Language of document : ECLI:EU:C:2009:509

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

YVES BOT

esitatud 3. septembril 20091(1)

Kohtuasi C‑229/08

Colin Wolf

versus

Stadt Frankfurt am Main

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Frankfurt am Main (Saksamaa))

Direktiiv 2000/78/EÜ – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiir 30 eluaastat – Õigustatus – Eesmärk kehtestada harmooniline vanuseline struktuur, mis võimaldab tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohase toimimise





1.        Käesolevas eelotsusetaotluses soovib Verwaltungsgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) põhimõtteliselt teada, kas siseriiklik säte, mis kehtestab tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmise ülempiiriks 30 eluaastat, on nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(2) artikli 6 lõike 1 mõttes õigustatud meede.

2.        See taotlus on esitatud Colin Wolfi ja Stadt Frankfurt am Maini (Frankfurt) vahelises kohtumenetluses, mis puudutab viimase keeldumist võtta arvesse C. Wolfi kandidatuuri tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmisel, kuna isik oli ületanud vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

3.        Käesolevas ettepanekus selgitan, miks on minu arvates Saksa õigusnormid, mis näevad ette taolise ülempiiri, direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 arvestades põhjendatud.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Direktiiv 2000/78

4.        Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on kõnealuse direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.

5.        Vastavalt nimetatud direktiivi põhjendusele 18 ei nõuta kõnealuse direktiiviga, et „relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime”.

6.        Nimetatud direktiivi artikkel 2 sätestab:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.     Lõike 1 kohaldamisel:

a)      peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

[...]”

7.        Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkt a täpsustab:

„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

a)      tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine.”

8.        Selle direktiivi artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.”

9.        Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 1 sätestab:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

a)      tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;

b)      vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine;

c)      tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.”

10.      Direktiivi 2000/78 artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Sanktsioonid, milleks võib olla ohvrile kahju hüvitamine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. [...]”

B.      Siseriiklikud õigusnormid

1.      Hesseni liidumaa õigusnormid

11.      Hessische Feuerwehrlaufbahnverordnung (Hesseni liidumaa 21. detsembri 1994. aasta määrus tuletõrjeteenistuse ametnike karjääri kohta(3)) näeb § 3 lõike 1 punktis 1 ette, et nooremametnikuna võib teenistusse võtta iga isiku, kes on kõige rohkem 30–aastane.

12.      Hessisches Beamtengesetz’i (Hesseni liidumaa 21. märtsi 1962. aasta ametnike seadus(4)) §-d 194 ja 197 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 194 – Pensionile saatmine

(1)   Politseiametnikud saadetakse pensionile selle kuu lõpus, mil neil täitus 60 eluaastat (vanuse ülempiir).

(2)   Teenistuse huvides ning politseiametniku taotlusel võib 60. eluaasta täitumisel pensionile saatmist kuni 62. eluaastani ühe aasta kaupa kindlaksmääratud ajaks edasi lükata.

[…]

§ 197 – Õiguslik staatus

(1)   § 187 ja § 192–194 kohaldatakse analoogiliselt elukutselise tuletõrjeteenistuse ametnikele.

[...]”

2.      Föderaalsed õigusnormid

13.      Gesetz über die Versorgung der Beamten und Richter in Bund und Ländern (24. augusti 1976. aasta seadus ametnike ja riigi- ning ringkonnakohtunike pensionide kohta(5)) sätestab §-des 4 ja 14 põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud redaktsioonis:

„§ 4 – Pensioniõiguse tekkimine ja pensioni arvutamine

(1)   Pension määratakse juhul, kui ametnik

1.     on viibinud teenistuses vähemalt viis aastat

[…]

§ 14 – Pensioni suurus

(1)   Pensioni suuruseks on pensioniõigusliku staaži iga aasta eest 1,79375% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5), ilma et pension kokku ületaks 71,75% sellest töötasust.

[...]

(4)   Pension on vähemalt 35% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5).

[...]”

14.      Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz (14. augusti 2006. aasta üldine seadus võrdse kohtlemise kohta,(6) edaspidi „AGG”) võttis üle direktiivi 2000/78.

15.      AGG § 15 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 15 – Kahju hüvitamine

(1)   Diskrimineerimise keelu rikkumise korral on tööandja kohustatud tekitatud kahju hüvitama. See kohustus puudub, kui tööandja ei ole rikkumise eest vastutav.

