, isikute stigmatiseerimise ohu, tarkvarast tulenevate väärandmete (false positives, false negatives) probleemi analüüsi, projektiga seotud ohtude esmakirjelduse ning asjakohased kaitsemeetmed. Selles projektile eriomases analüüsis kasutatakse teavet projekti raames väljatöötatud tehnoloogiliste koostisosade ja meetodite kohta ning seega viidatakse oskusteabe, metoodika, tehniliste meetodite ja strateegiate elementidele, mille konsortsiumi liikmed on projekti vajadusteks välja töötanud, või teabele, mis võimaldab need elemendid kindlaks teha.

116    Osaleva ülikooli koostatud dokumendis D 2.3 on üksikasjalikult selgitatud, kuidas on liidu õiguse ja riigisisese õiguse nõudeid rakendatud projektis välja töötatud tehnoloogiate alamvaldkondades. Projekti iBorderCtrl taristut üksikasjalikult käsitlev analüüs puudutab seega osaliselt konkreetselt selles projektis kasutatavaid tehnoloogiaid, funktsioone ja vahendeid ning võimaldab kindlaks teha strateegia, mida on kasutatud seoses tuvastatud õigusliku raamistikuga.

117    Eespool punktides 114–116 esitatud teave puudutab seega konsortsiumi liikmete ärihuve määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses. REA ei eksinud, kui ta leidis vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, kuna see võimaldab konkurentidel saada alusetult kasu nende oskusteabest, millel on kaubanduslik väärtus.

118    Dokumentidega D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 tutvumisel ilmneb siiski, et need sisaldavad ka muud teavet kui hinnangud projekti iBorderCtrl või konkreetselt nende tehnoloogiate või funktsioonide arendamiseks kavandatud lahenduste konkreetse õigusliku ja eetilise mõju kohta.

119    Need dokumendid sisaldavad nimelt ka liidu piirikontrolli poliitika ja liidu sellekohase õiguse seisu kirjeldust, aga ka seisukohti sellega seoses, kas on otstarbekas tõhustada neid kontrolle uuenduslike tehnoloogiliste vahendite kasutamisega. Nad sisaldavad ka üksikasjalikku kokkuvõtet asjakohasest rahvusvahelisest õigusest, liidu õigusest ja riigisisestest õiguskordadest eelkõige seoses isikuandmete kaitse, asjakohaste õiguspõhimõtete ning põhiõigustega. Selles teabes, mis põhineb eelkõige avalikult kättesaadavatel allikatel, millele on osutatud viidetega asjaomastele veebisaitidele, ei ole viidatud mitte töövahenditele või tehnoloogiale, mida projekti iBorderCtrl raames konkreetselt kasutatakse, vaid need puudutavad, nagu väidab hageja, üldist laadi küsimusi seoses sellise süsteemi eetilise ja juriidilise hindamisega, milles on kasutatud uuenduslikke tehnoloogilisi vahendeid, nagu „pettuste automaatne tuvastamine“ või automaatne „ohuhinnang“; need küsimused võivad tekkida sõltumata konsortsiumi liikmete koostatud süsteemi ja projekti konkreetsest kontseptsioonist.

120    Lisaks, kuigi REA väidab, et ta kontrollis, kas kõnealused dokumendid sisaldavad üldsusele kättesaadavat teavet, ei ole ta vaidlustatud otsuses väitnud, et eespool punktis 119 nimetatud teave sisaldaks lisaväärtust, võrreldes avalikult kättesaadava teabega, millele see tugineb 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsusest Deza vs. ECHA (T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika) tuleneva kohtupraktika tähenduses.

121    Ta väidab käesolevas menetluses üksnes, et dokumendis D 2.3 kokku kogutud teave kuulub „intellektuaalse töö“ hulka, millega ei ole võimalik tutvuda konsortsiumisse mittekuuluvatel isikutel ja mis sisaldab selle liikmete eriomast oskusteavet. Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et avalikult kättesaadava teabe süstematiseerimisel võib olla teatav kaubanduslik väärtus, tuleb siiski tõendada, et selle teabe süstematiseerimine viis uute teadustulemusteni või strateegiaga seotud kaalutlusteni, mis andsid ettevõtjale konkurentsieelise oma konkurentide ees ning mis seetõttu oleksid ilmselgelt konfidentsiaalsed (vt selle kohta 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 67). REA ei ole aga tõendanud, et teabe kokkukogumise intellektuaalne töö lõi lisaväärtust võrreldes üldsusele kättesaadava teabega eespool punktis 120 nimetatud kohtupraktika tähenduses, ning et selle teabe kokkukogumine iseenesest eeldab konsortsiumi liikmetelt erioskust, millel on nende jaoks äriline huvi, mis väärib kaitset määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel (vt selle kohta 13. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑189/14, EU:T:2017:4, punkt 65).

122    Seega tuleb järeldada, et REA tegi vea, kui ta leidis vaidlustatud otsuses, et keeldumine võimaldamast tutvuda eespool punktis 119 nimetatud dokumentides D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 sisalduva teabega oli põhjendatud konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsega.

123    Vaidlustatud otsuses esitatud REA argument, mille kohaselt võivad konsortsiumi liikmete konkurendid saada nende dokumentide avalikustamisest kasu, eelkõige näha ära asjaomase projektiga seotud puudusi ja strateegiaid samalaadsete projektide arendamise raames või kasutada nende oskusteavet, ei saa õigustada keeldumist võimaldamast tutvuda eespool punktis 119 tuvastatud teabega. See teave ei ole seotud konsortsiumi liikmete oskusteabe või eksperditeadmistega ning kuna see ei puuduta asjaomase projekti suhtes õiguslike ja eetiliste põhimõtete konkreetset kohaldamist, ei kujuta see endast tundlikku äriteavet, mistõttu ei anna nende avalikustamine eelist konsortsiumi liikmete konkurentidele. See teave ei kuulu seega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega tagatud ärihuvide kaitse alla.

124    Lisaks tuleb sarnaselt hagejaga tõdeda, et REA ei ole selgitanud, kuidas võib dokumentide D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 avalikustamine eelkõige eespool punktis 119 nimetatud teabe osas konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete mainet. Igal juhul, kui REA argumenti tuleb mõista nii, et asjaolu, et kõnealuse projektiga kaasnevad eetilised ja õiguslikud probleemid, võib iseenesest kahjustada projekti loonud konsortsiumi liikmete mainet, siis ei saa nõustuda selle argumendiga. Nimelt võib järeldada projekti iBorderCtrl esemest ja eesmärgist, mis on avalikult teada, nagu märgib hageja, viidates nimetatud projekti puudutaval veebisaidil levitatavale teabele, et projekti aluseks on niisugused uuenduslikud tehnoloogiavahendid, mis põhinevad eelkõige teabe kogumisel, ning seetõttu ei kujuta endast ärisaladust või tundlikku äriteavet asjaolu, et selline süsteem nagu iBorderCtrl – nagu mis tahes muu sellistel uuenduslikel vahenditel põhinev süsteem – võib tekitada teatavaid õiguslikke ja eetilisi probleeme.

125    Eeltoodust tuleneb, et REA eksis, liigitades kogu dokumentides D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 sisalduva teabe konsortsiumi liikmete ärihuvide hulka ja keeldudes võimaldamast nendega tervikuna tutvuda. Käesolev etteheide on seega osaliselt põhjendatud.

ii)    Dokument D 1.3 („Eetikanõunik“)

126    Hageja sõnul ei saa konsortsiumi liikmete ärihuve kahjustada välise eetikanõuniku nimetamist käsitleva taotletud dokumendi D 1.3 avalikustamine isikuandmetest puhastatud ja anonüümseks muudetud kujul.

