Kohtuasi T‑345/12 R

Akzo Nobel NV jt

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine – Komisjoni koostööteatise alusel komisjonile esitatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata jätmine – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Kiireloomulisus – Fumus boni juris – Huvide kaalumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 16. november 2012

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus – Piirid – Taotlus, millega palutakse komisjonil ette ära keelata sellise otsuse võtmine, millega antakse luba teatud dokumendiga tutvuda – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevusse mittekuuluv taotlus – Vastuvõetamatus

(ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni juris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Läbivaatamise järjekord ja kindlakstegemise viis – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Sellise komisjoni otsuse kohaldamise peatamine, mis puudutab tema otsustest ühes sisalduva teabe konfidentsiaalsena käsitlemist – Vajadus säilitada Üldkohtu poolt põhimenetluses lahendatava hagi kohta tehtava otsuse kasulik mõju

(ELTL artikkel 278)

4.      Põhiõigused – Eraelu austamine – Eraelu mõiste – Kohaldamine ettevõtete suhtes – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Põhiõiguste tõsise ja korvamatu riivamise oht

(ELTL artiklid 278 ja 279)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni juris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi komisjoni otsuse peale, millega keelduti käsitlemast konfidentsiaalsena komisjoni poolt tehtud EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsusest ühes sisalduvat teavet – Väited, mis seonduvad koostööteatise alusel esitatud teabe konfidentsiaalsusega – Väited, mis ei ole esmapilgul alusetud

(ELTL artiklid 278 ja 339; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus piirdub komisjoni poolt juba võetud haldusaktide suhtes kohtuliku kontrolli teostamisega ega laiene selliste küsimuste hindamisele, mille kohta kõnealune institutsioon ei ole veel seisukohta võtnud. Sellise pädevuse olemasolu tingiks nimelt sisulise küsimuse etteruttava lahendamise ning haldus‑ ja kohtumenetluse segiajamise, mis ei ole kooskõlas komisjoni ja Euroopa Liidu kohtu vahelise pädevuse jaotuse süsteemiga. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab seega üksnes erandlikel asjaoludel takistada komisjoni teostamast oma halduspädevust, enne kui ta ei ole vastu võtnud lõplikku akti, mille rakendamist hageja soovib vältida.

Nii on vastuvõetamatu ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, millega taotletakse esiteks komisjoni tulevikus tehtava otsuse, millega jäetakse rahuldamata ühe EÜ artikli 81 kohast menetlust käsitleva komisjoni otsuse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, kohaldamise peatamist, sest sellega antaks määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) alusel õigus tutvuda selle otsuse tekstiga täies ulatuses, ning teiseks, et komisjoni kohustataks sellist tutvumise võimalust mitte andma.

(vt punktid 17 ja 18)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 19–22)

3.      Olemasolevate eri huvide kaalumine seisneb ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks selles, et ta selgitab välja, kas selle poole huvi, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles huvi, mis seisneb vaidlusaluse akti viivitamata kohaldamises, analüüsides selleks konkreetsemalt küsimust, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt arutava kohtu poolt võimaldaks neutraliseerida olukorra, mille oleks tinginud akti viivitamata kohaldamine, ja vastupidi – kas selle akti kohaldamise peatamine takistaks selle täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk piirdub nimelt tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täieliku toime tagamisega, mistõttu ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku otsus peab olema ajutist laadi selles mõttes, et see ei tohi mõjutada tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ega muuta seda illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust.

Sellest järeldub vältimatult, et huvi, mida kaitseb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse pool, ei vääri kaitset juhul, kui see pool palub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha otsus, mis ei ole sugugi mitte puhtalt ajutist laadi, vaid millega mõjutatakse tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ning muudetakse see illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust.

Kui tegemist on kohtuasjaga, kus Üldkohus peab otsustama põhimenetluses, kas vaidlustatud otsus, millega komisjon jättis rahuldamata hageja taotluse jätta konfidentsiaalne teave avaldamata, tuleb tühistada, on ilmne, et vaidlustatud otsust tühistava kohtuotsuse kasuliku mõju säilitamiseks peab hagejal olema võimalik vältida seda, et komisjon avaldab vaidlusaluse teabe õigusvastaselt.

Neid kaalutlusi ei sea kahtluse alla asjaolu, et isegi vaidlusaluse teabe tegelik avaldamine ei võtaks tõenäoliselt hagejalt põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamise vastu.

Seetõttu on hageja kaitstav huvi olulisem komisjoni huvist ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise vastu, seda enam, et nende ajutiste meetmete kohaldamine, mida taotletakse, tingiks üksnes mitme aasta vältel esinenud statu quo edasikestmise piiratud ajavahemiku jooksul.

(vt punktid 24–29)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 32)

5.      Kiireloomulisuse tingimuse alusel ning fumus boni juris’e tingimuse täidetuse korral tuleb taotletud ajutisi meetmeid kohaldada, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine võib hageja põhiõigusi tõsiselt ja korvamatult kahjustada.

(vt punkt 33)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse korral on fumus boni juris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millele tugineb ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool oma põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks, on esmapilgul asjakohane ja igal juhul ei puudu sel arvestatavad alused, kuivõrd see annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma põhimenetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge.

Komisjoni sellise otsuse kohaldamise peatamise taotluse raames, millega jäetakse rahuldamata hageja taotlus jätta avaldamata ühes komisjoni otsuses sisalduv konfidentsiaalne teave, esineb esmapilgul fumus boni juris, sest tegemist on kohtuasjaga, kus tekivad keerukad õigusküsimused, mida ei saa esmapilgul pidada asjakohatuks, vaid mille lahendamiseks on vajalik põhjalik analüüs põhimenetluses.

Nimelt tekib taotleja argumentide alusel õigusküsimus, mida kohtupraktikas ei ole veel lahendatud ning mis seisneb selles, kas vaidlustatud otsusega rikutakse hageja õigust ametisaladuse kaitsele, mis on tagatud ELTL artiklis 339, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ja Euroopa põhiõiguste harta artiklis 7, sest komisjoni kavatsetav avaldamine puudutab teavet, mille hageja esitas talle koostööteatise alusel ning mis seetõttu nii oma päritolu kui ka sisu poolest kujutab endast konfidentsiaalset teavet, mida tuleb avaldamise eest kaitsta.

(vt punktid 34, 46 ja 56)