ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
23. mai 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Ruumiliste ühenduse kaubamärkide taotlused – Nelinurksed valged tabletid värvilise õie kujutisega – Absoluutne keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b – Eristusvõime puudumine
Liidetud kohtuasjades T‑241/05, T‑262/05–T‑264/05, T‑346/05, T‑347/05 ja T‑29/06–T‑31/06,
The Procter & Gamble Company, asukohaga Cincinnati, Ohio (USA), esindaja: advokaat G. Kuipers,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Schennen, hiljem G. Schneider,
kostja,
mille esemeks on üheksa hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 14. aprilli 2005. aasta (asi R 843/2004‑1), 3. mai 2005. aasta (asi R 845/2004‑1), 4. mai 2005. aasta (asi R 849/2004‑1), 1. juuni 2005. aasta (asi R 1184/2004‑1), 6. juuli 2005. aasta (asjad R 1188/2004‑1 ja R 1182/2004‑1), 16. novembri 2005. aasta (asi R 1183/2004‑1), 21. novembri 2005. aasta (asi R 1072/2004‑1) ja 22. novembri 2005. aasta (asi R 1071/2004‑1) otsuste peale, mis puudutavad ruumiliste kaubamärkide registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud V. Vadapalas ja N. Wahl,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades 29. juunil 2005 (kohtuasi T‑241/05), 18. juulil 2005 (kohtuasjad T‑262/05 kuni T‑264/05), 12. septembril 2005 (kohtuasjad T‑346/05 ja T‑347/05) ning 24. jaanuaril 2006 (kohtuasjad T‑29/06 kuni T‑31/06) Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusi,
arvestades 30. septembril 2005 (kohtuasjad T‑241/05 ja T‑262/05 kuni T‑264/05), 26. oktoobril 2005 (kohtuasjad T‑346/05 ja T‑347/05) ning 18. mail 2006 (kohtuasjad T‑29/06 kuni T‑31/06) Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastuseid,
arvestades 24. oktoobril 2006 otsustatud kohtuasjade liitmist,
arvestades 13. detsembril 2006 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 31. mail 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel üheksa ühenduse kaubamärgi taotlust.
2 Kaubamärgid, mille registreerimist taotleti, on alljärgnevad ruumilise kujuga:
– nelinurkne valge tablett kuue kroonlehega lilla õie kujutisega (kohtuasi T‑241/05):
– nelinurkne valge tablett kuue kroonlehega rohelise õie kujutisega (kohtuasi T‑262/05):
– nelinurkne valge tablett nelja kroonlehega lilla õie kujutisega (kohtuasi T‑263/05):
– nelinurkne valge tablett nelja kroonlehega rohelise õie kujutisega (kohtuasi T‑264/05):
– nelinurkne valge tablett kuue kroonlehega sinise õie kujutisega (kohtuasi T‑346/05):
– nelinurkne valge tablett viie kroonlehega rohelise õie kujutisega (kohtuasi T‑347/05):
– nelinurkne valge tablett viie kroonlehega sinise õie kujutisega (kohtuasi T‑29/06):
– nelinurkne valge tablett nelja kroonlehega sinise õie kujutisega (kohtuasi T‑30/06):
– nelinurkne valge tablett viie kroonlehega lilla õie kujutisega (kohtuasi T‑31/06):
.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 3 ning vastavad järgmisele kirjeldusele, mis on sama kõigi taotluste puhul: „Pleegitus- ja pesuained ja muud pesupesemisvahendid; puhastus-, poleerained, rasvaärastid ja abrasiivtöötlusvahendid; nõudepesuained, nõude puhastus- ja töötlusained; seebid”.
4 Ühtlustamisameti kontrollija lükkas registreerimistaotlused ajavahemikul 28. juuli 2004 kuni 8. november 2004 tehtud üheksa otsusega määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel tagasi.