127    REA väidab, et dokumendis D 1.3 sisalduvate andmete, mida võib kasutada eetikanõuniku tuvastamiseks ja mis puudutavad peaaegu kogu dokumenti, nagu tema eksperditeadmiste üksikasjalik kirjeldus või elulookirjeldus, levitamine võib kahjustada tema sõltumatust ja ärihuve.

128    Sellega seoses tuleb tõdeda, et REA märkis vaidlustatud otsuses, et dokument D 1.3 sisaldab sarnaselt dokumentidega D 1.1, D 1.2 ja D 2.3 projekti raames välja töötatud töövahendite, tehnoloogiliste koostisosade ja metoodika eetilisi ning õiguslikke hinnanguid. Nimetatud dokumendiga tutvumisel nähtub aga, et ilmselgelt ei ole see nii. Nimelt, nagu märgib REA käesolevas asjas, sisaldab dokument D 1.3 välise eetikanõuniku üksikasjalikku elulookirjeldust ning kirja, milles ta nõustub täitma talle konsortsiumi poolt usaldatud ülesandeid.

129    Keelamise kohta tutvuda dokumendiga D 1.3 ei ole vaidlustatud otsuses esitatud ühtegi muud põhjendust ja eelkõige ei ole tuginetud ühelegi põhjendusele selle kohta, et kõnealust isikuandmetest puhastatud dokumenti ei ole võimalik avalikustada, kusjuures kordustaotluses nõustus hageja nimetatud andmetest puhastamisega. Põhjendust, millele REA sellega seoses käesolevas menetluses tugines ja mille kohaselt eetikanõuniku kindlakstegemist võimaldavate andmete avalikustamine kahjustaks tema sõltumatust ning ärihuve, ei ole vaidlustatud otsuses esitatud, vaid selles on viidatud üksnes konsortsiumi liikmete ärihuvidele. Dokumendist D 1.3 nähtub aga, et kõnealune eetikanõunik ei tööta konsortsiumi ühegi liikme juures ja ta on nendest sõltumatu isik. Seega ei saa tema ärihuve segi ajada konsortsiumi liikmete ärihuvidega.

130    Lisaks tuleb märkida, et vastuseks kordustaotlusele, milles hageja nõustus sellega, et isikuandmed on taotletud dokumentides varjutatud, ei ole vaidlustatud otsuses märgitud, et dokument D 1.3 on tervikuna hõlmatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erandiga. Nimelt on vaidlustatud otsuses viidatud üksnes asjaomase määruse artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandile. Lisaks ei sisalda vaidlustatud otsus ühtegi märget selle kohta, et osalise juurdepääsu andmine on võimatu, kuna varjutatud isikuandmetega dokumendist ei oleks hagejale mingit kasu. Igal juhul, isegi kui eeldada, et see oli nii seoses eetikanõuniku elulookirjelduses sisalduva kogu teabega, ei ole REA selgitanud eelkõige, kuidas see asjaolu kohaldub dokumendis D 1.3 sisalduvale muule teabele, eelkõige konsortsiumi liikmete poolt eetikanõunikule usaldatud ülesannete kirjelduse suhtes.

131    Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused ei võimalda keeldumist võimaldamast tutvuda dokumendiga D 1.3 põhjendada üksnes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega. See etteheide on niisiis põhjendatud.

iii) Dokument D 2.1 („Nõuete analüüsi aruanne“)

132    Hageja väidab, et liikmesriikide piirivalvemenetlused ja nende nõuded, mida on kirjeldatud dokumendis D 2.1, ei ole ärisaladus, vaid avalik küsimus. REA eksis, kui ta pidas ärisaladuseks igasugust teavet, mis võib olla kasulik konsortsiumi partnerite konkurentidele, kes tegelevad äritegevusega, samas kui ta ei väida, et see analüüs peegeldab teatava isiku teadusalast oskusteavet, või et see sisaldab teavet tootmis- ja analüüsimeetodite kohta, mille avaldamine toob tingimata kaasa konsortsiumi liikme huvide tõsise kahjustamise. Igal juhul õigustaks see üksnes asjaomaste lõikude varjutamist.

133    REA väidab, et 2016. aastal välja töötatud dokumendis D 2.1 kirjeldatakse üksikasjalikult katseliikmesriikides toimuvat patrull- ja vaatlustegevust ning tehakse kokkuvõte kasutajatele esitatavatest nõuetest ajavahemikul, mis eelneb nende liidu territooriumile saabumisele, ning tausta- ja piirikontrolli etappidest. See sisaldab uuringu hindamise meetodit ja järeldusi. Kogutud teabesse kuulub konsortsiumi liikmete eriomane oskusteave. Konkurendid saavad sellise teabe avalikustamisest kasu ka seetõttu, et nad saavad teada, millist lähenemist kasutab teatav konsortsiumi liige. Vastupidi hageja väidetele hõlmab määrusega nr 1049/2001 antud kaitse palju enamat kui üksnes „ärisaladust“.

134    Üldkohus tõdeb pärast kõnealuse dokumendiga tutvumist, et nagu nähtub vaidlustatud otsusest, on selles esitatud eelkõige tehnoloogilised lahendused (näiteks biomeetrilise identifitseerimise tehnoloogiad) ja määratud kindlaks projekti iBorderCtrl üldine ülesehitus, nähes seeläbi ette eri moodulite üldraamistiku, sealhulgas lõpliku integreeritud süsteemi osaks oleva riist‑ ja tarkvara funktsioonid.

135    See teave on seotud konsortsiumi liikmete oskusteabega ning puudutab metoodikat, tehnikaid ja strateegiaid, mida nad on arendanud projekti vajadusteks. Seega ei teinud REA viga, kui ta leidis vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve, kuna see võimaldab konkurentidel alusetult kasu saada nende oskusteabest, millel on kaubanduslik väärtus.

136    Selle dokumendiga tutvumisel ilmneb siiski, et see sisaldab ka muud teavet kui projekti iBorderCtrl erimetoodika, -tehnika ja -strateegiatega seonduv.

137    Nimelt, nagu nähtub dokumendist endast, viiakse selles sisalduv analüüs läbi kolmes etapis, millest esimene seisneb piirihalduse aluseks olevate mõistete kirjelduses ja analüüsis ning annab ülevaate lõppkasutajatel esinevatest talitlusprobleemidest nende geograafilises kontekstis. Sellega seoses on üksikasjalikult esitatud eelkõige patrull- ja vaatlustegevused nendes liikmesriikides, mida puudutab projekti teadusuuringu etapp. Nagu väidab hageja, ei ole need menetlused ja nendes esitatud nõuded konsortsiumi liikmete ärisaladused, vaid avalikud küsimused. Teine etapp seisneb eri tehnoloogiate „hetkeseisu“ ülevaates, millest üks osa kujutab endast – nagu nähtub dokumendi selle osa pealkirjast – ülevaadet tehnoloogia arengu praegusest seisust projektiga hõlmatud valdkondades.

138    Kuigi need analüüsid on projektiga iBorderCtrl seotud konkreetsete nõuete analüüsimisele eelnevad etapid, võttes eelkõige arvesse selliselt määratletud kontseptsioone ja võrreldes neid juba olemasolevate tehnoloogiatega, ning need analüüsid kujutavad endast vaieldamatult eeldust, et analüüsida eespool punktides 134 ja 135 esile toodud asjaomase süsteemi ülesehitust, metoodikat ja töövahendeid, ei sisalda suur osa nendest analüüsidest teavet konsortsiumi liikmete oskusteabe, siseteabe ega eksperditeadmiste kohta. Ainuüksi asjaolu, et nende elementide põhjal võib olla võimalik kindlaks teha, millised on olemasolevad tehnoloogiad, mille rakendamist või arendamist on arvesse võetud projekti iBorderCtrl raames toimuva süsteemi kavandamise arutelu raames, ei tõenda iseenesest, et need elemendid kuuluvad konsortsiumi liikmete oskusteabe hulka. Lisaks märgib hageja, et projektis aluseks võetud „lähenemisviisi“ võib tuletada juba avalikult kättesaadavast teabest, mida tunnistab ka REA, tõdedes, et konsortsiumi ühest teatisest süsteemi toimimise kohta tulenev teave võimaldab aru saada, kuidas katsesüsteem on mõeldud toimima.

