ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
8. oktoober 2014(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Tähte ringis kujutava ühenduse kujutismärgi registreerimistaotlus – Tähte ringis kujutav varasem ühenduse ja varasem siseriiklik kujutismärk – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi eristusvõime – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema ühenduse kaubamärgi tühistamine – Põhjendatud huvi säilimine – Otsuse tegemise vajaduse osaline äralangemine
Kohtuasjas T‑342/12,
Max Fuchs, elukoht Freyung (Saksamaa), esindaja: advokaat C. Onken,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: J. Crespo Carrillo,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Les Complices SA, asukoht Montreuil-sous-Bois (Prantsusmaa),
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 8. mai 2012. aasta otsuse (asi R 2040/2011‑5) peale, mis käsitleb Les Complices SA ja Max Fuchsi vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja L. Madise,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades 1. augustil 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 15. novembril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades 13. märtsil 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 4. juunil 2014 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Max Fuchs esitas 28. detsembril 2006 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 18, 24, 25 ja 26 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 18: „Spordi‑ ja vabaajatarbed, sealhulgas kotid, õlarihmaga kotid ja seljakotid”;
– klass 24: „riie ja tekstiilitooted, sealhulgas nimetatud toodetest valmistatud etiketid”;
– klass 25: „rõivad, muu hulgas pealisrõivad, püksid, jakid, särgid, T‑särgid, vestid, parkad, pulloverid, dressipluusid, mantlid, sokid, aluspesu, sallid, kaelasidemed, kindad, peakatted, jalatsid, saapad, vööd”;
– klass 26: „nööbid, tõmblukud, embleemid, paelad, vööpandlad”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 23. juuli 2007. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 36/2007.
5 Les complices SA esitas taotletud kaubamärgi registreerimisele 22. oktoobril 2007 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel vastulause kõigi eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas.
6 Vastulause tugines esiteks alljärgneval varasemal ühenduse kujutismärgil, mis tähistab muu hulgas klassidesse 18 ja 24 kuuluvaid kaupu, mis vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 18: „nahk, tehisnahk, käekotid, õhtukotid, spordikotid, reisikotid, kosmeetikakohvrikesed, münditaskud, rahakotid, kaardi- ja tšekiraamatu taskud, rahataskud, ranitsad, reisikohvrid ja ‑kotid; päikese- ja vihmavarjud, nahast rihmad”;
– klass 24: „riie ja tekstiilitooted, tekstiilist kardinad ja seinakatted; rätikud ja vannilinad; käterätikud, tekstiilist pesukindad ja meigieemaldusrätikud; voodipesu; voodikatted, voodilinad, padjapüürid, tepitud tekid, reisivaibad, sulgtekid; lauapesu, laudlinad, nõudealuste komplektid (mitte paberist) ja riidest servjetid”.
7 Teiseks põhines vastulause järgmisel Prantsuse varasemal kujutismärgil, mis tähistab muu hulgas klassi 25 kuuluvaid kaupu, mis vastavad järgmisele kirjeldusele: „rõivad, jalatsid ja peakatted”.
8 Vastulause toetuseks esitatud põhjendused tuginesid määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) ning määruse nr 40/94 artikli 8 lõikele 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5).
9 Hageja piiras 17. veebruaril 2011 registreerimistaotlust järgmistele kaupadele:
– klass 18: „vabaajatarbed, sealhulgas kotid, õlarihmaga kotid ja seljakotid, välja arvatud spordikotid”;
– klass 24: „riie ja tekstiilitooted, sealhulgas nimetatud toodetest valmistatud etiketid”;
– klass 25: „tehnilisest riidest ja muudest tehnilistest komponentidest valmistatud sõjaväelaste rõivad ja pealisrõivad, sealhulgas püksid, jakid, särgid, T‑särgid, parkad, pulloverid, dressipluusid, mantlid, sokid, aluspesu, sallid, kaelasidemed ja kindad; peakatted, vööd”.
