AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
13. detsember 2007
Liidetud kohtuasjad F‑51/05 ja F‑18/06
Tineke Duyster
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Keeled – Vastuvõetavus – Huve kahjustav otsus – Puudumine – Lapsehoolduspuhkus – Lapsehoolduspuhkuse alguskuupäeva edasilükkamise taotlus – Haiguspuhkuse mõju
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagid, millega T. Duyster palub: kohtuasjas F‑51/05 esiteks tühistada kolm komisjoni otsust, st 22. oktoobri 2004. aasta otsus (millega talle määrati lapsehoolduspuhkus 1. novembrist 2004 kuni 30. aprillini 2005 kaasa arvatud), 30. novembri 2004. aasta otsus (millega jäeti lapsehoolduspuhkuse edasilükkamise või tühistamise taotlus rahuldamata) ning tema 2004. aasta novembri palgatõend; teiseks otsustada, et tema poja suhtes võib veel lapsehoolduspuhkust taotleda; kolmandaks maksta talle kahju hüvitamiseks erinevad summad, eelkõige tema ametniku seisundit puudutavast ebakindlusest tuleneva kahju ning sellest ebakindlusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks; kohtuasjas F‑18/06 esiteks tühistada komisjoni 17. novembri 2005. aasta otsus (millega määrati tema lapsehoolduspuhkuse alguskuupäevaks 8. november 2004), ning teiseks sellise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis talle nimetatud otsusega tekitati.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista üks kolmandik hageja kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Hageja kannab ise kaks kolmandikku oma kohtukuludest.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus
(EÜ artikli 21 kolmas lõik)
2. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
3. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Otsuse põhjendused – Välistamine
(EÜ artikkel 230)
4. Menetlus – Poolelioleva kohtuasja vastuväide
5. Ametnikud – Puhkus – Lapsehoolduspuhkus – Taotluse tagasivõtmine – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 42a)
6. Ametnikud – Puhkus – Lapsehoolduspuhkus – Katkemine – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 42a)
1. Arvestades seda, et administratsioonil lasub kohustus kindlustada, et ametnikud saaksid tõhusalt ja kergesti tutvuda haldusaktidega, mis neid isiklikult puudutavad, on institutsioonidel vastavalt neile pandud hoolitsemiskohustusele kohustus edastada ametnikule selles keeles sõnastatud üksikotsus, mida ta valdab väga hästi.
Siiski ei saa EÜ artikli 21 kolmandast lõigust järeldada, et ühenduse institutsiooni poolt ametnikule adresseeritud otsus peab olema koostatud nimetatud ametniku emakeeles. Asutamislepingu viiteid keeltekasutusele Euroopas Liidus ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõtte avaldumiseks, mis tagab kõikidele kodanikele õiguse saada kõik dokumendid, mis nende huve võivad mõjutada, nende oma keeles kõikidel asjaoludel.
(vt punktid 56–58)
Viited:
Euroopa Kohus: 9. september 2003, kohtuasi C‑361/01 P: Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2003, lk I‑8283, punkt 82).
Esimese Astme Kohus: 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punkt 46).
2. Huvitatud isikut kahjustavaks võib pidada üksnes meetmeid, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad otseselt ja isiklikult selle isiku huve, muutes selgelt tema õiguslikku olukorda.
Siiski võib teatavaid meetmeid, vaatamata sellele, et need ei mõjuta ametniku varalisi huve või staatust, pidada nende laadi või eesmärke ja juhtumi asjaolusid arvestades seda isikut kahjustavaks, kui need riivavad huvitatud isiku mittevaralisi huve või tulevikuväljavaateid. Isikut kahjustava meetme põhitunnus on see, et meede mõjutab isiku huve, st et see võib kahjustada selle isiku huve eelkõige selle taotluse osas, mille ta esitas. Hagi tulemusel peab selle esitanud poolel olema võimalik saada mingit kasu.