139    Asjaolu, et dokumendis D 2.1 sisalduv teave, millele on osutatud eespool punktis 137, ei kuulu konsortsiumi liikmete teadusliku oskusteabe või nende siseteabe hulka, kinnitab see, et need analüüsi osad põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel, sealhulgas akadeemilistel publikatsioonidel ja internetis levitatud teabel, mis on loetletud dokumendi osas „Viited“.

140    Lisaks vastab tõele, nagu väidab REA, et uurimismetoodika või selliselt saadud andmete hindamise väljatöötamine ja nende põhjal tehtud järeldused seoses projekti iBorderCtrl väljaarendamisega kätkevad konsortsiumi liikmete eriomast oskusteavet. Eespool punktis 137 viidatud teabe puhul ei ole see siiski nii, kuna vaidlustatud otsuses ei ole esile toodud ühtegi vastava teabe kokkukogumise erimetoodikat ning see ei nähtu ka dokumendist enesest. Käesolevas menetluses väitis REA, et dokumendis D 2.1 esitatud kokkukogutud teave sisaldas konsortsiumi liikmete eriomast oskusteavet. Kuigi on tõsi, nagu on märgitud eespool punktis 121, et avalikult kättesaadava teabe süstematiseerimisel võib olla teatav kaubanduslik väärtus, ei ole REA tõendanud, et käesoleval juhul oleks kokkukogutud avalikult kättesaadaval teabel eespool punktis 120 viidatud kohtupraktika tähenduses lisaväärtus, ning et selle teabe kokkukogumine iseenesest eeldab konsortsiumi liikmetelt spetsiifilist oskust, millel on nende jaoks äriline huvi, mis väärib kaitset määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel.

141    Lõpetuseks olgu märgitud, et nagu ka REA ise tõdeb seoses dokumendiga D 3.1 osalise tutvumise võimaldamisega, on sama laadi teave, nimelt olemasolevate tehnikate ja tehnoloogiate (näiteks biomeetrilised sensorid) üldine kirjeldus, andmekogumisseadmeid puudutavas osas hagejale juba avalikustatud.

142    Eeltoodust tuleneb, et REA eksis, leides, et kogu dokumendis D 2.1 sisalduv teave kuulub konsortsiumi liikmete ärihuvide alla, ja keeldudes võimaldamast tutvuda selle kui tervikuga. Käesolev etteheide on seega osaliselt põhjendatud.

iv)    Dokument D 2.2 („Võrdlusülesehitus ja koostisosade spetsifikatsioon“)

143    Hageja sõnul ei ole vaidlustatud otsus põhjendatud osas, mis puudutab keeldumist avalikustamast dokumenti D 2.2, kuna dokumendi „tehnilisest laadist“ ei saa järeldada, et see sisaldab tingimata „tundlikku teavet“. Seega ei ole REA esitanud ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks, et selle dokumendi avalikustamine kahjustaks konsortsiumi liikme ärihuve.

144    REA märgib, et dokumendis D 2.2 on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas rakendatakse tehnilisi nõudeid projektiga väljaarendatud seitsmes tehnoloogias. Lisaks on üksikasjalikult esitatud riist‑ ja tarkvara terviklik funktsionaalne ülesehitus. Lõpuks tuleb märkida, et selles on tulevaste kontrollimenetluste jaoks tehtud kindlaks kasutusjuhtumid seoses eri liiki reisijatega. Kõnealune dokument sisaldab oma tehnilise laadi tõttu tundlikku teavet, sest konkurendid, kellel sellist teavet ei ole, saavad selle avalikustamisest kasu. Kuigi hageja märgib õigesti, et teave, mis on konsortsiumi väljastatud teatise kaudu süsteemi toimimise kohta kättesaadav, võimaldab aru saada, kuidas peaks toimima katsesüsteem, ei hõlma see teave siiski tehnilisi nõudeid, sealhulgas spetsifikatsioone ning nendega seotud ülesehitust ja metoodikat, millele laienevad ärihuvid.

145    Üldkohus tõdeb pärast kõnealuse dokumendiga tutvumist, et nagu märkis REA vaidlustatud otsuses, on selles sarnaselt dokumendiga D 2.1 esitatud tehnoloogilised lahendused ja projekti iBorderCtrl terviklik ülesehitus, mistõttu sellega antakse edasi eri moodulite üldraamistik, sealhulgas lõpliku integreeritud süsteemi osaks olevate seadmete ja tarkvara funktsionaalsused.

146    See teave on seotud konsortsiumi liikmete oskusteabega ning puudutab metoodikat, tehnikaid ja strateegiaid, mida nad on välja arendanud projekti vajadusteks. Seega ei teinud REA viga, leides vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve, kuna see võimaldab konkurentidel alusetult kasu saada tema oskusteabest, millel on kaubanduslik väärtus.

147    Sellest dokumendist nähtub siiski, et selles esitatud uurimise raames on võetud arvesse analüüse, mis on läbi viidud dokumendi D 2.1 aluseks oleva aruande raames, ning teatavaid dokumendi D 2.3 aluseks olevaid õiguslikke hinnanguid. Sellest tulenevalt ei ole keeldumine võimaldamast osaliselt tutvuda eespool punktides 137 ja 119 käsitletud dokumentides D 2.1 ning D 2.3 esitatud ja dokumendis D 2.2 uuesti esitatud ning kokku võetud teabega või sama eseme kohta või sama laadi teabega põhjendatud konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsega. Seega on käesolev etteheide osaliselt põhjendatud.

v)      Dokument D 3.1 („Andmete kogumise seadmed – spetsifikatsioon“)

148    Dokument D 3.1 avaldati osas, milles see puudutab tehnikate ja tehnoloogiate (näiteks biomeetriliste sensorite) üldist kirjeldust seoses andmete kogumise seadmetega (vt ka eespool punkt 141). See edastati hagejale osaliselt varjutatud versioonis.

149    Hageja sõnul ei ole vaidlustatud otsus põhjendatud osas, mis puudutab keeldumist avalikustamast dokumenti D 3.1 tervikuna, kuna dokumendi „tehnilisest laadist“ ei saa järeldada, et see sisaldab tingimata „tundlikku teavet“. Seega ei ole REA esitanud ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks, et dokumendi avalikustamine kahjustaks konsortsiumi liikme ärihuve.

150    REA väidab, et dokumendi D 3.1 osad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult projektis kasutatud tehnikaid ja tehnoloogiaid, ei ole muudetud kättesaadavaks, sest oma tehnilise laadi tõttu puudutavad need tundlikku teavet, millest konkurendid, kellel sellist teavet ei ole, saaksid avalikustamise korral kasu.

151    Olles tutvunud dokumendi D 3.1 avalikustamata osadega, tõdeb Üldkohus, et need sisaldavad erisuguste tehnikate ja tehnoloogiate üksikasjalikku kirjeldust, nagu väidab REA. Ühelt poolt, nagu väidab hageja, ei ole kõnealuse teabe suurem või väiksem tehniline laad, millele viitab REA, et põhjendada sellega keeldumist võimaldamast tutvuda, aga iseenesest otsustava tähtsusega hindamaks, kas osutatud teave on hõlmatud ärihuvidega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.