10 Vastulausete osakond lükkas 30. juunil 2011 vastulause tagasi klassi 24 kuuluvate kaupade osas ja rahuldas vastulause muude kaupade suhtes.
11 Hageja esitas 9. augustil 2011 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel kaebuse vastulausete osakonna otsuse peale osas, milles see oli talle ebasoodne.
12 Ühtlustamisameti viienda apellatsioonikoja 8. mai 2012. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Pärast seda, kui apellatsioonikoda otsustas, et asjaomaseks avalikkuseks on klassi 18 kuuluvate kaupade puhul kõik Euroopa Liidu keskmised tarbijad ja klassi 25 kuuluvate kaupade puhul Prantsuse keskmised tarbijad, asus apellatsioonikoda seisukohale, et vastandatud kaubamärkide puhul esineb segiajamise tõenäosus klassidesse 18 ja 25 kuuluvate kaupade osas, sest kaubad on identsed või sarnased ja tähised on visuaalselt sarnased ning kontseptuaalselt identsed, ja olgugi et foneetiliselt ei ole neid põhimõtteliselt võimalik võrrelda, võivad tarbijad vastandatud tähistele viidates kirjeldada neid sõnaga „täht”. Apellatsioonikoda leidis varasemate kaubamärkide eristusvõime osas, et viieharuline täht on tõesti kõige levinum viis tähte kujutada. Ta leidis aga sellegipoolest, et tähiste väikesed visuaalsed erinevused ja nende kontseptuaalne identsus tekitavad tõenäosuse, et keskmise tähelepanelikkuse astmega avalikkus võib nad segi ajada.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– jätta vastulause tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.
14 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
15 Üldkohtu kantseleisse 18. novembril 2013 saabunud kirjas teatas hageja Üldkohtule esiteks, et ühtlustamisameti tühistamisosakond tühistas 24. oktoobri 2013. aasta otsusega varasema kaubamärgi alates 24. juunist 2013, ja teiseks et, vastulause tuleb tunnistada esemetuks osas, milles see põhineb varasemal ühenduse kaubamärgil. Üldkohus palus ühtlustamisametil esitada seisukoha otsuse tegemise vajaduse äralangemise tuvastamise taotluse kohta.
16 Üldkohtu kantseleisse 26. novembril 2013 saabunud dokumendis teatas ühtlustamisamet, et tühistamisosakonna 24. oktoobri 2013. aasta otsuse võib apellatsioonikotta edasi kaevata ja et see ei ole veel jõustunud. Ühtlustamisamet rõhutab, et Üldkohus peab igal juhul vaidlustatud otsuse suhtes tegema otsuse osas, milles vastulause põhineb varasemal kaubamärgil.
17 Vastuseks ühele Üldkohtu küsimusele, teatas ühtlustamisamet Üldkohtu kantseleisse 13. jaanuaril 2014 saabunud dokumendiga, et ühtlustamisameti tühistamisosakonna 24. oktoobri 2013. aasta otsus on jõustunud, kuna teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas ei vaidlustanud nimetatud otsust määruse nr 207/2009 artiklis 60 ette nähtud tähtaja jooksul. Ühtlustamisamet ei täpsustanud seda, milliseid menetluslikke seisukohti peaks Üldkohus selle otsuse jõustumisest tulenevalt tegema.
18 Üldkohus liitis 9. jaanuari 2014. aasta määrusega vastuvõetamatuse vastuväite põhikohtuasjaga.
Õiguslik käsitlus
Vaidluse ese
19 Ühtlustamisameti tühistamisosakond tühistas 24. oktoobri 2013. aasta otsusega varasema ühenduse kaubamärgi alates 24. juunist 2013 määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel. See otsus jõustus, kuna teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas, äriühing Les Complices, ei vaidlustanud nimetatud otsust määruse nr 207/2009 artiklis 60 ette nähtud tähtaja jooksul. Lisaks on oluline silmas pidada, et kõnealuse varasema ühenduse kaubamärgi puhul oli tegemist ainsa põhjendusega, mille teine menetluspool apellatsioonikojas tõi vastulauses esile klassi 18 kuuluvate kaupade osas.
