ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
21. juuli 2017(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Maagaasi siseturg – Direktiiv 2009/73/EÜ – Bundesnetzagentur'i taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid – Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine
Kohtuasjas T‑883/16 R,
Poola Vabariik, esindajad: B. Majczyna, M. Kawnik ja K. Rudzińska,
hageja,
keda toetavad
Leedu Vabariik, esindajad: D. Kriaučiūnas ja R. Krasuckaitė,
menetlusse astuja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: O. Beynet ja K. Herrmann,
kostja,
keda toetavad
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: T. Henze ja R. Kanitz,
menetlusse astuja,
mille ese on ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta selle otsuse C(2016) 6950 (final) täitmine, millega vaadatakse läbi erand, mis on direktiivi 2003/55/EÜ alusel tehtud Läänemere maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise nõuetest, ja mis käsitleb tariifikorraldust,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on teinud järgmise
kohtumääruse
Vaidluse taust
1 Euroopa Ühenduste Komisjon nõudis 12. juuni 2009. aasta otsusega C(2009) 4694 Bundesnetzagenturilt (BNetzA; föderaalne võrguagentuur, Saksamaa) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 176, lk 57; ELT eriväljaanne 12/02, lk 230) artikli 22 alusel, et ta muudaks oma 25. veebruari 2009. aasta otsust, millega jäetakse maagaasi torujuhtme projekti Ostseepipeline-Anbindungsleitung (edaspidi „OPAL“), mis on Nord Stream 1 gaasijuhtme idapoolne maapealne osa, mille sissevoolupunkt asub Saksamaal Greifswaldi lähedal Lubmini vallas ja väljavoolupunkt Tšehhi Vabariigis Brandovi ringkonnas, ülekandevõimsus välja nimetatud direktiivi artiklis 18 sätestatud kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise eeskirjade ja artikli 25 lõigetes 2–4 sätestatud tariifieeskirjade kohaldamisalast.
2 Komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsusega kehtestati järgmised nõuded:
„a) Ilma et see piiraks punktis b esitatud eeskirja kohaldamist, ei või ettevõtja, kes valitseb ühte- või mitut Tšehhi Vabariiki [...] hõlmavat olulist maagaasi eel‑ või järelturgu, reserveerida ühelgi aastal üle 50% OPALi gaasijuhtme väljavooluvõimsusest Tšehhi piiril. Samasse kontserni kuuluvate ettevõtete nagu Gazprom ja Wingas reserveeringud vaadatakse läbi koos. Nende turgu valitsevate ettevõtete või kontsernide reserveeringud, kelle vahel on sõlmitud olulised ja pikaajalised gaasitarnelepingud […], vaadatakse läbi koos […].
b) Võimsuse 50% piirangut võib ületada, kui asjaomane ettevõtja [...] toob turule avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas menetluses („maagaasituru liberaliseerimisprogramm“) kolmemiljardilise maagaasikuupmeetri mahu OPALi gaasijuhtmes. Gaasijuhtme haldur või ettevõtja/d, kes on kohustatud maagaasituru liberaliseerimisprogrammi ellu viima, peab/peavad tagama vastava transpordimahu ja väljavoolupunkti vaba valiku („võimsuse eraldamise programm“). „Maagaasituru liberaliseerimise“ ja „võimsuse eraldamise“ programmid peab heaks kiitma BNetzA.“
3 BNetzA muutis 7. juulil 2009 oma 25. veebruari 2009. aasta otsust, et viia see vastavusse komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses ette nähtud nõuetega. BNetzA kehtestas neist eeskirjadest erandi 22 aastaks.
4 OPALi gaasijuhe võeti kasutusele 13. juulil 2011 ja selle ülekandevõimsus on 36,5 miljardit kuupmeetrit. Vastavalt komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsusele ja BNetzA 25. veebruari 2009. aasta otsusele (muudetud BNetzA 7. juuli 2009. aasta otsusega) on OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsus täielikult välja jäetud direktiivis 2003/55 sätestatud kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise ja tariifieeskirjade kohaldamisalast.
5 Gaasijuhtme ülekandevõimsusest reserveerimata 50% suurust osa ei ole kunagi kasutatud, sest Gazprom ei ole komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses ette nähtud maagaasituru liberaliseerimise programmi ellu viinud. asuva sissevoolupunkti sissevooluvõimus Gaasijuhtme Greifswaldi lähedal asuva sissevoolupunkti sissevooluvõimus pakub huvi ainult neile kolmandatele isikutele, kellel on võimalik selles sissevoolupunktis maagaasi torujuhtmesse sisestada. Praeguse tehnilise struktuuri puhul on sellesse sissevoolupunkti võimalik maagaasi tarnida ainult Nord Stream 1 gaasijuhtme kaudu, mida kasutab Gazpromi kontsern gaasi transpordiks Vene maagaasiväljadelt, mistõttu näib à priori olevat kasutuses üksnes 50% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest.