152    Teiselt poolt ei nähtu dokumendi D 3.1 varjutatud osades sisalduvast teabest, et selles kirjeldatud tehnikad ja tehnoloogiad on need, mida on tegelikult kasutatud projektis iBorderCtrl, vastupidi sellele, mida väidab REA. Need sisaldavad nimelt turul olemasolevate tehnikate ja tehnoloogiate kirjeldust, mis võivad olla süsteemi iBorderCtrl ülesehituses kasulikud. Lisaks on varjutatud osades esitatud soovitusi olemasolevate tehnoloogiate ja tehnika valiku kohta, mis oleks asjaomaste tehniliste nõuete seisukohast süsteemi iBorderCtrl ülesehituses sobivaim. Kuigi viimati nimetatud hinnangud kajastavad konsortsiumi liikmete oskusteavet, eelkõige seeläbi, et – nagu on märgitud dokumendis – nende kogemus on ühendatud kogutud avaliku teabega või hindamiskriteeriumid on konkreetselt välja töötanud konsortsiumi liikmed, mistõttu nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada nimetatud liikmete ärihuve, ei ole see nii seoses turul olemasolevate tehnikate ja tehnoloogiate objektiivse kirjeldusega.

153    Pealegi põhinevad need kirjeldused vähemalt osaliselt avalikult kättesaadavatel allikatel, eelkõige teaduslikel väljaannetel või internetis levitatud teabel. REA ei väida, et sellel kokku kogutud avalikult kättesaadaval teabel oleks lisaväärtus eespool punktides 120 ja 121 viidatud kohtupraktika tähenduses.

154    Sellest tuleb järeldada, et REA eksis, leides, et dokumendi D 3.1 varjutatud osades sisalduv teave kuulub konsortsiumi liikmete ärihuvide alla, ja keeldudes võimaldamast nendega tutvuda. Käesolev etteheide, millega hageja vaidlustab keeldumise võimaldada tutvuda dokumendi D 3.1 varjutatud osadega, on seega osaliselt põhjendatud.

vi)    Dokumendid D 7.3 („Levitamis- ja teavitamiskava“) ja D 7.8 („Levitamis- ja teavitamiskava 2“)

155    Vaidlustatud otsuses võimaldati osaliselt tutvuda dokumentidega D 7.3 ja D 7.8, mis edastati hagejale osaliselt varjutatud versioonis.

156    Kõigepealt tuleb märkida, et 23. märtsi 2021. aasta kirjas teatas hageja Üldkohtule, et ta „kõrvaldas“ omaenese vahenditega varjutused dokumendis D 7.3, mis oli sellisena lisatud tema kirjale. Saadud teksti põhjal esitas ta mõned seisukohad esimese väite toetuseks ja kordas oma argumenti, et igal juhul esineb ülekaalukas üldine huvi selle dokumendi täielikuks avalikustamiseks.

157    REA esitas 20. mai 2021. aasta kirjas oma seisukohad hageja argumentide kohta, milles ta märkis muu hulgas, et hageja oli oma veebisaidil levitanud dokumendi D 7.3 tervikversiooni, nagu see tulenes varjutuste kõrvaldamisest hageja enda poolt.

158    Sellega seoses tuleb märkida, et asjaolu, et hageja sai omaenese vahendeid kasutades tutvuda dokumendi D 7.3 varjutatud osadega – ja seega teabega, millega tutvumise võimaldamisest oli REA keeldunud vaidlustatud otsuses – ning et ta avaldas selle dokumendi enda veebisaidil, ei võimalda asuda seisukohale, et tal puudub või ei ole enam huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist selles küsimuses. On tõsi, et selliselt tegutsedes ei järginud hageja liidu õiguses dokumentidega tutvumise valdkonnas ette nähtud menetlusi ega oodanud ära ka käesoleva vaidluse tulemust, et teada saada, kas tal oli õigus tutvuda asjaomase dokumendi täisversiooniga või mitte. Siiski ei sea ainuüksi see asjaolu – olgugi et taunitav – selles osas kahtluse alla hageja huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu, kuna vaidlusaluse teabe avalikustaja ei ole REA, mis annab seega tunnistust üldsuse huvist sellise teabe avalikustamise vastu. Hagejal on seega õigus nõuda, et Üldkohus teeks otsuse tema huve kahjustava otsuse õiguspärasuse kohta, kuna REA ei ole seda ametlikult tühistanud ja kuna REA võimaldas tal taotletud dokumendiga määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi alusel tutvuda üksnes osaliselt. Hageja teguviis seoses kõnealuse dokumendiga ei oma tähtsust hindamaks, kas tal on sellise otsuse tühistamiseks huvi (vt selle kohta 4. septembri 2018. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑57/16 P, EU:C:2018:660, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika; 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Leino-Sandberg vs. parlament, C‑761/18 P, EU:C:2021:52, punktid 33 ja 45–48, ning 22. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Access Info Europe vs. nõukogu, T‑233/09, EU:T:2011:105, punktid 33–36 ja seal viidatud kohtupraktika).

159    Eeltoodust nähtub, et isegi kui hageja sai tutvuda teabega, millega tutvumise võimaldamisest REA oli keeldunud, on hagejal huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu osas, milles REA keeldus võimaldamast tal tutvuda dokumendi D 7.3 varjutatud osadega.

160    Tuleb siiski ka tõdeda, et asjaolu, et hagejal õnnestus omaenese vahenditega „kõrvaldada“ dokumendis D 7.3 tehtud varjutused, ei mõjuta kuidagi vaidlustatud otsuse õiguspärasust selles osas ega Üldkohtu kohtulikku kontrolli vastavas küsimuses.

161    Selleks et vaidlustada keeldumist võimaldamast tutvuda dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osadega, väidab hageja, et ärihuvide õiguspärast kaitset ei saa laiendada nii, et see hõlmab teavet, mis ei ole seotud ettevõtjaga ja mis ei kujuta endast „ärisaladusi“, nagu eelkõige teavitamisstrateegia. Seega ei kujuta pelgad tutvustamise eesmärgil toimunud arutelud, sealhulgas arutelud avalik-õiguslike institutsioonide ja valitud isikutega, nagu need kajastuvad dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osades, endast ärisaladust.

162    REA sõnul on dokument D 7.3, mille eesmärk on näha ette, kuidas tuleb projekti üldsusele levitada ja edastada, suures osas avalikustatud. Varjutatud on üksnes mõned dokumendi lõigud, milles konsortsiumi liikmed on esitanud üksikasjalikku teavet nende konkreetsete suhete kohta teatavate äripartnerite või akadeemiliste partneritega, kuna need kujutavad tundlikku teavet, mida konkurendid saavad ära kasutada (näiteks võttes ühendust nende partneritega).

163    Kuna dokument D 7.8, millega lubati tutvuda osaliselt, on aasta hiljem koostatud dokumendi D 7.3 muudetud versioon, siis on kõnealuse teabe edastamata jätmise põhjused samad mis dokumendi D 7.3 puhul.

164    Olles tutvunud dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osadega, tõdeb Üldkohus, et ühelt poolt sisaldavad need äripartneritega suhtlemise strateegiat võimaliku tulevase koostöö puhul. Selline teave on seotud konsortsiumi liikmete ärihuvidega osas, milles see puudutab nende äristrateegiat ja võimaldab lisaks järeldada, milliseid vahendeid või tehnoloogiaid on konkreetselt kavandatud projekti iBorderCtrl raames. REA ei eksinud, kui ta leidis vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve.