5 Hageja esitas nimetatud otsuste peale ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel üheksa kaebust.
6 Ühtlustamisameti esimene koda jättis need kaebused 14. aprillil 2005 (kohtuasi T‑241/05), 3. mail 2005 (kohtuasi T‑263/05), 4. mail 2005 (kohtuasi T‑264/05), 1. juunil 2005 (kohtuasi T‑262/05), 6. juulil 2005 (kohtuasjad T‑346/05 ja T‑347/05), 16. novembril 2005 (kohtuasi T‑31/06), 21. novembril 2005 (kohtuasi T‑30/06) ja 22. novembril 2005 (kohtuasi T‑29/06) tehtud üheksa otsusega (edaspidi koos „vaidlustatud otsused”) rahuldamata põhjusel, et asjaomastel kaubamärkidel puudub igasugune eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagid rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
9 Hageja esitab igas kohtuasjas ühe väite, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele.
10 Asjaomase tarbija kohta väidab ta, et kõnealused tooted on mõeldud tarbijatele, kes teevad oma sisseoste iga päev ning on seetõttu tähelepanelikumad. Lisaks on kõnealused tabletid kaubahallides müüdavate pesuvahendite seas ühed kallimad kaubaartiklid, nii et tarbija pöörab nende kujule ja kujundusele rohkem tähelepanu.
11 Samuti on hageja väitel asjaomasel turul, mida iseloomustab tugev konkurents, tootjatel igati põhjust tarbija tähelepanu püüdmiseks muuta oma toodete välisilme konkurentide toodetest erinevaks, nagu näitab ka pesutablettide kuju kaubamärgina registreerimise taotluste suur arv. Kohtuasjades T‑29/06–T‑31/06 hagile lisatud telereklaami näited toetavad tema hinnangul argumenti, mille kohaselt kasutavad tootjad nimetatud tablette konkreetsetel eesmärkidel. Tema sõnul tõendavad toodud argumendid, et tarbija on täiesti võimeline tajuma kõnealust tabletti toote kaubandusliku päritolu tähisena. Seda tähiseks olemist kinnitab turul saadaolevate pesutablettide mitmekesisus.
12 Hageja arvates tugines apellatsioonikoda asjaomase tarbija harjumuste hindamisel vääralt asjaolule, et kõnealuseid tooteid müüakse harilikult pakendis, millele on trükitud teatud hulk sõnu ja kujundeid. Taotletavate kaubamärkide kavandatud kasutamise asjaolud ei saa mõjutada nende eristusvõime hindamist (Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑355/00: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II‑1939, punkt 42). Näiteks, kuigi tablette müüakse pakendatult, võib pakendil ikka olla nende kujutis, neid võidakse müüa läbipaistvas pakendis või taotletava kaubamärgi kujulises pakendis. Toote pakendile võib olla kinnitatud tableti näidis.
13 Isegi kui apellatsioonikoda võis taotletavate kaubamärkide kavandatud kasutamise asjaolusid arvesse võtta, oleks ta pidanud arvestama ka teiste asjaoludega, nagu näiteks selle toote hinnaga, mis on kõrgem kui vedelpesuaine või pesupulbri hind, ning viisiga, kuidas tabletti reklaamis esitletakse.
14 Apellatsioonikoda jättis hageja väitel arvesse võtmata kõik taotletavate kaubamärkide eripärad, mis on:
– tableti paks ristkülikukujuline, peaaegu kuubiline kuju, mis hõlmab kahte ümarate nurkadega nelinurkset poolt;
– kahe täielikult eristatud värvi – valge ning vastavalt tabletile lilla, rohelise või sinise – olemasolu.
– selline värvide asetus, et ühte värvi kasutatakse tableti keskel paikneval kujutisel ja mitte seda moodustavatel erinevatel kihtidel;
– tabletil oleva kujutise kuju.
15 Hageja väitel erinevad taotletavad kaubamärgid nimetatud elementide poolest selgelt teistest turul saadaolevatest pesutablettidest. Selle argumendi toetuseks toob hageja kõnealuste kaubamärkide taotluste esitamise ajal turustatud tablettide näiteid.