6 BNetzA teavitas 13. mail 2016 komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, (ELT 2009, L 211, lk 94) artikli 36 alusel oma kavatsusest muuta teatavaid 2009. aastal kehtestatud erandite tingimusi OPALi gaasijuhtme selle osa suhtes, mida haldab Opal Gastransport GmbH & Co. KG (edaspidi „OGT“).
7 Komisjon võttis 28. oktoobril 2016 direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 9 alusel vastu otsuse C(2016) 6950 (final), millega vaadatakse läbi erand, mis on tehtud Läänemere maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) direktiivi 2003/55 kohastest kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise nõuetest, ja mis käsitleb tariifikorraldust(edaspidi „vaidlustatud otsus“), mis on adresseeritud BNetzAle.
8 Vaidlustatud otsuses jättis komisjon jõusse oma 12. juuni 2009. aasta otsusega heaks kiidetud erandi kolmandate isikute poolt võrgu kasutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisest, mis oli maksimaalselt 50% ülekandevõimsuse osas antud OPALi gaasijuhtme selle osa jaoks, mis jääb Greifswaldi lähedal asuva sissevoolupunkti ja Brandovis asuva väljavoolupunkti vahele. Ülejäänud 50% selle gaasijuhtme osa ülekandevõimsusest – mida ei ole seni kasutatud, sest Gazprom ei ole ellu viinud maagaasituru liberaliseerimise programmi – vabastati, see tähendab, et sellele kohaldatakse eeskirju, mis reguleerivad kolmandate isikute poolt võrgu kasutamist. See vabastamine peab toimuma ülekandevõimsuse jaotamisena, mida gaasijuhtme haldur peab korraldama läbipaistva ja mittediskrimineeriva enampakkumise teel.
9 Kuna sel viisil vabanenud ülekandevõimsuse mittediskrimineeriv ja läbipaistev jaotamine võib tegelikult tuua ka kaasa, et neid kasutab Gazprom eksport, siis tõstis komisjon „vabanenud“ ülekandevõimsustele kolmandate isikute poolt võrgu tegeliku kasutamise võimaluse tagamiseks piirmäära, mille BNetzA oli välja pakkunud seoses FZK (feste frei zuordenbare Kapazitäten, vabalt jaotatav kindel võimsus) tüüpi ühendusvõimsustega gaasijuhtme väljavoolupunktis. Seega on OPALi gaasijuhtme haldur kohustatud tegema FZK-tüüpi ühendusvõimsuse, mille esialgne maht on 3,2 miljonit kWh, enampakkumise teel kättesaadavaks ka teistele kasutajatele kui Tšehhi maagaasiturul valitsevat seisundit omav äriühing. Kui iga-aastasel enampakkumisel siiski ilmneb, et FZK-tüüpi ühendusvõimsuste nõudlus Brandovi väljavoolupunktis on suurem kui 90% pakutud võimsusest, on BNetzA kohustatud suurendama järgmisel enampakkumisel kasutatavaid FZK võimsusi 1,6 miljoni kWh võrra. Kasutatavate FZK võimsuste maht võib saavutada kuni 6,4 miljonit kWh, mis on 20% OPALi gaasijuhtme koguvõimsusest.
10 Arvestades ka enampakkumiste kasvusuundumust ja vältimaks, et Tšehhi turgu valitsev üksus pakub teistest enampakkumisel osalejatest rohkem , kehtestas komisjon lisatingimuse, mille kohaselt võib selline üksus esitada oma pakkumuse FZK võimsuste enampakkumisel ainult võimsuse alghinnaga, mis tähendab, et pakutud hind ei või ületada Saksamaal asuva Gaspooli äripiirkonnast Tsehhi Vabariiki kulgeva ülekandesüsteemi reguleeritud tariifi keskmist alghinda sarnastele toodetele samal aastal.
11 BNetzA muutis 28. novembril 2016 OPALi gaasijuhtme halduri suhtes 25. veebruari 2009. aasta otsusega kehtestatud erandit vastavalt vaidlustatud otsusele.
Menetlus ja poolte nõuded
12 Poola Vabariik esitas 16. detsembril 2016 Üldkohtu kantseleisse vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi.