165    Teiselt poolt puudutab varjutatud teave projekti iBorderCtrl kui sellise ja selle tulemuste levitamist ning tutvustamist muude huvitatud isikute seas kui potentsiaalsed äripartnerid. Sellega seoses tuleb märkida, et REA ei selgita, kuidas on dokumentides D 7.3 ja D 7.8 varjutatud teave „tundlikum“ kui hagejale avalikustatud sama laadi teave. REA ei selgita ka seda, kuidas kõnealuse teabe „tundlik“ laad – eeldusel, et see on tõendatud – võib õigustada asjaolu, et teave kuulub konsortsiumi liikmete ärihuvide alla, mööndes samas, et kõnealuse tutvustus- ja teavitustegevuse esemeks olevad suhted ei puuduta müügi või litsentsimisega seotud läbirääkimisi. Üldkohus tõdeb lisaks, olles tutvunud asjaomaste varjutatud osadega, et avalikustatud osades ja enamikus varjutatud osades osutatud tutvustus- ja teavitustegevused näivad teenivat sama eesmärki: teabe levitamine projekti ja selles pakutud tehnoloogialahenduste kohta kõige ulatuslikumal viisil. Ainuüksi REA osutatud asjaolust, et konkurendid võivad selliselt avaldatud teavet arvesse võttes tutvustada oma süsteeme samadele isikutele, ei piisa järeldamaks, et see teave kuulub konsortsiumi liikmete ärihuvide alla.

166    Peale selle tõdeb Üldkohus, et teatav dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osades esitatud teave tuleneb eetilisest ja õiguslikust hinnangust, mis on esitatud dokumentides D 1.2 ja D 2.3. Seega ei saa niivõrd, kuivõrd nendes varjutatud osades on uuesti ära toodud või kokkuvõtlikult esitatud teave, mida käsitleb eespool punkt 119, need osad kuuluda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes esitatud erandi kohaldamisalasse.

167    Sellest tuleb järeldada, et REA leidis ekslikult, et dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osades sisalduv kogu teave kuulub konsortsiumi liikmete ärihuvide alla, ja keeldus võimaldamast nendega tutvuda. Käesolev etteheide, millega hageja vaidlustab keeldumise võimaldamast tutvuda dokumentide D 7.3 ja D 7.8 varjutatud osadega, on seega osaliselt põhjendatud.

vii) Dokument D 8.1 („Kvaliteedijuhtimise kava“)

168    Hageja väidab, et REA ei ole selgitanud väidet, et dokument D 8.1 sisaldab konsortsiumi partneri ärisaladusi, et see kajastab isiku teaduslikku oskusteavet ning et see sisaldab teavet tootmis- ja analüüsimeetodite kohta, mille avaldamine toob tingimata kaasa konsortsiumi liikme huvide tõsise kahjustamise. Seega oleks see dokument tulnud avalikustada vähemalt väljavõtetena.

169    REA väidab, et dokument D 8.1 sisaldab teavet konsortsiumi sisemise korralduse ja selle toimimisviisi kohta projekti ajal: see käsitleb nimelt projekti ja vastutuse korraldamist, kvaliteedi kontrollimise menetlust, otsustamisprotsessi ning partnerite vahelist suhtlust. Selles täpsustati ka projektis selle haldamiseks kasutatud infotehnoloogia vahendeid. Lõpuks on dokumendi lisas esitatud dokumentide mudelid, mida konsortsium kasutas töötulemuste, vahearuannete, koosoleku päevakorra ja protokollide kirjapanekuks. Selle teabe avalikustamine kahjustaks tema sõnul asjaomaste isikute ärihuve ja annaks eelise konkurentidele, kes soovivad tulevikus rakendada sarnast projekti, sest nad saaksid konsortsiumi liikmete töö tulemustest kasu.

170    Olles tutvunud dokumendiga D 8.1, tõdeb Üldkohus, et see sisaldab, nagu on osutatud vaidlustatud otsuses, teavet projekti juhtimisstruktuuri ning tehnilise tegevuse kavandamise kohta lõpptulemuse üleandmisel ning selles on määratud kindlaks projekti kvaliteedikontrolli kord ning rollid ja vastutus iga tehnoloogilise aspekti arendamisel.

171    Kvaliteedijuhtimise kava esitlemiseks kirjeldatakse kõnealuses dokumendis üksikasjalikult muu hulgas projekti kvaliteedijuhtimise struktuuri ja vastutuse jaotust konsortsiumi eri isikute ja organite vahel, projekti tulemuste kvaliteedi hindamiseks välja töötatud metoodikat, kriteeriume ja menetlusi seoses projekti eri koostisosadega, nagu tulemusnäitajad, ning riskijuhtimist. Kogu see teave on osa konsortsiumi liikmete oskusteabest ja sellest ilmnevad nende eksperditeadmised projekti kvaliteedijuhtimise kohta. Lisaks sisaldavad eri teadus- ja tehnoloogilise tõhususe kirjeldused viiteid projekti raames konkreetselt nimetatud tehnikatele ja funktsioonidele ning peegeldavad seega süsteemi üldist ülesehitust, nagu selle on loonud konsortsiumi liikmed. See teave kuulub seega nende teaduslike teadmiste hulka.

172    Sellest järeldub, et kogu dokumendis D 8.1 sisalduv teave puudutab konsortsiumi liikmete ärihuve määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses. REA ei eksinud, kui ta leidis vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve, kuna see võimaldab konkurentidel alusetult kasu saada konsortsiumi liikmete oskusteabest, millel on kaubanduslik väärtus.

173    Järelikult tuleb kõnealune etteheide tagasi lükata.

viii) Dokumendid D 8.3 („Perioodiline eduaruanne“), D 8.4 („Aastaaruanne“), D 8.5 („Perioodiline eduaruanne 2“) ja D 8.7 („Aastaaruanne 2“)

174    Hageja väidab, et REA ei ole selgitanud väidet, et „kirjeldavat laadi“ dokumendid D 8.3, D 8.4, D 8.5 ja D 8.7 sisaldavad konsortsiumi partneri ärisaladusi, et need annavad edasi teatava isiku teaduslikku oskusteavet või et need sisaldavad teavet tootmis- ja analüüsimeetodite kohta, mille avaldamine toob tingimata kaasa konsortsiumi liikme huvide tõsise kahjustamise. Seega oleks need dokumendid tulnud avalikustada vähemalt väljavõtetena.

175    REA väidab, et dokumendid D 8.3, D 8.4, D 8.5 ja D 8.7 sisaldavad teavet projekti edenemise kohta asjaomaste töölõikude põhjal ning tehnilisi tulemusi on kirjeldatud seoses projekti eriomaste tulemusnäitajatega. Lisaks on esitatud projekti riskid ja kaitsemeetmed ning kokkuvõtlikult on tutvustatud tulevasi tehnilisi etappe. Lõpuks sisaldavad need dokumendid väga üksikasjalikku ülevaadet vahendite kasutamisest iga partneri ja töölõigu kohta, milles on samuti ära toodud lõpetatud ülesanded. Kokkuvõttes on nendel dokumentidel tehniline ja rahanduslik sisu ning konkurendid saavad nendega tutvumisest kasu, kuna nad võivad võtta asjaomastest meetmetest õppust ja vältida etappe, mis on osutunud asjakohatuks või ülearuseks, mis võimaldab neil hinnata investeerimiskulusid, vähendada kulusid ja kiirendada katseid või arendada välja võrreldava tehnoloogia.