20 Üldkohtu kantseleisse 18. novembril 2013 saabunud kirjas märkis hageja, et vastulause tuleb tunnistada esemetuks osas, milles see tugineb varasemal ühenduse kaubamärgil. Kohtuistungil täpsustas hageja, et ta jääb vaidlustatud otsuse tühistamist käsitlevate nõuete juurde ja sealhulgas varasemat ühenduse kaubamärgil põhinevate nõuete juurde.
21 Ühtlustamisamet märkis kohtuistungil samuti, et varasema ühenduse kaubamärgi tühistamine toimus pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja seega peab Üldkohus ikkagi tegema otsuse hagiavalduse kohta tervikuna.
22 Samas peab Üldkohus omal algatusel kontrollima hageja põhjendatud huvi säilimise küsimust osas, milles vaidlustatud otsus käsitleb varasemal ühenduse kaubamärgil põhinevat vastulauset klassi 18 kuuluvate kaupade osas. Kuna küsimus hagi vastuvõetavuse tingimustest, sealhulgas menetluse algatamise huvi puudumisest, kuulub hagi vastuvõetavust takistavate asjaolude alla (kohtumäärused d. M. vs. nõukogu ja MSK, 108/86, EU:C:1987:426, punkt 10, ja Gruppo ormeggiatori del porto di Venezia jt vs. komisjon, T‑228/00, T‑229/00, T‑242/00, T‑243/00, T‑245/00–T‑248/00, T‑250/00, T‑252/00, T‑256/00–T‑259/00, T‑265/00, T‑267/00, T‑268/00, T‑271/00, T‑274/00–T‑276/00, T‑281/00, T‑287/00 ja T‑296/00, EU:T:2005:90, punkt 22), siis peab Üldkohus omal algatusel kontrollima, kas hagejal on säilinud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
23 Seega tuleb pärast varasema ühenduse kaubamärgi tühistamist kindlaks määrata, kas vaidlustatud otsuse tühistamine osas, milles see põhineb sellel kaubamärgil, võib veel hagejale kasulik olla. Nimelt peab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hageja põhjendatud huvi hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise staadiumis, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Vaidluse ese – nagu ka põhjendatud huvi – peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära; see eeldab, et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (kohtumäärus Wilfer vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑301/05 P, EU:C:2007:91, punkt 42). Kui hagejal kaob menetluse algatamise huvi menetluse käigus, ei tulene Üldkohtu otsusest tema jaoks mingit kasu (kohtuotsus Wunenburger vs. komisjon, EU:C:2007:322, punkt 43). Ometi ei too vaidlustatud otsuse kehtetus, mis ilmnes pärast hagi esitamist, iseenesest kaasa Üldkohtu kohustust asjas kohtuotsus jätta tegemata seetõttu, et kohtuotsuse kuulutamise päeval puudus ese ja menetluse algatamise huvi (kohtuotsus Wunenburger vs. komisjon, EU:C:2007:322, punkt 47).
24 Esmalt olgu meenutatud, et vastulause esemeks oleva kaubamärgi tühistamine pärast apellatsioonikoja otsust, millega rahuldatakse sellel kaubamärgil põhinev vastulause, ei kujuta endast viimati nimetatud otsuse tühistamist või kehtetuks tunnistamist. Nagu ühtlustamisamet ka kohtuistungil meenutas, ei ole ühenduse kaubamärgil määruse nr 207/2009 artikli 55 lõike 1 alusel tühistamise korral nimelt tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates nimetatud määruses sätestatud õiguslikku toimet. Kuni selle kuupäevani laieneb ühenduse kaubamärgile seevastu kogu selle kaitsest tulenev toime, mis on määratletud määruse 2. jaos. Seega laienes kuni vaidlustatud otsuse tegemise kuupäevani varasemale ühenduse kaubamärgile kogu neis sätetes ette nähtud kaitse toime. Niisiis, kui asuda seisukohale, et kaubamärgi tühistamise otsuse tegemisel langeb vaidluse ese menetluse kestel ära, siis oleks Üldkohus pidanud võtma arvesse põhjused, mis ilmnesid pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja millel ei olnud mõju selle otsuse põhjendatusele ega vastulausemenetlusele, mille tagajärjeks on käesolev menetlus.