13 Üldkohtu kantseleisse samal päeval esitatud eraldiseisva dokumendiga esitas Poola Vabariik kõnealuse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– peatada vaidlustatud otsuse täitmine põhimenetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni;
– kohustada komisjoni nõudma BNetzAlt, et ta peataks komisjoni selle seisukoha elluviimise, mis on toodud vaidlustatud otsuses, kuni põhimenetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni;
– kohustada komisjoni nõudma BNetzAlt, et ta võtaks kõik võimalikud õiguslikud meetmed, et peatada põhimenetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni BNetzA 25. veebruari 2009 otsust (selle 7. juuli 2009. aasta sõnastuses) muutva, täiendava, tühistava või muul viisil mõjutava otsuse, tehingu, avalik-õigusliku kokkuleppe või mis tahes muu meetme täideviimine;
– kohustada komisjoni nõudma BNetzAlt, et ta annaks kuni põhimenetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni võimaluse kasutada OPALi gaasijuhtme võimsusi ainult BNetzA 25. veebruari 2009 otsuses (selle 7. juuli 2009. aasta sõnastuses) sätestatud tingimustel;
– vaadata ajutiste meetmete taotlus läbi enne 23. detsembrit 2016 vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 157 lõikele 2.
14 Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta 23. detsembril 2016 Üldkohtu kantseleisse esitatud seisukohtades palub komisjon Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– jätta taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.
15 Üldkohtu president peatas 23. detsembril 2016 määrusega kohtuasjas Poola vs. komisjon (T‑883/16 R) vastavalt kohtu kodukorra artikli 157 lõikele 2 vaidlustatud otsuse täitmise kuni ajutise meetme kohaldamise menetlust lõpetava määruse tegemiseni. Üldkohtu president esitas pooltele küsimused, millele Poola Vabariik vastas 13. jaanuaril 2017 ja komisjon 16. jaanuaril 2017. Ühtlasi esitas Poola Vabariik menetlust korraldavate meetmete taotluse, mille kohta komisjon esitas 20. jaanuaril 2017 oma seisukohad, milles ta palus see taotlus rahuldamata jätta.
16 Üldkohtu president rahuldas 2. veebruaril 2017 Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise avalduse, mis oli esitatud 19. jaanuaril 2017 ja mille suhtes ei olnud komisjon ega Poola Vabariik vastavalt 30. ja 31. jaanuaril 2017 esitatud seisukohtades vastuväiteid esitanud. Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise seisukohad komisjoni nõuete toetuseks registreeriti Üldkohtu kantseleis 9. veebruaril 2017. Pooled esitasid oma märkused kõnealuste menetlusse astujate seisukohtade kohta 3. märtsil 2017.
17 Poola Vabariik esitas 1. märtsil 2017 täiendavad seisukohad ja kaks, vastavalt 30. augusti ja 9. detsembri 2016 kuupäevaga kirja, mille Vene Föderatsiooni energeetikaminister on saatnud Poola Vabariigi energeetikaministrile.
18 Leedu Vabariigil lubati 5. mail 2017 Poola Vabariigi nõuete toetuseks põhimenetluses menetlusse astuda. Tema menetlusse astuja seisukohad saabusid 22. mail 2017. Poola Vabariik ja komisjon esitasid oma märkused nimetatud menetlusse astuja seisukohtade kohta 9. juunil 2017.
19 Pooled kutsuti 22. juuni 2017. aasta kirjaga 5. juulile 2017 määratud ärakuulamisele, et nad esitaksid oma argumendid kiireloomulisuse tingimuse ja erinevate huvide tasakaalustamise kohta. Ühtlasi paluti komisjonil ja menetlusse astujatel esitada oma märkused seoses Poola Vabariigi poolt 1. märtsil 2017 esitatud täiendavate seisukohtadega, millele olid lisatud tema nõude põhjendamiseks esitatud täiendavad tõendid.
20 Leedu Vabariik teavitas Üldkohut oma 23. juuni 2017. aasta kirjas sellest, et ta ei osale ärakuulamisel.
21 Poola Vabariik, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik esitasid 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel oma argumendid ja vastasid Üldkohtu presidendi esitatud küsimustele.
Õiguslik käsitlus
Üldised kaalutlused
22 ELTL artiklite 278 ja 279 tõlgendamisest koostoimes ELTL artikli 256 lõikega 1 tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib juhul, kui tema hinnangul asjaolud seda nõuavad, Üldkohtu kodukorra artikli 156 alusel määrata Üldkohtus vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või kirjutada ette vajalikud ajutised meetmed. ELTL artikliga 278 kehtestatakse siiski põhimõte, et hagi esitamine ei peata õigusakti toimet, kuna liidu institutsioonide võetud aktide suhtes kehtib õiguspärasuse eeldus. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib seega ainult erandkorras määrata Üldkohtus vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või kirjutada ette ajutisi meetmeid (kohtumäärus 19.7.2016, Belgia vs. komisjon, T‑131/16 R, EU:T:2016:427, punkt 12).
23 Lisaks näeb kodukorra artikli 156 lõike 4 esimene lause ette, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist.