(2)   Töötaja võib nõuda mittevaralise kahju tekitamise eest kohast rahalist hüvitist. Töölevõtmisest keeldumisel ei või hüvitis olla suurem kui kolm kuupalka, kui töötaja töölevõtmisest keeldumine ei põhinenud diskrimineerival valikul.

(3)   Kollektiivlepingute kohaldamisel on tööandja kohustatud hüvitist maksma üksnes siis, kui diskrimineerimine oli tahtlik või selle põhjustas raske hooletus.

[…]”

II.    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

16.      C. Wolf, kes on sündinud 9. detsembril 1976, kandideeris Stadt Frankfurt am Maini tuletõrjeteenistusele 4. oktoobril 2006 saabunud kirjaga tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuks.

17.      Stadt Frankfurt am Main teavitas C. Wolfi 13. novembri 2006. aasta kirjas, et järgmine värbamine toimub 1. augustil 2007. Seda kuupäeva lükati edasi 1. veebruarini 2008, millele eelnes valikumenetlus 2007. aasta augustis.

18.      Stadt Frankfurt am Main teatas 28. veebruari 2007. aasta kirjas C. Wolfile, et tema kandidatuuri ei saa arvesse võtta, kuna ta ületab vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

19.      C. Wolf palus 12. aprillil 2007 Stadt Frankfurt am Mainilt AGG § 21 alusel hüvitist. Nõutud kahjuhüvitise summa vastas kolmekordsele kuupalgale, mis ta oleks saanud töölevõtmise korral.

20.      Kuna see taotlus lükati tagasi 4. mai 2007. aasta otsusega, mida kinnitati 10. oktoobri 2007. aasta otsusega, pöördus C. Wolf Verwaltungsgericht Frankfurt am Maini poole ning nõudis 4. mai ja 10. oktoobri 2007. aasta otsuste tühistamist ning Stadt Frankfurt am Mainilt kahjuhüvitise väljamõistmist.

21.      Ta väitis nimetatud kohtus, et FeuerwLVO on AGG-ga vastuolus.

22.      Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtul oli kahtlusi Saksa õigusnormide kooskõla kohta direktiivi 2000/78 artiklitega 6 ja 17, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised kümme eelotsuse küsimust:

„1.      Kas siseriiklikul seadusandjal on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 1 antud tegevusvabaduse kasutamisel alati lai kaalutlus- ja otsustusõigus või on see tegevusvabadus vähemasti siis piiratud vaid hädavajalikuga, kui tegemist on töölevõtmise vanuse ülempiiri kehtestamisega, pidades silmas pensionileminekuni jäävat minimaalset teenistusaega vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktile c?

2.      Kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktis c sätestatud vajalikkus täpsustab direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetme asjakohasust ja piirab seega selle üldise sätte kohaldamisala?

3.      a)     Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja kehtestab töölevõtmise vanuse ülempiiri, kuna ta on huvitatud töölevõetavate ametnike võimalikult pikast aktiivsest teenistusajast?

b)      Kas sellise eesmärgi järgimine on asjakohatu juba siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks enneaegse pensionilemineku puhul pärast viit teenistusaastat?

c)      Kas sellise eesmärgi järgimine on asjakohatu alles siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks – käesoleval ajal 19,51 aastat – enneaegse pensionilemineku puhul?

4.      a)     Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui võimalikult madala vanuse ülempiiriga hoitakse töölevõetavate ametnike üldarv võimalikult madal, selleks et hoida võimalikult madal selliste üksikjuhtumite nagu õnnetuste või haigustega seotud hüvitiste (toetused, ka pereliikmetele) arv?

b)      Kui oluline on seejuures asjaolu, et vanuse suurenedes suurenevad ka õnnetuste või haigustega seotud toetused (ka pereliikmetele) võrreldes nooremate ametnikega, nii et vanemate ametnike töölevõtmine võib kaasa tuua nende ametikohtadega seotud kogukulude suurenemise?

c)      Kas selleks on vaja kinnitatud prognoose või statistikat või piisab üldisest tõenäosuse oletusest?

5.      a)     Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja soovib kasutada kindlat töölevõtmise vanusepiiri, et tagada „asjaomases teenistuses harmooniline vanuseline struktuur”?

b)      Millistele nõuetele peavad sellise vanuselise struktuuri loomise kaalutlused sel juhul vastama, et õigustatuse tingimused (asjakohasus ja vajalikkus, hädavajalikkus) oleksid täidetud?