25 Üldkohus on juba varem otsustanud, et vastulausemenetluses apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi läbivaatamise raames ei kuulu tema pädevusse võtta arvesse hilisemat vastulause põhjenduseks esitatud kaubamärgi tühistamisotsust, kuna tühistamisotsus ei saa mõjutada selle tegemisest varasemat ajavahemikku (kohtuotsus Group Lottuss vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ugly (COYOTE UGLY), T‑161/07, EU:T:2008:473, punktid 47–50). Ühe teise kohtuotsuse kohaselt, kus varasema kaubamärgi registreeringu kehtivus oli lõppenud (kohtuotsus Cadila Healthcare vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Novartis (ZYDUS), T‑288/08 ja T‑288/08, EU:T:2012:124, punktid 21–23), ja mida Euroopa Kohus kinnitas (kohtumäärus Cadila Healthcare vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑268/12 P, EU:C:2013:296, punkt 33), asus Üldkohus samuti seisukohale, et otsuse tegemise vajaduse äralangemise tuvastamise taotlus tuleb tagasi lükata.
26 Teiseks olgu märgitud, et kui Üldkohus tühistab vaidlustatud otsuse, siis võib selle ex tunc kadumine tuua hagejale kasu, mida otsuse tegemise vajaduse äralangemise tuvastamine kaasa ei too. Kui Üldkohus nimelt tuvastab otsuse tegemise vajaduse osalise äralangemise klassi 18 kuuluvate kaupade osas, siis võib hageja ühtlustamisametile lihtsalt esitada uue taotluse oma kaubamärgi registreerimiseks, ilma et selle taotluse peale saaks enam esitada vastulauset, mis põhineb varasemal tühistatud ühenduse kaubamärgil. Kui Üldkohus seevastu teeb hagi suhtes sisulise otsuse ja rahuldab selle asjaomaste kaupade osas, asudes seisukohale, et vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust, ei takistaks miski taotletud kaubamärgi registreerimist.
27 Kolmandaks tuleb teha vahet vastulause tagasivõtmise juhtumitel, mille algatab vastulause esitaja ja mis võimaldavad kõrvaldada taotletud kaubamärgi registreerimiselt kõik takistused, ja kolmanda isiku taotlusel kaubamärgi tühistamise juhtumitel, mille toime on piiratud määruse nr 207/2009 artikli 55 lõikega 1. Niisiis ei saa käesolevas kohtuasjas üle võtta lahendust, mida Üldkohus on kasutanud juhul, kui vastulause võetakse Üldkohtus toimuva menetluse kestel tagasi, ja mis seisneb selles, et Üldkohus tunnistab vastulause kohta tehtud apellatsioonikoja otsuse tühistamisnõude esemetuks (määrus Lichtwer Pharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Biofarma (Sedonium), T‑10/01 ja T‑10/01, EU:T:2003:182, punktid 14–17).