24 Nii võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata kohaldamise peatamise ja muud ajutised meetmed, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamise küsimus on kiireloomuline selles mõttes, et suure ja korvamatu kahju vältimiseks selle poole huvidele, kes ajutiste meetmete kohaldamist taotleb, on vajalik, et ajutiste meetmete kohaldamine määratakse ja neid kohaldatakse enne asja lahendamist põhimenetluses. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu kui ka üks nendest tingimustest on täitmata, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlused jätta rahuldamata. Vajaduse korral kaalub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ka asjasse puutuvaid huve (vt kohtumäärus 2.3.2016, Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on sellise koosmõju hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski õigusnorm ei sätesta, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete kohaldamise vajalikkuse üle (vt kohtumäärus 19.7.2012, Akhras vs. nõukogu, C‑110/12 P‑R, ei avaldata, EU:C:2012:507, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Käesoleva kohtuasja asjaoludel tuleb kõigepealt hinnata, kas täidetud on kiireloomulisuse tingimus.
Kiireloomulisus
27 Selleks et kontrollida, kas taotletud ajutised meetmed on kiireloomulised, tuleb silmas pidada, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, vältimaks lünka Euroopa Kohtu poolt tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et ära hoida esialgset õiguskaitset taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine. See pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluses esitatud hagi lahendamist, ilma et tal ei tekiks suurt ja korvamatut kahju (vt kohtumäärus 14.1.2016, AGC Glass Europe jt vs. komisjon, C‑517/15 P‑R, EU:C:2016:21, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Praegusel juhul seisneb Poola Vabariigi mure sisuliselt selles, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine võib tekitada talle suurt ja korvamatut kahju, kuna vaidlustatud otsuse täitmine toob kaasa OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuse suurenemise, mis paratamatult toob kaasa Jamali-Euroopa ja Fraternité gaasijuhtmete kaudu gaasi tarnimise vähenemise ja see asjaolu ohustab Poola gaasivarustuskindlust.
29 Kõigepealt olgu märgitud, et vaidlust ei ole küsimuses, et vaidlustatud otsuse tagajärjel hakatakse rohkem kasutama OPALi gaasijuhtme võimsusi.
30 OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuse suurendamise, Jamali-Euroopa ja Fraternité gaasijuhtmete kaudu tarnete vähenemise ning Poola gaasivarustuskindluse ohustamise seoste osas on Poola Vabariik sisuliselt seisukohal, et need tulenevad kahest omavahel seotud sündmuste jadast.
31 Poola Vabariik kinnitab esiteks, et vaidlustatud otsuse täitmisel tekib Gazpromil võimalus reserveerida 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsustest. Vaidlustatud otsusega on korraldatud kogu OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest 50% panemine enampakkumisele. Poola Vabariigi väitel võib selle reglementeeriva erandi nõuete tõttu, mis on sätestatud vaidlustatud otsuses, Gazprom endale saada OPALi gaasijuhtme osaliselt reguleeritud ülekandevõimsusest 80%. Kui ülejäänud 50% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest ja kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise eeskirjad on jäetud välja liidu õiguse kohaldamisalast ja on kõik eraldatud Gazpromile, võib viimatinimetatu tegelikult saada tagatud võimaluse kasutada vähemalt 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsustest.
32 Teiseks kinnitab Poola Vabariik, et kõnealune Gazpromi võimalus suurendada OPALi gaasijuhtme võimaldatavate ülekandevõimsuste kasutamist lubab tal muuta oma äristrateegiat nii, et ta vähendab oluliselt või katkestab täielikult selle ettevõtte gaasitarned Saksamaa turule Jamali-Euroopa ja Fraternité gaasijuhtmete kaudu ning mõjutab oluliselt Poola turule Jamali-Euroopa ja Fraternité gaasijuhtmete kaudu pakutavate gaasitarnete tingimusi. Kõigepealt olgu märgitud, et selline gaasijuhtme kasutamise vähendamine või sellest loobumine Gazpromi poolt tooks muu hulgas esiteks kaasa vajaduse jaotada Jamali-Euroopa gaasijuhtme ekspluatatsioonikulud, lähtudes gaasi väiksemast mahust, mille tagajärjel suureneksid oluliselt ülekandekulud, mis tähendaks, et huvitatud ettevõtjatel ei oleks võimalik kasutada seda taristut kõige suuremas läänepiiril asuvas ühenduspunktis (Mallnowi ühenduspunkt, Saksamaa); teiseks väheneks turuosaliste võimalus kasutada Jamali-Euroopa gaasijuhtmes näiva tagasivoolu teenuseid, millega piiratakse nende alternatiivsete tarnijate pääsu Poola gaasiturule, kes lisaks Gazpromile soovivad pakkuda Saksamaalt ostetud gaasi; ja kolmandaks tooks kaasa gaasitarnimise kulude suurenemise teistes Poola ja liidu vahelistes ühenduspunktides seetõttu, et suureneb teiste piiriüleste võimsuste nõudlus. Seetõttu võib läänest pärinevate gaasitarnete katkemise tõttu Gazprom tugevdada oma turgu valitsevat seisundit Poolas ja vabalt määrata Poolasse gaasi tarnimise hinda, mis toob kaasa lõpptarbijate kulude suurenemise. Lõpuks toob Poola Vabariik esile, et võimalus kasutada OPALi gaasijuhtme täiendavaid võimsusi võimaldab Gazpromil jätkata gaasitransiidi möödasuunamist Ukraina territooriumist Nord Stream 1 suunas, millega muutuks võimatuks Poola territooriumi katkematu varustamine Fraternité gaasijuhtme harutrassi abil Poola- Ukraina piiril asuva Drozdowicze ühenduspunkti kaudu, mis võib ohustada Poola energiajulgeolekut, kuna oleks võimatu tagada Lõuna‑Poola tarbijate katkematut varustamist, sest viimatinimetatuid varustatakse otse Ukraina kaudu.