6.      Kas õigustatud kaalutlusega direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja viitab töölevõtmise vanuse ülempiiri osas sellele, et enne sellisesse vanusesse jõudmist on reeglina võimalik vastava üldhariduse ja tehnilise kutsehariduse omandamisega täita tuletõrje nooremametniku väljaõppeks vajalikud sisulised tingimused?

7.      Milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata küsimust, kas minimaalne teenistusaeg enne pensionile jäämist on asjakohane või vajalik?

a)      Kas minimaalse teenistusaja vajalikkust saab õigustada üksnes vastutasuna tööandja finantseeritava ja tema juures toimuva kvalifikatsiooni saamise eest (tuletõrje nooremametniku kutse), tagamaks seda kvalifikatsiooni silmas pidades asjakohase järgneva teenistusaja selle tööandja juures, nii et ametnik tasub sel moel oma tööga väljaõppekulud?

b)      Kui pikk tohib väljaõppele järgnev teenistusaeg olla? Kas see tohib olla pikem kui 5 aastat ning kui, siis millistel tingimustel?

c)      Kas minimaalse teenistusaja asjakohasus või vajalikkus võib seitsmenda küsimuse alapunktist a sõltumata olla õigustatud sellega, et ametnike, kelle pensionihüvitisi finantseerib üksnes tööandja, oodatav aktiivne teenistusaeg töölevõtmisest kuni eeldatava pensionile minekuni peab olema piisavalt pikk, et teenida välja seadusega tagatud miinimumpension, mille eelduseks on käesoleval ajal 19,51 aasta pikkune teenistusaeg?

d)      Kas töölevõtmisest keeldumine direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel on seevastu õigustatud alles siis, kui isik võetakse tööle sellises vanuses, mis tooks eeldatava pensionile mineku korral kaasa selle, et talle tuleks maksta miinimumpensioni, kuigi ta ei ole seda välja teeninud?

8.      a)     Kas pensionile mineku hindamisel direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c alusel tuleb lähtuda seadusega kehtestatud pensionieast koos sellele järgneva pensioni saamisega või tuleb lähtuda asjaomaste ametnike või kutseala esindajate statistilisest keskmisest pensionieast?

b)      Mil määral tuleb vajaduse korral arvestada sellega, et iga ametnik võib tavalist pensioniiga kuni kahe aasta võrra pikendada? Kas see asjaolu toob kaasa selle, et töölevõtmise vanust pikendatakse samal määral?

9.      Kas minimaalse teenistusaja arvutamisel direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 raames võib arvesse minna ametnikuna sooritatud väljaõppe aeg? Kas seejuures on oluline, kas väljaõppeaega arvestatakse pensioni saamisel täies ulatuses pensioniõigust andva teenistusajana või tuleb väljaõppeaeg maha arvata minimaalsest teenistusajast, mida tööandjal on õigus nõuda direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c alusel?

10.      Kas [AGG] § 15 lõike 1 teine lause ja lõige 3 on kooskõlas direktiivi 2000/78 artikliga 17?”

III. Analüüs

23.      Teen ettepaneku uurida esimest üheksat küsimust koos. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub nende küsimustega sisuliselt Euroopa Kohtul anda õiguslik hinnang selle kohta, kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 1 võimaldab õigustada siseriiklikke õigusnorme, mis näevad ette tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat.

24.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob eelotsusetaotluses välja erinevaid eesmärke, mida võib seostada FeuerwLVO § 3 lõike 1 punktis 1 sisalduva vanusel põhineva erineva kohtlemisega, mis on direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktiga a põhimõtteliselt keelatud. Mulle tundub, et sellele kohtule tarviliku vastuse andmiseks ei ole vaja uurida kõiki neid eesmärke.

25.      Pidades silmas menetluse ajal Saksamaa valitsuse antud täpseid ja üksikasjalikke vastuseid Euroopa Kohtu küsimustele, tuleks minu arvates pöörata põhitähelepanu vanuse ülempiiriks 30 eluaasta kehtestamise sisulisele eesmärgile, milleks on harmoonilise vanuselise struktuuri loomine, mis võimaldab tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohase toimimise.

26.      Saksamaa valitsuse selgituste kohaselt on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike ülesanne sekkuda välitingimustes. Vastupidi tuletõrjeteenistuse juhtkonna ülesannetele on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike ülesanded peamiselt füüsilist laadi.

27.      Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike erinevad tegevusvaldkonnad on tulekahjude kustutamine, inimeste päästmine, keskkonnakaitsega ja ilmastiku põhjustatud kahjudega seotud ülesanded, loomade päästmine ning ohtlike loomade kinnipüüdmine, samuti abistavad ülesanded, nagu tuletõrjevarustuse ja sõidukite hooldus ja kontroll.