28 Viimasena olgu sedastatud, et pelgalt asjaolust, et apellatsioonikoja ja vastulausete osakonna otsuste peale esitatud hagidel on määruse nr 207/2009 artikli 58 lõike 1 teise lause ja artikli 64 lõike 3 kohaselt peatav mõju, ei piisa, et seada käesoleval juhul kahtluse alla hageja huvi algatada menetlus. Nimelt olgu meenutatud, et määruse nr 207/2009 artikli 45 sõnastuse kohaselt registreeritakse kaubamärk ühenduse kaubamärgina, kui vastulause on lõpliku otsusega tagasi lükatud. Kui vastulausete osakond või apellatsioonikoda rahuldab vastulause, siis on niisiis selle otsuse tagajärjeks see, et taotletud kaubamärki ei registreerita kuni selle otsuse peale esitatud hagi suhtes pole otsust langetatud.
29 Järelikult säilitab hageja olenemata vastulause esemeks olnud varasema ühenduse kaubamärgi tühistamise suhtes lõpliku otsuse tegemisest, huvi vaidlustada vaidlustatud otsus ka osas, milles see käsitleb sellel kaubamärgil põhinevat vastulauset klassi 18 kuuluvate kaupade osas.
Põhiküsimus
30 Hageja esitab oma hagi toetuseks üheainsa väite, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) rikkumisel.
31 Hageja leiab, et asjaomase kauba identsusest hoolimata ei tekita vastandatud tähised segiajamise tõenäosust. Ta väidab kõigepealt, et varasemate kaubamärkide eristusvõime on väga madal, mistõttu piisab varasema kaubamärgi ja taotletud kaubamärgi vähimastki erinevusest, et välistada igasugune segiajamise tõenäosus. Ta märgib, et visuaalselt sisaldavad vastandatud tähised veelgi suuremaid erinevusi, kui ei võeta arvesse seda varasemate kaubamärkide elementi, millel puudub eristusvõime. Hageja on seisukohal, et tähiseid ei ole võimalik mingil moel foneetiliselt võrrelda, kuna tegemist on puhtalt kujutismärkidega. Lõpuks toob hageja esile, et kontseptuaalselt ei ole vastandatud tähised identsed, sest nende ainsal ühisel elemendil puudub eristusvõime.
32 Ühtlustamisamet ei nõustu hageja argumentidega.
33 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.
34 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (kohtumäärus Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EU:T:2003:199, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Eelnimetatud põhimõtteid tuleb arvesse võtta kontrollides apellatsioonikoja hinnangut vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta.
Asjaomane avalikkus
36 Kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames lähtuda sellest, et asjaomase kaubakategooria keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (kohtuotsus Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 14 õigesti ega vaielnud vastu hageja argumendile, et kuna vastandatud tähistega hõlmatud kaup on tavapärane moekaup, siis on asjaomaseks avalikkuseks piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas keskmine tarbija. Nagu apellatsioonikoda seoses asjaomaste klassi 18 kuuluvate kaupadega veel märkis, tuleb segiajamise tõenäosust hinnata lähtudes kõigi liikmesriikide avalikkusest, kuna varasem kaubamärk on ühenduse kaubamärk. Klassi 25 kuuluvate kaupade osas asus apellatsioonikoda õigele seisukohale, et kuna varasem kaubamärk oli Prantsuse kaubamärk, siis tuleb segiajamise tõenäosust hinnata Prantsusmaa territooriumil asuvat avalikkust silmas pidades.
Kaupade võrdlus
38 Vaidlustatud otsuse punktis 15 tuvastas apellatsioonikoda õigesti ja seda pole ka hageja vaidlustanud, et klassidesse 18 ja 25 kuuluvad vaidlusalused kaubad on identsed või sarnased.
Tähiste võrdlus
39 Kõigepealt olgu meenutatud, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vaidlusaluste tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Vaidlustatud otsuse punktides 17–19 leidis apellatsioonikoda, et asjaomased tähised on visuaalselt sarnased ning kontseptuaalselt identsed, ja kuigi foneetiliselt ei ole neid põhimõtteliselt võimalik võrrelda, võivad tarbijad vastandatud tähistele viidates kirjeldada neid sõnaga „täht”.