33 Ilma et oleks vaja hinnata ühelt poolt mõlema sündmuste jada toimumise võimalikkust, mille kohta Poola Vabariik esitab palju andmeid ja dokumente, mis tema väitel peaksid seda tõendama piisava kindlusega – mille on siiski vaidlustanud komisjon ja Saksamaa Liitvabariik; ja teiselt poolt põhjusliku seose olemasolu nende kahe sündmuste jada ja vaidlustatud otsuse vahel, piisab märkimisest, et väidetava kahju vahetu tekkimise oht käesoleval juhul puudub.
34 Nagu on märgitud eespool punktis 27, tuleb järjepideva kohtupraktika kohaselt hinnata ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle põhjal, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära ajutisi meetmeid taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine enne põhimenetluses esitatud tühistamisnõude osas otsuse tegemist ning sellel poolel tuleb kaalukalt tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kandmata.
35 Ent käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, mida Poola Vabariik ei ole vaidlustanud, et praegu kehtib nii transiidileping, mis on sõlmitud Gazpromiga maagaasi (maksimaalselt 32,3 miljardit kuupmeetrit gaasi) tarnimiseks Jamali-Euroopa gaasijuhtme Poola osa kaudu, et varustada Lääne-Euroopa, sealhulgas Poola turgu kuni aastani 2020, kui ka 1996. aastal PGNiG S.A. ja Gazpromi vahel sõlmitud maagaasitarneleping (maksimaalselt 10,2 miljardit kuupmeetrit gaasi), mis lõpeb 2022. aastal.
36 See teave, mis ei sisaldunud Poola Vabariigi esialgses taotluses ning mille esitas esimest korda komisjon oma 23. detsembri 2016. aasta seisukohtades, on määrava tähtsusega, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saaks anda hinnangu kiireloomulisuse küsimuses. Neist lepingutest nähtub esmapilgul, et Jamali-Euroopa gaasijuhtme Poola osa ülekandevõimsuse kasutamine on tagatud vähemalt 2019. aasta lõpuni ja Gazpromi tarned Poola turule vastavalt 2022. aastani. Sellega seoses olgu märgitud, et nende lepinguliste kohustuste rikkumine avaks tee erilistele õiguskaitsevahenditele, mida Poola Vabariigil oleks võimalik vajaduse korral kasutada. Selles kontekstis oleks Poola Vabariigil veel võimalik pöörduda ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poole kodukorra artikli 160 alusel.
37 Seega tuleb esmapilgul asuda seisukohale, et isegi kui Poola Vabariigi väidetava kahju kindel tekkimine ka oleks piisavalt tõendatud, ei saaks see kahju tekkida enne kõnealuste lepingute lõppu, kui neid ei pikendata. Samas leiab Poola Vabariik Saksamaa Liitvabariigi 3. märtsi 2017. aasta seisukohtade kohta esitatud märkustes, et käesolevas kohtuasjas tehakse sisuline kohtuotsus tõenäoliselt kahe aasta pärast, see tähendab 2019. aasta jooksul. Seetõttu tuleb märkida, et Poola Vabariik ei ole esitanud kaalukaid tõendeid selle kohta, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust ilma suurt ja korvamatut kahju isiklikult kandmata.