28.      Kõik need tegevused eeldavad erinevat füüsilist võimekust. Kahes esimesena nimetatud valdkonnas, nimelt tulekahjude kustutamine ja inimeste päästmine, eeldatakse tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikelt eriti kõrgete füüsiliste nõuete täitmist. Siinkohal tuleb märkida, et ainuüksi kaitseriietus kaalub juba ligikaudu 30 kilogrammi.

29.      Nende nõuete tõttu, mis esitatakse füüsilistele võimetele, iseloomustab neid kahte valdkonda vanuseline struktuur, mis jääb maksimaalselt 30. ja 50. eluaasta vahele. Inimese füüsiliste võimete nõrgenemise tõttu ei tegele praktiliselt ükski ametnik, kes on jõudnud vanusesse, mis jääb 45. ja 50. eluaasta vahele, enam aktiivselt tulekahjude kustutamise ega inimeste päästmisega.

30.      Ametnikud, kes ületavad selle vanusepiiri, suunatakse teiste tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikkonna ülesannete täitmisele, mis nõuavad väiksemat füüsilist võimekust.

31.      Sellises kontekstis paistab selgesti välja põhjus, miks on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks kehtestatud 30. eluaasta vanuse ülempiir. Sellega tagatakse, et selle teenistuse ametnikud oleksid suutelised nõuetekohaselt täitma ülesandeid, milleks on vaja eriti head füüsilist vormi ja seda mõistlikult pika aja jooksul. Kui võtta arvesse asjaolu, et vanuse ülempiirile 30 eluaastat tuleb lisada 2 aastat väljaõppeks, võimaldab see tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikul olla valdkondades, mis eeldavad eriti kõrget füüsilist võimekust, aktiivses teenistuses 18 aastat (kui võtta vanusepiiriks 50 eluaastat) või 13 aastat (kui võtta vanusepiiriks 45 eluaastat).

32.      Tuletõrje tehnilise teenistuse tõrgeteta toimimine eeldab, et kui eakamad ametnikud on määratud tööle füüsiliselt vähem nõudlikumates tegevusvaldkondades, asendatakse nad füüsilises mõttes nõudlikumates tegevusvaldkondades nooremate ametnikega, kes suudavad olla neis tegevusvaldkondades aktiivsemad pikema aja jooksul. Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmisel kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on seega kergesti mõistetav, kuna see võimaldab tagada, et füüsiliselt nõudlikemate ja vähemnõudlikemate ametipostide vahelist personali voolavust kompenseerivad noored ametnikud, kes on suutelised piisavalt pika aja jooksul täitma selliseid ülesandeid nagu tulekahjude kustutamine ja inimeste päästmine.

33.      Saksamaa valitsus täiendab oma selgitusi andmetega, mis tulenevad töötervishoiu ja spordimeditsiini valdkonnas läbi viidud uuringutest. Nimetatud valitsuse arvates peegeldab selline eesmärk – mis hõlmab ametnike tööhõive mõistliku kestuse tagamist eriti häid füüsilisi eeldusi nõudvates tegevusvaldkondades, mille puhul meditsiiniline ja bioloogiline piir jääb vahemikku 45–50 eluaastat – kindlaks tehtud meditsiinilisi ja bioloogilisi andmeid. Nendest uuringutest nähtub, et vanuse suurenedes südame-veresoonkonna, kopsude, lihaskonna ning kehaline vastupidavus väheneb. Just kehalised funktsioonid on tuletõrje nooremametnike tehnilises teenistuses määrava tähtsusega.

34.      Pealegi täheldavad nimetatud uuringud, et kui töötajad töötavad rasketes tingimustes, siis vananevad nad enneaegselt. Sellest tuleneb, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikelt nõutakse keskkonnaga seotud füüsilise koormuse (nt kuumus, niiskus ja müra) talumist, erilisi füüsilisi võimeid (nt tõsta ja kanda suuri raskusi, töötamine ebamugavas keskkonnas), samuti töötamist öösiti ja vahetustega, mis võib kiirendada sedalaadi kutseala töötajate vananemist. See nähtus rõhutab minu arvates vajadust tagada, et noored ametnikud, kes on võimelised täitma pikema aja jooksul raskemaid ülesandeid, asendaksid ametnikke, kes ei suuda neid ülesandeid enam täita.

