Kohtuasi T‑144/04

Télévision française 1 SA (TF1)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – Komisjoni otsus, millega tunnistati teatavad Prantsuse Vabariigi poolt France 2‑le ja France 3‑le antud meetmed ühisturuga kokkusobivaks riigiabiks – Hagi esitamise tähtaeg – Kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamise kuupäev – Aktist teadasaamise kuupäev – Subsidiaarne tähtsus

(EÜ artikli 230 viies lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 26 lõige 3)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

1.      EÜ artikli 230 viienda lõigu sõnastusest tuleneb, et aktist teadasaamise kuupäev on hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise määratlemisel subsidiaarse tähtsusega võrreldes akti avaldamise või teatavaks tegemise kuupäevaga.

Õigusaktide suhtes, mis institutsiooni väljakujunenud tava kohaselt kuuluvad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kuigi avaldamine ei ole nende kehtivuse tingimuseks, ei ole teadasaamise kuupäeva kriteerium kohaldatav ja hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema avaldamisest. Niisugustel asjaoludel võib kolmas puudutatud isik õiguspäraselt eeldada, et kõnealune akt avaldatakse.

Õigusakti puhul, mis vastavalt määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks) artikli 26 lõikele 3 kuulub avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaselt alates ajast, mil on möödunud neliteist päeva õigusakti avaldamise päevast.

(vt punktid 18–22)

2.      Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest.

See teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Esimese Astme Kohus lahendada hagi vajadusel ilma täiendava informatsioonita.

Et tagada õiguskindlus ja hea õigusemõistmine, on hagiavalduse vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse enda tekstist. Kuigi seda teksti saab teatavate punktide osas põhjendada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide kindlaksmääratud osadele, ei saa üldine viide teistele kirjalikele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada hagiavalduse peamisi elemente. Hagiavalduse lisadest hagi alusena käsitletavate väidete ja argumentide väljaotsimine ja kindlakstegemine ei kuulu Esimese Astme Kohtu ülesannete hulka, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.

Seega ei oma hagiavalduse vastavuse kontrollimisel kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuetele repliigi sisu põhimõtteliselt tähtsust. Eeskätt ei ole kohtupraktika kohaselt lubatud hagiavalduses sisalduvate väidete täiendamiseks viidata repliigis esitatud väidete ja argumentide vastuvõetavusele eesmärgiga korvata hagi esitamisel toimunud kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuete rikkumist, ilma et viimati nimetatud säte kaotaks igasuguse mõtte.

Lisaks, institutsiooni poolt vastu võetud akti puhul võib kohustus aktis põhjendusi esitada tõesti olla leebem, juhul kui adressaat tunneb hästi akti vastuvõtmise tausta, kuid seda leebema põhjendamiskohustuse võimalust ei saa analoogia alusel kohaldada ühenduse kohtule esitatud hagi piisava selguse ja täpsuse nõuetele. Need nõuded on nimelt kohustuslikud eelkõige ühenduste kohtu huvides, kelle jaoks temale esitatud kohtuasi ei ole eelnevalt tuttav. Lisaks välistavad nii õiguskindluse tagamise vajadus kohtuvaidluse eseme määratlemisel kui ka hea õigusemõistmine selle, et kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuetest kõrvalekaldumist võimaldava põhjusena võetaks arvesse eeldatav toimiku hea tundmine akti vastu võtnud institutsiooni poolt.

(vt punktid 28–31)