38 Eelnevaga seoses tuleb sellegipoolest märkida, et Poola Vabariik lisas 1. märtsil 2017 esitatud täiendavatele seisukohtadele kaks, vastavalt 30. augusti ja 9. detsembri 2016. aasta kuupäevaga kirja, mille Vene Föderatsiooni energeetikaminister on saatnud Poola Vabariigi energeetikaministrile. Esimene kiri käsitleb Urząd Regulacji Energetyki (energeetikasektorit reguleeriv asutus, Poola) 19. mai 2015. aasta otsust väljastada Gaz-Systemile tõend, et ta tegutseb Jamali-Euroopa gaasijuhtme Poola osa haldurina sõltumatult, mille kohta Venemaa minister väidab, et ta on rikkunud selle gaasijuhtme osa eest vastutava halduri kohustusi, mis tulenevad 25. oktoobril 2010 sõlmitud kokkuleppest, mis ise põhineb Vene‑Poola 25. augusti 1993. aasta lepingul gaasijuhtme ehitamise kohta Venemaa gaasi transiidiks läbi Poola territooriumi. Teise kirja eesmärk on teavitada Poola ministrit raskustest, millega Ukrainas seisab silmitsi Gazprom, kellele Ukraina ametivõimud on määranud trahvi. Venemaa minister teavitas sellega oma kolleegi, et need raskused on sellised, et kui neid ei lahendata, siis toovad need kaasa Gazpromi gaasitarnete vähendamise. Niisiis väidab Poola Vabariik sisuliselt, et need dokumendid tõendavad Jamali-Euroopa gaasijuhtme kaudu Poola territooriumile saabuvate gaasitarnete vähendamise või katkestamise ohu olemasolu ja selline vähendamine osutub nüüdsest võimalikuks vaidlustatud otsusest tulenevate OPALi gaasijuhtme uute käitamistingimuste tõttu.
39 Kõigepealt tuleb märkida, et hoolimata kesksest tähtsusest, mille Poola Vabariik paistab olevat omistanud nendele lisatõenditele, ei olnud neid tema taotluses ajutise meetme kohaldamiseks, mille ta esitas 16. detsembril 2016. Ilma et praeguses staadiumis oleks tarvis otsustada nimetatud dokumentide sisu ja vaidlustatud otsuse vahelise seose üle, piisab tõdemusest, et väidetavad ohud on esmapilgul seotud energeetikasektorit reguleeriva asutuse 19. mai 2015. aasta otsuse täitmisega, mis toimub hiljemalt mais 2017. Ärakuulamisel teavitas Poola Vabariik Üldkohtu presidenti, et seda otsust ei ole veel täidetud. Seega, kui sellised repressiivsed meetmed käivituksid pärast otsuse täitmist, oleks suure tõenäosusega tegemist uute asjaoludega, mis võimaldaksid Poola Vabariigil pöörduda vastavalt kodukorra artiklile 160 ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku poole, kes võib siis kodukorra artikli 157 lõike 2 alusel võtta uue inaudita altera parte peatamise meetme, et ajutiselt taastada vaidlustatud otsusega kehtestatud korrale eelnenud regulatsioon, kuni ta otsustab uue nõude põhjendatuse üle uute asjaolude alusel.
40 Seetõttu tuleb järeldada, et väidetava kahju kohene tekkimine ei ole tõendatud, sest Poola Vabariik ei vasta tingimusele, mille kohaselt ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat Üldkohtu otsust, kandmata isiklikult vaidlustatud otsuse täitmise tõttu suurt ja korvamatut kahju.
41 Olukord oleks teistsugune üksnes siis, kui praegu toimuma hakkavad sündmused muudaksid väidetava kahjuliku olukorra juba pöördumatuks. Samas näib Poola Vabariik arvavat, et käesoleva kohtuasja asjaolud viivad järeldusele, et võimalus, et vaidlustatud otsusega vabastatud 50% ülekandevõimsuste järgmise iga-aastase enampakkumise ajal teeb Gazprom pikaajalise reserveeringu, kinnistab olukorra, kus vaidlustatud otsuse õiguslikud tagajärjed kestavad palju kauem, kui kehtib otsus.
42 Poola Vabariik rõhutab kõigepealt, et vastavalt OPALi gaasijuhtme uutele kasutamistingimustele võib enampakkumisele pandud ülekandevõimsuse reserveerida 15 aastaks. Samuti kinnitab ta, et tuleb olla valmis selleks, et Gazprom reserveerib selleks ajavahemikuks suurima ülekandevõimsuse, külmutades punktis 32 kirjeldatud olukorra järgmiseks 15 aastaks.
43 Teiseks täpsustab ta, et reserveeringutest, mis võtavad eraõiguslike lepingute vormi, saavad seejärel õiguste ja kohustuste allikad füüsilistele või juriidilistele isikutele, keda kaitstakse sõltumata põhimenetluse lahendist. Seega ei saa isegi vaidlustatud otsuse tühistamine kaasa tuua läbi OPALi gaasijuhtme liikuva gaasi ülekande- või tarnelepingute tühistamist. Ta rõhutab ka, et ülekandelepingute paralleelne tagajärg on gaasiga kauplemise lepingute sõlmimine, mis takistavad veelgi ülekandelepingute lõpetamist.
44 Samas tuleb märkida, et see analüüs põhineb väärarusaamal aluslepingutega loodud omaette õiguskorrast (vt selle kohta kohtuotsus 15.7.1964, Costa, 6/64, EU:C:1964:66, lk 1158). Kui vaidlustatud otsus tühistataks, ei kohaldataks enam OPALi gaasijuhtme kasutustingimusi, mis selle otsusega on lubatud. Selle tulemusena ei saaks teha ühtegi eraõiguslikku toimingut, mis nendel tingimustel põhineb. Nii komisjon kui ka Saksamaa Liitvabariik on seda aspekti nii kirjalikult kui ka 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel õigesti rõhutanud.