16 Tema arvates leidis apellatsioonikoda vääralt, et loetletud elemendid on asjaomases sektoris tavalised või isegi lähtuvad praktilistest kaalutlustest, ja et need ei erista tähelepanuväärselt tableti välisilmet. Apellatsioonikoda jättis arvestamata asjaolu, et tabletti iseloomustab kuubiline kuju, mis erineb turul leiduvate tablettide ristkülikukujulisest rohkem lamedast kujust, ning kaks eraldi värvi, mis on jaotatud just selliselt, et äratada tähelepanu. Hageja väitel ei tuvastanud apellatsioonikoda kaubamärgi taotluste esitamise ajal turul sarnaste omadustega tableti olemasolu.
17 Lisaks nimetatud omadustele hõlmavad taotletavad kaubamärgid tableti keskel paiknevat kujutist, mis on hageja hinnangul täiendav ja eristav esitluselement Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsuste kohtuasjas T‑128/00: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Nelinurkne pinnasüvendiga tablett) (EKL 2001, lk II‑2785, punkt 60) ja kohtuasjas T‑129/00: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett) (EKL 2001, lk II‑2793, punkt 60) mõttes. Nimetatud elemendi tõttu ei saa taotletavaid kaubamärke pidada tähisteks, mis hõlmavad üksnes kõnealuste toodete kuju ja värve ning millel puuduvad igasugused graafilised elemendid.
18 Kõnealustel kujutistel on nelja, viie või kuue kroonlehega õis või isegi täht. Hageja väitel ei ole turul saadaolevatest pesutablettidest ühelgi selgete joontega kujutist. Tema hinnangul moonutas apellatsioonikoda seda tõendit, kui ta leidis, et kujutist võib võrrelda geomeetriliste põhikujunditega, nagu ristkülikukujuline ja kolmnurkne süvend, mida vaadeldi kohtuasjades, milles tehti eespool viidatud kohtuotsused Nelinurkne pinnasüvendiga tablett ja Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett.
19 Leides, et registreerimiseks esitatud kaubamärgid ei hõlma „erilist, harukordset või ebaharilikku kujutist”, oli apellatsioonikoda hageja sõnul kaubamärgi registreerimiseks vajaliku minimaalse eristusvõime suhtes liialt nõudlik.
20 Taotletavaid kaubamärke oleks tema hinnangul saanud lugeda eristavaiks ainuüksi nende kujutiste alusel, sest need on võrreldavad logo või tähisega. Hageja viitab sellega seoses asjaolule, et ühtlustamisamet on registreerinud kujutismärke, mis koosnevad õie kujutisest (nr 692897) ja isegi ainult geomeetrilistest kujunditest (nr 2359776, 1868165, 3422631 ja 1648120).
21 Lisaks sellele sarnaneb kuue kroonlehega kujutis hageja sõnul tema logole „Ariel”, mis on registreeritud ühenduse kaubamärgina (nr 814780). Nelja kroonlehega kujutis on võrreldav ühe teise hagejale kuuluva ühenduse kujutismärgiga (nr 715904).
22 Apellatsioonikoda jättis hageja väitel arvesse võtmata ka iga taotletava kaubamärgi tervikmulje, leides, et need on kahe geomeetrilise põhikujundi kombinatsioonid. Turul saadaolevatest tablettidest ühegi puhul ei ole kasutatud sama kuju, värvide ja paigutuse kombinatsiooni kui registreerimisele esitatutel, lisaks on viimastel ka kujutis.
23 Hageja märgib, et ühtlustamisamet registreeris tähised, mis hõlmasid s‑tähega ristkülikukujulist tabletti (nr 1860170) ja kahte ümmargust tabletti, millel olid vastavalt yin-yang’i kujutis (nr 1207455) ja veepiiska meenutav kujund (nr 1207869).
24 Ta toob samuti esile, et osa taotletavatest kaubamärkidest on registreeritud Beneluxi kaubamärgiametis.
25 Lõpuks kritiseerib hageja geomeetriliste põhikujundite vaba kasutamise kohustuslikkuse arvestamist seitsmes vaidlustatud otsuses. Ta väidab, et sama kaalutlus väljendub vaikimisi kahe otsuse põhjendustes, mis seda otseselt ei maini, nimelt otsustes, mis vaidlustati kohtuasjades T‑346/05 ja T‑347/05. Kõnealune kaalutlus on tema väitel käesolevas asjas alusetu, arvestades tablettide kuju, värvide ja kujutiste võimalike kombinatsioonide suurt hulka. Pealegi ei ole see asjakohane tähise eristusvõime hindamisel (Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑8317, punkt 36).