(vt punktid 78–80)
Viited:
Euroopa Kohus: 27. juuni 1973, kohtuasi 35/72: Kley vs. komisjon (EKL 1973, lk 679, punktid 4 ja 5); 29. oktoober 1981, kohtuasi 125/80: Arning vs. komisjon (EKL 1981, lk 2539, punkt 17); 3. detsember 1992, kohtuasi C‑32/92 P: Moat vs. komisjon (EKL 1992, lk I‑6379, punkt 9); 10. jaanuar 2006, kohtuasi C‑373/04 P: komisjon vs. Alvarez Moreno (EKL 2006, lk I‑1, punkt 42).
3. Otsuse põhjendustes esinevad hinnangud kui sellised ei saa olla tühistamishagi esemeks ning need on allutatud ühenduste kohtu poolt teostatavale õiguspärasuse kontrollile üksnes siis, kui need huve kahjustava akti põhjendustena toetavad selle akti resolutsiooni, või kui need põhjendused võivad vähemalt muuta kõnealuse akti resolutsioonis oleva otsustuse sisu.
(vt punkt 84)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 30. aprill 2007, kohtuasi T‑387/04: EnBW Energie Baden-Württemberg vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑1195, punkt 127 ja seal viidatud kohtupraktika).
4. Hagi, millel on juba varem esitatud hagiga samad pooled ja sama ese ning mis põhineb samadel väidetel, tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
(vt punktid 94 ja 102)
Viited:
Euroopa Kohus: 19. september 1985, liidetud kohtuasjad 172/83 ja 226/83: Hoogovens Groep vs. komisjon (EKL 1985, lk 2831, punkt 9); 22. september 1988, liidetud kohtuasjad 358/85 et 51/86: Prantsusmaa vs. parlament (EKL 1988, lk 4821, punkt 12).
Esimese Astme Kohus: 14. juuni 2007, kohtuasi T‑68/07: Landtag Schleswig-Holstein vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 16).
5. Ametnik võib lapsehoolduspuhkuse taotluse ühepoolselt tagasi võtta, kuid ainult mõistliku tähtaja jooksul ning igal juhul mitte pärast seda kuupäeva, mil talle selle taotluse kohta tehtud otsus teatavaks tehti, või kõige hiljem kuni kuupäevani, mil asjaomane ametnik sai sellest otsusest teada.
(vt punkt 139)
6. Komisjoni vastu võetud personalieeskirjade artikli 42a üldiste rakendussätete artikli 2 lõiget 4, mille kohaselt võib ametisse nimetav asutus asjaomase isiku taotlusel tühistada otsuse, millega määratakse lapsehoolduspuhkus, peab tõlgendama nii, et see võimaldab samuti lapsehoolduspuhkuse ajutiselt katkestada.
Täpsustusest, et nimetatud artikli kohaselt „võib” ametisse nimetav asutus tühistada selle puhkuse ning ei ole seega kohustatud kõiki tühistamise või katkestamise taotlusi rahuldama, nähtub, et kõik ametisse nimetava asutuse tehtud sellekohased otsused peavad tuginema õiguspärastele põhjustele, millele ametnik on viidanud, arvestades lapsehoolduspuhkuse eesmärki, ning kujutama endast ametniku ning institutsiooni huvide kaalumise lõpptulemust.
Administratsiooni kaalutlusruum on siiski piiratud, kui lapsehoolduspuhkusel olev asjaomane isik tõendab puhkuse katkestamise taotluses, et pärast nimetatud puhkuse määramist toimusid sündmused, mis vaieldamatult muutsid tal lapse eest esialgu kavandatud tingimustel hoolitsemise võimatuks. See võib eriti kehtida siis, kui ametnik põeb haigust, mille raskuse või tunnuste tõttu ta sellises võimatuse olukorras on.
(vt punktid 163, 167, 169 ja 170)
Viited:
Euroopa Kohus: 20. september 2007, kohtuasi C‑116/06: Kiiski (EKL 2007, lk I‑7643, punkt 38).