45 Lisaks õiguslikele takistustele, mille olemasoluga ei saa nõustuda, nagu on märgitud eespool punktis 44, juhib Poola Vabariik tähelepanu praktilistele raskustele sellise tühistamise tagajärgede kohaldamisel. See vastuväide tuleb aga samuti kõrvale jätta. Nagu rõhutab komisjon oma 16. jaanuari 2017. aasta vastustes Üldkohtu presidendi poolt 23. detsembril 2016 esitatud küsimustele, tuleks juhul, kui Üldkohus tühistab vaidlustatud otsuse, tunnistada kehtetuks ülekandevõimsuse reserveeringud, mis on tehtud Üldkohtu otsuse kuulutamisele järgnevaks ajaks, kuna need puudutavad erinevaid aastaseid võimsustooteid, mida saab kuni 15 aasta pikkuseks ajaks reserveerida ainult siis, kui need omavahel liidetakse, ja seega on tegemist üksteisest sõltumatute toodetega. Pealegi tuleneb OPALi gaasijuhtme kaudu gaasi ülekandmisele kohaldavatest lepingu üldtingimustest, mille esitas komisjon, et OGT ja võrgustiku kasutajate vahelise ülekandelepingu ülekandevõimsustoodete enampakkumisel omandamiseks võib viivitamata lõpetada niivõrd kaalukatel põhjustel, nagu vaidlustatud otsuse tühistamine Üldkohtu poolt kahtlemata on. Komisjon lisab nimelt, et sellise tühistamise puhul oleks tegemist kõnealuste lepingutingimuste muutmist õigustava ettenägematu asjaoluga, millel on lepingule õiguslikud tagajärjed. Pealegi lubavad need üldtingimused OGT‑l muuta lepingutingimusi ka tulevikus, kui seda nõuab õigusliku olukorra muutumise arvessevõtmise vajadus, näiteks kui asjas teeb otsuse rahvusvaheline kohus. Lisaks tundub, et ei ole a priori välistatud, et pidades silmas Üldkohtus käimas olevat vaidlust, lisatakse kaitseklausel kõikidesse tulevastesse enampakkumise tingimustesse (näiteks Gazpromi tarnitava maagaasi transportivate, jaotavate ja tarnivate ettevõtjatega sõlmitavatele järgnevatele lepingutele, kuid ka maagaasiga kauplemise lepingutele) et ennetada vaidlustatud otsuse kohaldamise uut võimalikku peatamist või selle tühistamise tagajärgi. Kuna Üldkohtu menetluses on vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi, on igal juhul kahtlemata tegemist äririskiga, mida turuosalised ei saa eirata.
46 Eeltoodust nähtub, et isegi kui nende tagajärgede reaalsust näidati piisavalt tõenäolisena, ei kesta kõik punktides 31 ja 32 kirjeldatud kahe omavahel seotud sündmuste jadaga seotud tagajärjed kaugeltki 15 aastat, vaid on tegelikult piiratud ajaga kuni Üldkohtu selle otsuse kuulutamiseni, mis lõpetab menetluse põhimenetluses. Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kuigi Poola Vabariik ei ole pidanud vajalikuks esitada taotlust lahendada tema hagi põhinõuded kiirendatud menetluses, ei ole välistatud, et Üldkohus otsustab omal algatusel teha selles asjas otsuse nimetatud menetluse raames, kodukorra artikli 151 lõike 2 alusel. Kui see ei ole nii, siis on ikkagi võimalik, kui asjaolud seda nõuavad, et kohtuasja otsustatakse menetleda sama korra artikli 67 lõike 2 alusel eelisjärjekorras. Teiseks väidab Poola Vabariik oma märkustes Saksamaa Liitvabariigi seisukohtade kohta, et tema kahju tuleneb ennekõike liitu suunduva gaasi transiiditeede võimalikust muutumisest. Nagu eespool punktides 35 ja 36 on märgitud, ei takista mitte ainult praegu kehtivad õigusaktid sellise oletuse täitumist vähemalt kuni 2020. aastani, vaid ka selliste õiguskaitsevahendite olemasolu, mis võimaldavad pöörduda ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poole uute faktiliste asjaolude alusel, mis tagab Poola Vabariigile tõhusa õiguskaitse tema vaidluse kohtulikul läbivaatamisel, kui neid õigusakte on rikutud. Sellest tulenevalt võib toimuda eespool punktis 31 kirjeldatud Poola Vabariigi oletatu üksnes ajavahemikul, mis eelneb Üldkohtu selle otsuse vastuvõtmisele, mis lõpetab põhimenetluse. Samas ei tekita võimalus, et Gazprom kasutab vähemalt 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest, iseenesest kahju, millele viitab Poola Vabariik, see tähendab Poolas gaasi varustuskindlust puudutavat ohtu. Järelikult ei oleks isegi juhul, kui selle võimaluse tagajärjed oleks pöördumatud, täidetud Poola Vabariigile tekkiva suure ja korvamatu kahju, mis õigustaks taotletud ajutiste meetmete kohaldamist, tõendamise nõue.