176    Olles tutvunud dokumentidega D 8.3, D 8.4, D 8.5 ja D 8.7, sedastab Üldkohus, et nagu nähtub vaidlustatud otsusest, kirjeldavad need projekti tehnilist arengut, võrreldes asjaomaseid töölõike pärast 6, 12, 18 ja 24 kuud, võttes aluseks selle projekti erisugused teaduslikud ja tehnoloogilised saavutused.

177    Selleks et esitleda projekti edenemise seisu, kirjeldatakse kõnealustes dokumentides üksikasjalikult strateegiat, mida konsortsiumi liikmed on kõnealuse projekti elluviimiseks välja arendanud, sealhulgas asjaomasel ajavahemikul täidetavaid ülesandeid, ülesannete jaotust liikmete vahel ning sellise edenemise seisu järgimiseks välja töötatud metoodikat, mis kuulub nende oskuste hulka. Lisaks sisaldavad erisuguste teadus- ja tehnoloogilise saavutuste kirjeldused viiteid selle projekti raames konkreetselt kasutatud tehnikale, töövahenditele ja funktsioonidele ning peegeldavad seega süsteemi üldist ülesehitust, nagu selle on loonud konsortsiumi liikmed. See teave kuulub seega nende teadusliku oskusteabe hulka.

178    Seega kuulub kogu dokumentides D 8.3, D 8.4, D 8.5 ja D 8.7 sisalduv teave konsortsiumi liikmete ärihuvide alla määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses. REA ei eksinud, leides vaidlustatud otsuses, et nende avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada konsortsiumi liikmete ärihuve, kuna see võimaldab konkurentidel saada alusetult kasu nende liikmete oskusteabest, millel on kaubanduslik väärtus.

179    Järelikult tuleb kõnealune etteheide tagasi lükata.

3)      Järeldus esimese väite esimese osa kohta

180    Eeltoodut arvestades tuleb esimese väite esimese osaga nõustuda niivõrd, kuivõrd see puudutab täielikku keeldumist võimaldamast tutvuda dokumendiga D 1.3, osalist keeldumist võimaldamast tutvuda dokumentidega D 1.1, D 1.2, D 2.1, D 2.2 ja D 2.3 ning keeldumist võimaldamast laiemalt tutvuda dokumentidega D 3.1, D 7.3 ja D 7.8, ning see väiteosa tuleb lükata tagasi osas, mis puudutab keeldumist võimaldamast tutvuda dokumentidega D 8.1, D 8.3, D 8.4, D 8.5 ja D 8.7. Tuleb siiski meelde tuletada, et Üldkohus ei pea ise täitma REA-l lasuvaid ülesandeid ja märkima konkreetselt ära dokumentide osad, millega tutvumist oleks tulnud võimaldada, kuna asutus on käesoleva kohtuotsuse rakendamisel kohustatud arvestama sellega seoses kohtuotsuses esitatud põhjendustega (vt selle kohta 9. septembri 2014. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon, T‑516/11, ei avaldata, EU:T:2014:759, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

C.      Esimese väite teine osa, mille kohaselt esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab kõnealuste dokumentide avalikustamist

181    Hageja väidab, et taotletud dokumentide tervikuna avalikustamist põhjendavad mitu üldist huvi. Esiteks tuleb tagada ühiskonna võimalus tutvuda avalikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute tulemustega. Teiseks on olemas teaduslik huvi avalikustamise vastu, kuna teaduseks võib lugeda üksnes selliseid uuringute tulemusi, mille üle on arutatud, millele on vastu vaieldud, mida on testitud ja mida saab korrata muudes uuringutes. Kolmandaks esineb avalikustamise vastu üldine huvi ka seetõttu, et projekt iBorderCtrl on vaieldav eelkõige eetilisest ja põhiõiguste seisukohast. Neljandaks on olemas ajakirjanduslik huvi dokumentide avalikustamise vastu, millest annab tunnistust projekti iBorderCtrl puudutavate artiklite suur arv. Viiendaks esineb poliitiline ja demokraatlik huvi projekti iBorderCtrl dokumentide avalikustamise vastu, mille praktiliseks kasutamiseks on vaja, et luuakse sobiv õiguslik alus. Kuuendaks esineb eelarveline huvi mitte suunata rahalisi vahendeid sellist tehnikat käsitlevasse teadustöösse, mille kasutamine on kehtiva õiguse kohaselt ebaseaduslik ja mida ei tohiks poliitilistel põhjustel kasutada.

182    Nimetatud huvide tasakaalu seadmisega seoses märgib hageja ühelt poolt, et konsortsiumi liikmete ärihuvidel „ei ole suurt kaalu“: esiteks on suur hulk teavet projekti iBorderCtrl kohta üldsusele juba teada või see on avalikustatud; teiseks on kaheldav, kas taotletud dokumendid sisaldavad isegi ärisaladusi, kas või juba seetõttu, kuidas süsteem iBorderCtrl on loodud, sest projekti eesmärk näib olevat pigem olemasolevate tehnoloogiate testimine ja ühendamine kui uue tehnoloogia arendamine; kolmandaks ei kahjusta projekti dokumentide avalikustamine kasutatud süsteemi koostisosade või süsteemi kui terviku õiguslikku kaitset, kuna see on tagatud juba patentidega, ning projekti käigus välja töötatud programmikoodide intellektuaalomandit käsitlevaid õigusnorme ei mõjuta projekti aruannete avalikustamine, mistõttu nende avalikustamine ei kahanda vastavate leiutiste väärtust, isegi kui see võib nõrgestada konsortsiumi konkurentsiseisundit ja selle teatavate liikmete kasumiväljavaateid. Teiselt poolt on vastandatud huvide hindamisel „väga kaalukas“ üldsuse huvi läbipaistvuse vastu, kuna esiteks rahastatakse projekti täielikult avalikest vahenditest ja teiseks on see eriti kaheldav ja vaieldav ning tekitab seega põhimõttelisi küsimusi tehisintellekti kasutamise kohta.

183    Igal juhul on erisugused üldised huvid dokumentide avalikustamise vastu terviku võttes „kaalukamad“ kui konfidentsiaalsusega seotud ärihuvid.

184    REA vaidleb hageja argumentidele vastu ja väidab, et viimane ei ole tõendanud avalikustamise vastu esineva ülekaaluka üldise huvi olemasolu.

185    Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa kohaselt keelduvad institutsioonid võimaldamast tutvuda dokumentidega, mille avaldamine kahjustaks muu hulgas füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, „välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve“. Sellest tuleneb, et liidu institutsioonid ei keeldu võimaldamast dokumendiga tutvuda, kui selle avalikustamist õigustab ülekaalukas üldine huvi, isegi kui see võib kahjustada konkreetse füüsilise või juriidilise isiku ärihuve.

186    Selles olukorras peab kaaluma ühelt poolt konkreetset huvi, mida dokumendi avalikustamata jätmisega tuleb kaitsta, ning teiselt poolt eeskätt üldist huvi dokumendi kättesaadavaks tegemise vastu, pidades silmas eeliseid, mis tulenevad suuremast läbipaistvusest, nagu on täpsustatud määruse nr 1049/2001 põhjenduses 2, nimelt kodanike suuremast osalemisest otsustamisprotsessis ja haldusasutuste suuremast legitiimsusest, tulemuslikkusest ning vastutusest kodanike ees demokraatlikus süsteemis (vt 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Agapiou Joséphidès vs. komisjon ja EACEA, T‑439/08, ei avaldata, EU:T:2010:442, punkt 136 ja seal viidatud kohtupraktika; vt samuti 5. veebruari 2018. aasta kohtuotsus PTC Therapeutics International vs. EMA, T‑718/15, EU:T:2018:66, punkt 107).