– Visuaalne sarnasus
41 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 17, et vastandatud tähised kujutavad viieharulisi tähti, mis on identse kujuga, paigutatud ringi ja tähe ja ringi mõõdusuhted on identsed. Nende tähiste ainsad erinevused seisnevad tähe värvuses, mis varasemate kaubamärkide puhul on valge ja taotletud kaubamärgil must; asjaolus, et varasemate kaubamärkides on ringi põhi värvitud mustaks; ja et taotletud tähis sisaldab katkendlikku musta joont ja mitte katkematut joont, nagu varasemates kaubamärkides. Need sarnasused on vastukaaluks tervikuna sarnaste tähiste sarnasustele.
42 Hageja väidab, et vastandatud tähised ei ole visuaalselt sarnased. Ta viitab muu hulgas ühele vastulausete osakonna 18. detsembri 2002. aasta otsusele, mis käsitleb menetlust, kus vastastikku olid teine menetluspool apellatsioonikojas ja kolmas isik ning milles vastulausete osakond leidis nimetatud otsuses käsitletud asjas, et vastandatud tähised ei ole sarnased.
43 Ilma et oleks vaja välja tuua erinevusi vastandatud tähiste ja selles asjas käsitletud tähiste vahel, milles tehti hageja viidatud vastulausete osakonna otsus, olgu meenutatud, et otsused, mida ühtlustamisameti apellatsioonikojad määruse nr 207/2009 alusel teevad tähiste ühenduse kaubamärgina registreerimise kohta, kuuluvad piiratud pädevuse, mitte kaalutlusõiguse teostamise valdkonda. Seetõttu tuleb nende otsuste seaduslikkust hinnata üksnes nimetatud määruse alusel ja mitte apellatsioonikodade varasema otsustuspraktika põhjal (kohtuotsus Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑412/05 P, EU:C:2007:252, punkt 65, ja kohtuotsus Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), T‑346/04, EU:T:2005:420, punkt 71).
44 Vastandatud tähiste visuaalse võrdluse osas tuleb asuda seisukohale, et vastab tõele, et need tähised tervikuna on visuaalselt sarnased, sest nad kujutavad viieharulist tähte, mis on asetatud ringi, ja nende mõlema elemendi mõõdusuhe on samasugune. Asjaolust, et taotletud kaubamärgis ei ole ring kujutatud jätkuva joonega, ei piisa järeldamaks, et tegemist ei ole ringiga. Lisaks on asjaolu, et taotletud kaubamärk, mis kujutab musta tähte valgel taustal, samas kui varasemad kaubamärgid kujutavad valget tähte mustal taustal, üksnes vähetähtis erinevus, millest ei saa järeldada, et need kaks kujutavat elementi ei ole sarnased.
45 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonikoda otsustas õigesti, et vastandatud tähised on tervikuna visuaalselt sarnased.
– Foneetiline sarnasus
46 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et see viis läbi vastandatud tähiste foneetilise võrdluse, kuigi see ei ole kujutismärkide puhul võimalik.
47 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole foneetilise hinnangu andmine põhimõtteliselt asjakohane juhul, kui uuritakse ilma sõnaliste osadeta kujutismärgi sarnasust mõne teise kaubamärgiga (kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Master Beverage Industries (Golden Eagle), T‑5/08–T‑7/08, EU:T:2010:123, punkt 67, ja kohtuotsus Dosenbach-Ochsner vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sisma (ristkülikule paigutatud elevantide kujutis), T‑424/10, EU:T:2012:58, punktid 45 ja 46).
48 Käesoleval juhul ilmneb vaidlustatud otsuse punktist 18, et apellatsioonikoda otsustas õigesti, et kujutismärke ei ole võimalik foneetiliselt võrrelda. Kuigi ta märkis samas punktis, et kuna vastandatud tähised kujutavad endast tähte, siis võivad tarbijad neile suuliselt niimoodi viidata, ei tehtud sellest kaalutlusest mingisugust järeldust, mis võimaldaks asuda seisukohale, et apellatsioonikoda oleks tuvastanud nende tähiste foneetilise sarnasuse. Samuti ei viidanud apellatsioonikoda segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel mingil moel nende tähiste foneetilisele võrdlusele.