47 Seetõttu tuleneb eespool esitatud kaalutlustest, et Poola Vabariik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust, kandmata isiklikult vaidlustatud otsuse täitmisest tulenevat suurt ja korvamatut kahju.
48 Sellest tuleneb, et kiireloomulisuse tingimus ei ole täidetud, mistõttu tuleb kõnealune ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata jätta, ilma et tuleks uurida, kas esineb fumus boni iuris tingimus, või kaaluda erinevaid huve.
Menetlust korraldavate meetmete taotlus
49 Poola Vabariik palub 13. jaanuaril 2017 esitatud menetlust korraldavate meetmete taotluses sisuliselt, et Üldkohus kohustaks komisjoni esitama järgmised andmed:
– millist mõju avaldab vaidlustatud otsuse kohaldamine, pöörates eriti tähelepanu nende OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuste enampakkumiste hulgale ja liigile, mis on korraldatud vaidlustatud otsuse kohaldamise kestel, ning nende enampakkumiste tulemustele ja OPALi gaasijuhet läbivate gaasivoogude suurenemise tasemele (mahuühikutes ja protsendina);
– kuidas on täidetud 23. detsembri 2016. aasta kohtumäärus Poola vs. komisjon (T‑883/16 R), millega määrati vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamine, selgitades põhjuseid, miks korraldati OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuste enampakkumised pärast nimetatud kohtumääruse kuulutamist, ja näidata OPALi gaasijuhet läbivate gaasivoogude suurenemise tase (mahuühikutes ja protsendina) pärast nimetatud kohtumääruse kuulutamist.
50 Selles osas piisab ühelt poolt märkimisest, et kuigi 23. detsembri 2016. aasta kohtumääruse Poola vs. komisjon (T‑883/16 R) kuulutamise järel OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuse kasutamise asjaolud võivad tekitada õigustatud küsimusi, selgub toimiku materjalidest esiteks, et selle gaasijuhtme praegune kasutamine on korraldatud vastavalt vaidlustatud otsuse eel kehtinud nõuete kohaselt ja teiseks, et ei toimunud 6. märtsile 2017 kavandatud enampakkumisi, mille suhtes Poola Vabariik pidas eriti oluliseks saada selgitusi.
51 Teiselt poolt, kuigi 5. juuli 2017. aasta ärakuulamisel Saksamaa Liitvabariik küll kinnitas, et mõnda lepingut, mis on seotud enne 23. detsembri 2016. aasta kohtumääruse Poola vs. komisjon (T‑883/16 R) tegemist korraldatud enampakkumistega, täideti ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku peatamismääruse toimet rikkudes, rõhutas Saksamaa siiski, et selle olukorra tingis segadus. Pärast kõnealuse kohtumääruse tegemist algatati nimelt menetlus Oberlandesgericht Düsseldorfis (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) ja selles tehti 30. detsembril 2016. aastal otsus, millega peatati OGT ja BNetzA vahel 28. novembril 2016. aastal sõlmitud lepingu täitmine. Seetõttu tõlgendas Saksamaa Liitvabariik ebaõigesti, nagu ta möönis ärakuulamisel, et 23. detsembri 2016. aasta kohtumäärus Poola vs. komisjon (T‑883/16 R) puudutas üksnes enampakkumiste korraldamist edaspidi, välistades mis tahes mõju nende lepingute täitmisele, mis on seotud juba toimunud enampakkumistega. Käimasolevas menetluses toimunud mõttevahetusi silmas pidades kinnitab Saksamaa Liitvabariik, et ebaõige tõlgendamine ei kordu juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik teeb uue peatamismääruse, ega ka juhul kui Üldkohus tühistab vaidlustatud otsuse. Sellega seoses täpsustab Saksamaa, et Saksa õiguse kohaselt on tal õigus teha ettekirjutusi BNetzAle, millest piisab, et kindlustada Üldkohtu ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku lahendite täielik toime.
52 Seetõttu ei ole kõnealuses taotluses nimetatud teave vajalik ja see taotlus tuleb tagasi lükata.
53 Vastavalt kodukorra artikli 158 lõikele 5 otsustatakse kohtukulude kandmine edaspidi.
Esitatud põhjendustest lähtudes,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
otsustab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Tühistada 23. detsembri 2016. aasta kohtumäärus Poola vs. komisjon (T‑883/16 R).
3. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.
Luxembourg, 21. juuli 2017
kohtusekretär | | koja president |