187    Taotlejal lasub kohustus esitada konkreetsed asjaolud selle kohta, millel rajaneb ülekaalukas üldine huvi, mida teenib asjaomaste dokumentide avalikustamine (vt 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑612/13 P, EU:C:2015:486, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt peavad seda tõendama need, kes tuginevad ülekaaluka üldise huvi olemasolule määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa tähenduses (25. septembri 2014. aasta kohtuotsus Spirlea vs. komisjon, T‑306/12, EU:T:2014:816, punkt 97).

188    Ülekaalukas üldine huvi, mis võib õigustada dokumendi avalikustamist, ei pea tõepoolest tingimata erinema põhimõtetest, mis on määruse nr 1049/2001 aluseks. Õigustamaks taotletud dokumentidega tutvumist, ei saa siiski aktsepteerida üldist laadi kaalutlusi, vaid tutvumise taotluse põhjendamiseks on vaja, et läbipaistvuse põhimõtte kaal on vastavas asjas niivõrd erilise tähtsusega, et see on kõnealuste dokumentide avalikustamisest keeldumist õigustavatest põhjustest olulisem (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punktid 92 ja 93 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑612/13 P, EU:C:2015:486, punktid 92 ja 93).

189    Kordustaotluses tugines hageja ülekaalukale üldisele huvile, mis õigustab taotletud dokumentide avalikustamist ja milleks ühelt poolt on üldsuse õigustatud huvi tutvuda avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö tulemustega ning teiselt poolt üldsuse õigus teada saada, kas sellise projekti arendamist, mis võib tuua kaasa kodanike õiguse eraelu austamisele ebaeetilised või ebaseaduslikud riived, rahastatakse avalikest vahenditest, et võimaldada avalikku ja teadlikku demokraatlikku arutelu inimhulkade kontrollimise uute vastuoluliste süsteemide rakendamise üle, nagu seda on projekti iBorderCtrl raames välja pakutud süsteem.

190    Vastuseks nendele argumentidele märgib REA vaidlustatud otsuses ühelt poolt, et üldsuse huvi kõnealuse projekti tulemuste levitamise vastu on tagatud sellega, et luuakse ühtne strateegiate ja vahendite kogum, mille eesmärk on edastada lõpuleviidud projektide tulemused, tavaliselt REA heakskiidetud kokkuvõtete kaudu, millega säilitatakse konsortsiumi intellektuaalomandiõigused ja muud asjaomaste isikute ärihuvid, sealhulgas neid asjaomase projekti õiguslikku ja eetilist hindamist puudutavaid dokumente puudutavas osas, mis käsitleb konkreetselt projekti tehnilisi ja teaduslikke arendusi, selle meetodeid ja tulemusi. Teiselt poolt on projekt iBorderCtrl käimasolev teadusuuringu projekt, mille eesmärk on katsetada uusi tehnoloogiaid liidu piirikontrolli valdkonnas, mitte kasutada neid tehnoloogiaid vahetult kohapeal, arvestades muu hulgas, et põhiõiguste kaitset puudutavate probleemide lahendamine on nõuetekohaselt projekti üks osa. REA järeldab sellest vaidlustatud otsuses, et hageja viidatud üldised huvid ei kaalu üles kolmandate isikute huve nende ärihuvide kaitseks.

191    Kõigepealt tuleb märkida, et esimese väite teise osa analüüsimine puudutab üksnes neid taotletud dokumente või nende dokumentide osi, mille kohta on vastavalt eespool punktis 180 esitatud järeldusele REA õigesti järeldanud, et need kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi alla.

192    Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi – nagu hageja õigesti väidab – on olemas üldine huvi liidu vahenditest rahastatavate projektide tulemuste levitamise vastu, on liidu seadusandja kehtestanud eeskirjad, mille eesmärk on tagada programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate projektide tulemuste levitamine.

193    Nagu REA märgib, näevad määrus nr 1290/2013 ja toetusleping ette tasakaalustatud lähenemisviisi, mille eesmärk on võtta arvesse ühelt poolt üldsuse, teadusmaailma ja ajakirjanduse huvi tulemuste avalikustamise vastu ning teiselt poolt konsortsiumi liikmete huvi kaitsta oma ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandi valdkonnas.

194    Nimelt on ühelt poolt määruse nr 1290/2013 artikli 43 lõikes 2, millele hageja tugineb, ja toetuslepingu artiklis 29.1 ette nähtud vastavas meetmes osalejate kohustus levitada asjakohaste vahenditega, eelkõige teadusväljaannetega, projekti tulemusi, välja arvatud võimalikud piirangud, mis on kehtestatud eelkõige intellektuaalomandi, julgeolekueeskirjade või õiguspäraste huvide kaitseks. Lisaks on toetuslepingu artiklis 29.2 sätestatud, et tagatud peab olema vaba võimalus tutvuda teadusuuringu tulemuste eelretsenseeritud teadusartiklitega. Lisaks on toetuslepingu artiklis 38.2.1 nähtud ette, et REA võib teabe konfidentsiaalsust arvestades kasutada meetmega seotud teavet, dokumente, eelkõige avaldamiseks mõeldud kokkuvõtteid ning üldsusele suunatud teenuseid oma teabe edastamise ja reklaamitegevuse jaoks.

195    Lisaks peavad meetmes osalejad vastavalt toetuslepingu artikli 20.3 punkti a alapunktile iii ja artikli 20.4 punktile a esitama REA-le koos perioodiliste tehniliste ning finantsaruannetega kokkuvõtted, mis sisaldavad muu hulgas ülevaadet tulemustest ja nende levitamisest, ning mis on mõeldud REA poolt avaldamiseks.

196    Teiselt poolt on määruse nr 1290/2013 artiklis 4 ja toetuslepingu artiklis 36.1 nähtud selles sätestatud tingimustel ette liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide võimalus tutvuda neid tulemusi puudutava teabega, mille on loonud liidu vahenditest rahastatud osaleja. Lisaks tagab määruse nr 1290/2013 artikkel 49 samadele institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu poliitika või programmide arendamiseks, rakendamiseks ja seireks vajaliku õiguse tutvuda tulemustega, mille on loonud liidu vahenditest rahastatud osaleja.

197    Sellest järeldub, et üldine huvi avaliku sektori vahenditest rahastatavate teadusuuringute tulemuste levitamise vastu programmi „Horisont 2020“ raames tagatakse määruse nr 1290/2013 ja toetuslepingu asjaomaste sätetega. Hageja ei ole tõendanud, et selline tulemuste levitamise süsteem ei suuda täielikult rahuldada teaduslikku, ajakirjanduslikku ja üldsuse üldist huvi tutvuda liidu rahastatavate projektide tulemustega ning et seega on vaja avalikustada ka taotletud dokumentides sisalduv teave, isegi kui selline avalikustamine kahjustaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel kaitstud konsortsiumi liikmete õiguspäraseid ärihuve.

198    Teisena, kuivõrd hageja väidab, et kohustus avalikustada kõik taotletud dokumendid tuleneb sellest, et kõnealune projekt on eetilisest aspektist ja põhiõiguste seisukohast vaieldav, siis tuleb märkida, et ühelt poolt on programmis „Horisont 2020“ rahastatavate teadusuuringute ja innovatsiooni projektide suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete, sealhulgas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 104), artikli 19, määruse nr 1290/2013 artikli 14 koostoimes selle määruse põhjendusega 9 ning toetuslepingu artikli 34 eesmärk panna osalejatele kohustus järgida põhiõigusi ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning komisjonile kohustus tagada nende õiguste ja põhimõtete järgimine, mida peegeldab ka asjaolu, et projekti iBorderCtrl õiguslikud ja eetilised hinnangud – kusjuures viimase peab andma sõltumatu eetikanõunik – on projekti arendamise kohustuslike etappide seas eraldi välja toodud.

