Kohtuasi T-117/08

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Keeltekasutuse kord – Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee peasekretäri töölevõtmiseks avaldatud teade vaba ametikoha kohta – Avaldamine kolmes ametlikus keeles – Vaba ametikoha teadet puudutav informatsioon – Avaldamine kõigis ametlikes keeltes – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – EÜ artiklid 12 ja 290 – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 12 – Määrus nr 1

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

(EÜ artikli 230 esimene lõik)

2.      Euroopa ühendused – Keeltekasutuse kord – Määrus nr 1

(EÜ artikkel 290; nõukogu määrus nr 1, artikkel 6)

3.      Euroopa ühendused – Keeltekasutuse kord – Määrus nr 1

(Nõukogu määrus nr 1, artikli 1 lõiked 4 ja 5)

4.      Euroopa ühendused – Keeltekasutuse kord

5.      Ametnikud – Töölevõtmine – Teade vaba ametikoha kohta – Euroopa Liidu Teatajas avaldamine üksnes teatavates ametlikes keeltes

(EÜ artikkel 12)

1.      Euroopa Ühendus on õigusühendus ning asutamislepinguga on loodud täielik õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mille eesmärk on usaldada Euroopa Kohtule institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontrollimine. Asutamislepingu süsteemi eesmärk on võimaldada otse vaidlustada kõik institutsioonide poolt vastu võetud meetmed, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi. Sellest tuleneb üldpõhimõte, mille kohaselt kõiki niisuguse liidu ameti nagu Euroopa Sotsiaal‑ ja Majanduskomitee poolt antud õigusakte, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, peab olema võimalik kohtulikult kontrollida.

Vastab tõele, et Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee ei ole arvatud EÜ artiklis 230 nimetatud institutsioonide hulka. Nimetatud komiteel on siiski pädevus võtta vastu õigusakte, mis loovad õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele ja milleks on näiteks teated vaba ametikoha kohta. Sellistes õigusaktides määratakse töö saamise tingimuste määratlemisel kindlaks isikud, kelle kandidatuur loetakse vastuvõetavaks, ning seega on tegemist nende potentsiaalsete kandidaatide huve kahjustava aktiga, kellel ei ole kõnealuste tingimuste kohaselt võimalik kandideerida. Järelikult ei saa õigusriigi põhimõttel rajanevas ühenduses olla lubatav, et sellised õigusaktid ei allu kohtulikule kontrollile.

Sellest järeldub, et Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee vastu võetud õigusaktid, nagu vaba ametikoha teated, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi kõikidele kandidaatidele, kelle avaldused esitatud nõuete alusel tagasi lükatakse, kujutavad endast vaidlustatavaid akte.

(vt punktid 30–33)

2.      Määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, võttis nõukogu vastu EÜ artikli 290 alusel. Selle määruse artikkel 6 lubab sõnaselgelt institutsioonidel oma töökorras sätestada, milliseid keeli konkreetsetel juhtudel kasutatakse, ning selle pädevuse kasutamisel tuleb muu hulgas tunnustada nende teatavat iseseisvust oma tegevuses, mis on vajalik institutsioonide nõuetekohase toimimise tagamiseks. Neil asjaoludel otsustavad sisemises asjaajamises kasutatava keele valiku üle institutsioonid, kellel kõigil on õigus valitud keele järgimist oma teenistujatelt või seda staatust taotlevatelt isikutelt nõuda.

(vt punktid 41 ja 55)

3.      Määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, artikleid 1, 4 ja 5 ei kohaldata institutsioonide ning tema ametnike ja muude teenistujate kui ka nendele ametikohtadele kandideerivate isikute vahelistele suhetele, kuna nendes sätestatakse vaid keeltekasutuse kord, mida kohaldatakse institutsioonide ja liikmesriigi või liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku vahel. Sama kehtib ka niisuguste ühenduste organite nagu Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee ning ametnike ja muude teenistujate vahelistes suhetes.

(vt punkt 51)

4.      Asutamislepingus sisalduvaid viiteid keeltekasutusele Euroopas Liidus ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõtte avaldumiseks, mis tagab kõikidele kodanikele õiguse saada kõik dokumendid, mis nende huve võivad mõjutada, nende oma keeles kõikidel asjaoludel. Ükski ühenduse õigusnorm ega põhimõte ei näe ette, et vaba ametikoha teated tuleb automaatselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõikides ametlikes keeltes.

(vt punktid 70 ja 71)

5.      Kui Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee otsustab avaldada Euroopa Liidu Teatajas teate tervikteksti kõrgema ametniku vaba ametikoha täitmiseks ainult teatavates keeltes, peab ta sellest teatest potentsiaalselt huvitatud kandidaatide keele alusel diskrimineerimise ärahoidmiseks võtma sobivad meetmed, et informeerida kõiki asjaomaseid kandidaate kõnealusest vaba ametikoha teatest ja nendest väljaannetest, kus teade on tervikuna avaldatud. Tingimusel et selline nõue on täidetud, ei põhjusta Euroopa Liidu Teatajas vaba ametikoha teate avaldamine piiratud arvul keeltes diskrimineerimist eri kandidaatide vahel, kui on tuvastatud, et viimati nimetatud oskavad piisavalt vähemalt ühte nendest keeltest ja võivad seega teate sisuga nõuetekohaselt tutvuda. Seevastu vaba ametikoha teate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ainult teatavates ametlikes keeltes, samas kui kandideerida võivad ka isikud, kes oskavad ainult muid ametlikke keeli, võib viia nende diskrimineerimiseni, kui puuduvad muud meetmed, mille abil muud sellesse kategooriasse kuuluvad potentsiaalsed kandidaadid saaksid asjaomase teate sisust teada. Sellisel juhul oleksid need kandidaadid teiste kandidaatidega võrreldes ebasoodsamas olukorras, kuna neil ei ole võimalik nõuetekohaselt teada saada, millist kvalifikatsiooni vaba ametikoha teates nõutakse või millised on töölevõtmise tingimused. Nendest asjaoludest teadasaamine on nende isikute jaoks optimaalseks kandideerimiseks vajalik eeltingimus, et suurendada oma võimalusi asjaomase ametikoha saamiseks.

(vt punktid 74, 75, 78 ja 79)