35.      Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes ei ole minu meelest mingit kahtlust, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmiseks kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on – olgu siis kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 või artikli 6 lõike 1 kohaselt – õigustatud.

36.      Kõigepealt, mis puudutab direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1, siis see on sõnastatud nii: „[o]lenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne”.

37.      Nagu ma märkisin, eeldab paljude selliste tegevusvaldkondade laad, milles tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud peavad sekkuma, ning tingimused, milles nad peavad oma põhiülesandeid täitma, eriti häid füüsilisi võimeid. Kuna need võimed vanusega vähenevad, on minu arvates just vanus iseloomustava tunnusena selle kutseala füüsiliselt raskeimate tegevuste nõuetekohase täitmise keskseks tingimuseks. Järelikult võib vanuse ülempiiri 30 eluaastat minu arvates käsitleda kui olulist ja määravat kutsenõuet, et tagada tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike toimevõime.

38.      Taolise eesmärgi õigustatus nähtub selgelt direktiivi 2000/78 põhjendusest 18, mis täpsustab, et „[...] ei nõuta käesoleva direktiiviga, et relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime”.(7) Lisaks on selline nõue proportsionaalne, kuna nagu näitavad Saksamaa valitsuse selgitused, ei lähe see kaugemale sellest, mis on vajalik, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud saaksid pikema aja jooksul nõuetekohaselt täita oma ülesandeid, mis on füüsiliselt raskeimad.

39.      Minu arvates nähtub nendest asjaoludest, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmiseks kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 1 sätestatule õigustatud.

40.      Seejärel, mis puudutab direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1, siis tuleb meenutada, et selles artiklis on sätestatud, et „erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud”.

41.      Eesmärke võib direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses pidada „õigustatuks” ning seega vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõttest erandi tegemist põhjendavaks, kui need eesmärgid tulenevad sotsiaalpoliitikast, olles seotud näiteks tööhõivepoliitika, tööturu või kutseõppega.(8)

42.      Minu seisukoht on, et eesmärk, millega soovitakse luua harmooniline vanuseline struktuur, mis võimaldab tagada tuletõrje toimevõime ja nõuetekohase toimimise, kujutab endast tööhõivepoliitika eesmärki, mis on „õigustatud” direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 mõttes. Harmoonilise vanuselise struktuuri loomist tuletõrjes võib nimelt mõista kui osa tuletõrjesisese tööhõivepoliitika definitsioonist, mille parameetrid tulenevad ülesannetest, mida see peab täitma, ja mis vastab ülekaalukale üldisele huvile.

43.      Seoses küsimusega, kas selle eesmärgi saavutamise vahendid on „asjakohased ja vajalikud” nimetatud artikli mõttes, tuleb meenutada, et liikmesriikidel on vaieldamatult laiaulatuslik kaalutlusõigus sobivate vahendite valimisel sotsiaal‑ ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks.(9)

44.      Direktiivi 2000/78 põhjendus 18 tugevdab seda kaalutlusõigust, kuna see määratleb tööhõivepoliitika politsei-, vangla- ja päästetalitustes.

45.      Neil tingimustel ning arvestades antud konteksti asjaolusid, mis tulenevad Saksamaa valitsuse põhjendustest ja nendest, mida ma eespool välja tõin, leian, et FeuerwLVO § 3 lõike 1 punkt 1, mis näeb ette tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks vanuse ülempiiri 30 eluaastat, ei lähe kaugemale sellest, mis on kohane ja vajalik sellise harmoonilise vanuselise struktuuri loomiseks, mis võimaldab tagada tuletõrje toimevõime ja nõuetekohase toimimise.

46.      Viimasena, kuna käesolevas kohtuasjas ei esine direktiivis 2000/78 sätestatud vanuse põhjal diskrimineerimise keelu rikkumist, ei tundu olevat vajalik vastata kümnendale küsimusele, mis puudutab taolise rikkumise tagajärgi.

IV.    Ettepanek

47.      Lähtudes kõikidest eeltoodud kaalutlustest, teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõiget 1 ning artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid nagu on käsitusel põhikohtuasjas ja mis näevad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks ette vanuse ülempiiri 30 eluaastat.


1 – Algkeel: prantsuse.


2 – EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.


3 – Edaspidi „FeuerwLVO”.


4 – GVBl. I, lk 26.


5 – BGBl. I, lk 3839.


6 – BGBl. 2006 I, lk 1897, edaspidi „AGG”.


7 – Kohtujuristi kursiiv.


8 – 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑88/08: Hütter (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).


9 – Ibidem (punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).