199    Teiselt poolt, nagu märkis REA, ilma et hageja oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud, oli kõnealune projekt käimasoleva teadusuuringu projekt, mille ainus eesmärk oli tehnoloogiate katsetamine. Hageja ei väida, et projekti iBorderCtrl raames katsetustel osalevate isikute põhiõigusi ei ole järgitud. Üldine huvi, millele tugineb hageja, puudutab tegelikult võimalust tulevikus kasutusele võtta süsteemid, mis põhinevad projekti iBorderCtrl raames arendatud tehnikal ja tehnoloogial. See huvi on tema sõnul täidetud, kui tulemused avalikustatakse tingimustel, mis on kindlaks määratud määruses nr 1290/2013 ja mida on täpsustatud toetuslepingus (vt eespool punktid 194–196).

200    Samamoodi leiab Üldkohus sarnaselt hagejaga, et üldsusel on huvi osaleda teadlikus ja demokraatlikus avalikus arutelus selle üle, kas sellised kontrollitehnoloogiad, nagu on kõne all käesolevas asjas, on soovitavad ja kas neid tuleb rahastada avalikest vahenditest, ning et see huvi peab olema nõuetekohaselt tagatud. Võttes arvesse asjaolu, et projekt iBorderCtrl on siiski üksnes väljatöötamisel olev teadusprojekt, on täiesti võimalik pidada sellist avalikku teadlikku arutelu uuringu eseme eri aspektide teemal, lähtudes nende uuringute tulemustest, mis on avalikustatud vastavalt määruses nr 1290/2013 ja toetuslepingus sätestatud eeskirjadele, millele on osutatud eespool punktides 194–196.

201    Lõpetuseks olgu selles kontekstis tuletatud meelde, et kohtupraktika kohaselt on üldisel huvil läbipaistvuse vastu asjaomase institutsiooni haldustegevuse puhul, millega on käesoleval juhul taotletud dokumendid hõlmatud, sama kaal üksnes siis, kui tegemist on institutsiooni seadusandliku tegevusega (vt selle kohta 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 60, ja 25. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Beninca vs. komisjon, T‑561/12, ei avaldata, EU:T:2013:558, punkt 64).

202    Sellest järeldub, et hageja ei ole tõendanud, et läbipaistvuse põhimõttel oli käesoleval juhul eriline tähtsus, mis kaalub üles konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitse seoses dokumentide või nende osadega, mille puhul võis REA õiguspäraselt järeldada, et need kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi alla, nagu need on loetletud eespool punktis 180. REA võis viga tegemata järeldada, et selle avalikustamise suhtes ei olnud hageja viidatud asjaolude alusel võimalik ülekaaluka üldise huvi olemasolu tuvastada, arvestades eelkõige määrusega nr 1290/2013 ning toetuslepinguga kehtestatud uurimise tulemuste levitamise ja nendega tutvumise korda.

203    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole tõendanud ülekaaluka üldise huvi olemasolu, mis tuleneb sellest, et arvesse on võetud erisuguseid huve eraldi või koos, mis õigustavad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa alusel üldsusele sellise teabe avalikustamist, mis on hõlmatud asjaomase määruse artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandiga.

204    Seetõttu tuleb esimese väite teine osa tagasi lükata.

205    Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles REA jättis tegemata otsuse hageja taotluse kohta tutvuda dokumentidega, mis puudutavad projekti iBorderCtrl heakskiitmist, ja osas, milles REA keeldus võimaldamast täielikult tutvuda dokumendiga D 1.3 ja osaliselt või suuremas ulatuses tutvuda dokumentidega D 1.1, D 1.2, D 2.1, D 2.2, D 2.3, D 3.1, D 7.3 ja D 7.8, ning jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

IV.    Kohtukulud

206    Kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Juhul kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus siiski otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

207    Käesolevas asjas nõustuti hageja teise väite ja märkimisväärse osaga esimese väite esimesest osast. Seega tuleb käesoleva juhtumi asjaolusid õiglaselt hinnates otsustada, et hageja kannab poole oma kohtukuludest ning REA kannab ise oma kohtukulud ja temalt tuleb mõista välja pool hageja kohtukuludest.

208    Kodukorra artikli 135 lõike 2 kohaselt võib Üldkohus lisaks mõista kohtukulud osaliselt või tervikuna välja ka võitnud poolelt, kui see on õigustatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust, eriti juhul, kui ta on Üldkohtu hinnangul tekitanud teisele poolele kulusid põhjendamatult või pahatahtlikult.

209    Käesoleval juhul, nagu nähtub eespool punktidest 156 ja 157, sai hageja omaenese vahendeid kasutades tutvuda dokumendi D 7.3 varjutatud osades sisalduva teabega, millega keelduti võimaldamast tutvuda vaidlustatud otsuses, ning levitas nii saadud dokumendi D 7.3 täisversiooni oma veebisaidil. Nii toimides ei järginud hageja liidu õiguses dokumentidega tutvumiseks ette nähtud menetlusi ega oodanud ära ka käesoleva vaidluse tulemust, et saada teada, kas tal oli õigus tutvuda asjaomase dokumendi täisversiooniga või mitte. Üldkohus leiab, et kohtukulude jaotamisel tuleb arvesse võtta hageja sellist käitumist. Arvestades, et nimetatud dokumendi esitamine hageja poolt 23. märtsi 2021. aasta kirjas ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast mingit tähtsust, tekitas ta nii toimides REA-le põhjendamatuid kulusid, mis seisnesid selle esitamise kohta kirjalike seisukohtade ettevalmistamises, mida oleks saanud vältida, kui hageja oleks tegutsenud kooskõlas käesoleva kohtumenetlusega, oodates menetluse tulemuse ära ja saades vastavalt asjaoludele õiguspärasel viisil võimaluse tutvuda asjaomase teabega või selle ühe osaga vastavalt Üldkohtu otsusele. Järelikult tuleb kodukorra artikli 135 lõike 2 alusel mõista hagejalt välja tema 23. märtsi 2021. aasta kirja ja REA 20. mai 2021. aasta kirjalike seisukohtade esitamisega seotud kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kümnes koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) 17. jaanuari 2019. aasta otsus (ARES (2019) 266593) esiteks osas, milles REA jättis tegemata otsuse Patrick Breyeri taotluse kohta tutvuda dokumentidega, mis puudutavad projekti iBorderCtrl heakskiitmist, ja teiseks osas, milles REA keeldus võimaldamast täielikult tutvuda dokumendiga D 1.3 ja osaliselt tutvuda dokumentidega D 1.1, D 1.2, D 2.1, D 2.2, D 2.3 ning suuremas ulatuses tutvuda dokumentidega D 3.1, D 7.3 ja D 7.8, kuivõrd need dokumendid sisaldavad teavet, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandiga.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Jätta P. Breyeri kanda kohtukulud, mis on seotud tema 23. märtsi 2021. aasta kirja esitamisega, ja mõista temalt välja REA kohtukulud, mis on seotud 20. mai 2021. aasta kirjalike seisukohtade esitamisega.

4.      Jätta P. Breyeri kanda pool tema kohtukuludest, v.a kulud, mis on seotud tema 23. märtsi 2021. aasta kirja esitamisega.

5.      Jätta REA kanda tema kohtukulud, v.a kulud, mis on seotud tema 20. mai 2021. aasta kirjalike seisukohtade esitamisega, ning mõista temalt välja pool P. Breyeri kohtukuludest, v.a P. Breyeri 23. märtsi 2021. aasta kirja esitamisega seotud kohtukulud.

Kornezov

Buttigieg

Hesse

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. detsembril 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


Sisukord



*      Kohtumenetluse keel: saksa.