49 Seega faktid ei toeta asjaomast hageja argumenti.
– Kontseptuaalne sarnasus
50 Hageja väidab, et vastandatud tähised ei ole kontseptuaalselt sarnased, kuna nende ainsatel ühistel elementidel puudub eristusvõime. Ta viitab selles osas ühele apellatsioonikoja 15. aprilli 2011. aasta otsusele, milles see asus seisukohale, et geomeetrilistest kujunditest ei saa järeldada sama kaubanduslikku päritolu.
51 Hageja viidatud apellatsioonikoja otsuse kohta tuleb meenutada, ilma et oleks vaja hinnata, kas see on käesoleval juhul asjakohane, et apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust hinnatakse üksnes määruse nr 207/2009 alusel ja mitte nende varasema otsustuspraktika põhjal (vt eespool punkt 43).
52 Isegi kui eeldada, et on tõestatud hageja argument, et viieharulisel tähel puudub eristusvõime, siis ei piisa sellest pealegi mingil juhul järeldamaks, et vastandatud tähiseid, mis kujutavad mõlemad väheste kujunduslike erinevustega tähte ringis, kirjeldataks erinevate mõistetega. Apellatsioonikoda otsustas seega vaidlustatud otsuse punktis 19 õigesti, et need tähised on kontseptuaalselt sarnased.
53 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, et vastandatud tähised visuaalselt sarnased, kontseptuaalselt identsed ja nende tähiste foneetiline võrdlus ei ole asjakohane.
Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine
54 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvestamist asjaomaste tegurite teatava vastastikuse sõltuvusega, eriti asjaomaste kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasuse vastastikuse sõltuvusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (kohtuotsused Canon, C‑39/97, EU:C:1998:442, punkt 17, ja kohtuotsus Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga), T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03, EU:T:2006:397, punkt 74).
55 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamise osas märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22, et viieharuline täht on tõesti enim kasutatav viis tähe kujutamiseks, kuid vastandatud tähiste väikesed visuaalsed erinevused ja nende tähiste kontseptuaalne identsus tekitavad tõenäosuse, et keskmise tähelepanelikkuse astmega avalikkus võib nad segi ajada.
56 Hageja leiab, et varasematel kaubamärkidel puudub eristusvõime, kuid möönab, et kuna need on juba registreeritud, siis oli võimalik vastulausemenetluses järeldada, et neil on minimaalne eristusvõime. Hageja väidab kostja vastuse punktides 16 ja 17 esitatud argumentide vaidlustamiseks, et ühtlustamisamet on juba võtnud seisukoha, et sellised kaubamärgid ei ole eristusvõimelised.
57 Selles osas olgu kõigepealt märgitud, et Üldkohtu ülesanne on hinnata vaidlustatud otsuse õiguspärasust ning mitte kostja vastuse põhjendatust.
58 Järgmiseks tuleb tõdeda, nagu hageja ise on möönnud, et hageja ei saa vastulausemenetluses tugineda siseriikliku ameti või Siseturu Ühtlustamise Ameti kehtiva registreeringu vastu absoluutsetele keeldumispõhjustele. Nimelt tuleb meenutada, et määruse nr 207/2009 artiklis 7 sätestatud absoluutseid keeldumispõhjusi ei kontrollita vastulausemenetluses ja see artikkel ei esine nende sätete hulgas, mille alusel vaidlustatud otsuse õiguspärasust tuleb hinnata (kohtuotsus Durferrit vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Kolene (NU-TRIDE), T‑224/01, EU:T:2003:107, punktid 72 ja 75, ja kohtuotsus BMI Bertollo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diesel (DIESELIT), T‑186/02, EU:T:2004:197, punkt 71). Kui hageja leiab, et varasema kaubamärgi registreerimine on vastuolus nimetatud artikli sätetega, siis võib ta esitada kaubamärgi tühistamise taotluse nimetatud määruse artikli 51 alusel. Lisaks tuleb varasema Prantsuse kaubamärgi osas meenutada, et tähise siseriikliku kaubamärgina registreerimise kehtivust ei saa vaidlustada ühenduse kaubamärgi registreerimise menetluses (kohtuotsus Formula One Licensing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑196/11 P, EU:C:2012:314, punktid 40–47), vaid ainult asjaomases liikmesriigis algatatud tühistamismenetluses (kohtuotsus DIESELIT, EU:T:2004:197, punkt 71).
59 Hageja märgib lisaks, et varasemate kaubamärkide eristusvõime oli erakordselt madal, nagu ühtlustamisamet väidetavalt ise on teistes vaidlustes tunnistanud, mistõttu piisab juba vähimastki erinevusest varasemate kaubamärkide ja taotletud kaubamärgi vahel, et välistada igasugune segiajamise tõenäosus.
60 Selles osas olgu meenutatud, et varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime tunnustamine ei ole iseenesest takistuseks segiajamise tõenäosuse tuvastamisele (kohtumäärus L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑235/05 P, EU:C:2006:271, punktid 42–45). Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet, on see nimelt vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Seega isegi juhul, kui tegemist on nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (kohtuotsus LʼOréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), T‑112/03, EU:T:2005:102, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuotsus Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), T‑134/06, EU:T:2007:387, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
61 Lõpuks tuleb tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt apellatsioonikoda ei omistanud piisavat tähtsust asjaolule, et varasematel kaubamärkidel on üksnes nõrk eristusvõime. Nimelt jääks hageja käsitlusest lähtudes tähelepanuta kaubamärkide sarnasuse küsimus, kusjuures varasemate kaubamärkide eristusvõime küsimusele antaks selle arvelt ülemäära suur tähendus. Sellest tuleneb, et kuna varasematel ühenduse kaubamärkidel on üksnes nõrk eristusvõime, eksisteerib segiajamise tõenäosus vaid juhul, kui taotletud kaubamärk kordab täielikult varasemat kaubamärki, sõltumata kõnealuste tähiste sarnasuse astmest (kohtumäärus L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2006:271, punkt 45). Selline tulemus ei ole siiski olemuslikult kooskõlas igakülgse hindamisega, mille pädevad asutused peavad vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b läbi viima (kohtuotsus T.I.M.E. ART vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑171/06 P, EU:C:2007:171, punkt 41).
62 Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul esineb segiajamise tõenäosus, sest käsitletavad kaubad ja vastandatud tähised on sarnased või identsed. Tegelikult järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 õigesti, et asjaomane avalikkus, kelle tähelepanelikkuse aste on keskmine, kellel pole võimalik kaubamärke kõrvutada ja kes seega mäletavad neid kaubamärke ebatäpselt, ei suuda tõenäoliselt meeles pidada nende tähiste väikeseid erinevusi.
63 Arvestades kõiki neid kaalutlusi tuleb sedastada, et apellatsioonikoda ei rikkunud määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b), asudes seisukohale, et vastandatud tähiste vahel esineb segiajamise tõenäosus.
64 Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja võtta seisukohta küsimuses, kas on vastuvõetav hageja teine nõue, et Üldkohus jätaks menetlusse astuja vastulause rahuldamata (kohtuotsus NewSoft Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Soft (Presto! Bizcard Reader), T‑205/06, EU:T:2008:163, punkt 70, ja kohtuotsus Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), T‑316/07, EU:T:2009:14, punktid 35 ja 67).
Kohtukulud
65 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Max Fuchsilt.
Martins Ribeiro | Gervasoni | Madise |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis, 8. oktoobril 2014.
Allkirjad