26 Ühtlustamisamet väidab, et vaidlustatud otsustes on õigesti kohaldatud ühenduse kõnealuse valdkonna kohtupraktikat.
27 Apellatsioonikoda leidis tema väitel õigesti, et asjaomase avalikkuse moodustavad keskmised tarbijad. Nad juhinduvad oma valiku tegemisel tootjast ning seejärel pesuaine liigist, kuid neil ei ole mingit põhjust tabletti tähelepanelikult uurida.
28 Selle tuvastamiseks, kuidas keskmine tarbija pesutablette tajuma hakkab, tuleks kõnealuseid tähiseid hinnata ka lähtuvalt nende toodete tavapärastest turustamistingimustest, näiteks sellest, et neid müüakse pakendatult. Argument, et tablette müüakse pakendis, mis on taotletavate kaubamärkide kujuga, või et neid kinnitatakse näidisena pakendile, ei oma tähtsust, kuna keskmine tarbija tajub sellist esitlust vaid kui pakendis sisalduvate toodete kirjeldust või tutvustamist. Seega ei aeta taotletavaid kaubamärke ühtlustamisameti väitel segi ruumilise kaubamärgiga, millel ei ole asjaomase tootega mingit seost.
29 Ühtlustamisameti sõnul ei vaidlusta hageja taotletavate kaubamärkide hindamisega seoses asjaolu, et need vastavad asjaomastele toodetele, see tähendab pesuainetele, mis esinevad tablettide kujul. Neil tingimustel, kui puuduvad täiendavad elemendid, mis muudaksid kõnealused tabletid eriliseks, tajub keskmine tarbija neid toodete ühe võimaliku ja tihti kasutatava vormina, mitte nende kaubandusliku päritolu tähisena.
30 Käesoleval juhul on kõnealustes tablettides lihtsalt teisiti kombineeritud erinevad elemendid, mille kohta on juba sedastatud, et neil puudub eristusvõime, nagu ristküliku kuju tahutud äärtega, mitmed erinevat värvi kihid ja süvendid (Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑336/99: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Ristkülikukujuline rohevalge tablett), EKL 2001, lk II‑2589, ja eespool viidatud kohtuotsused Nelinurkne pinnasüvendiga tablett ja Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett.
31 Kõnealuste tablettide ristkülikulaadne või kuubiline kuju kuulub ühtlustamisameti väitel põhikujundite hulka, millele pesutablettide puhul loomupäraselt mõeldakse ning on turul tavapärane. Kuubi äärte geomeetriline suhe ja tahumine on vaid selle kujundi teisendid, mis ei oma tähtsust.
32 Erinevate värvide kasutamine täidab tema hinnangul praktilist eesmärki, kuna sellega näidatakse tarbijale mitme toimeaine olemasolu. Pealegi on käesolevas asjas tegemist selliste põhivärvidega nagu roheline, sinine ja lilla.
33 Tableti keskele süvendi lisamine on ühtlustamisameti väitel erinevate toimeainete loomulik kombineerimine. Süvendi põhieesmärk on tuua esile lisatoimeaine olemasolu. Kohtupraktikast tuleneb, et kolmnurkse kujundi kasutamine süvendi tegemisel ei anna kaubamärgile eristusvõimet (eespool viidatud kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punktid 59 ja 60). Süvendi nelja, viie või kuue kroonlehega kuju on kolmnurgale sarnaselt geomeetriline põhikujund.
34 Isegi kui kõnealust kujundit tõlgendatakse õie kujutisena, mis nõuab tarbijalt suurt tähelepanu, tajutakse seda vaid kaunistuselemendina. Lisaks viitab õie kujutis pesuainete puhul värskusele, puhtusele ja meeldivale lõhnale. Seega kujutab ta endast tableti süvendi teisendit, mis ei oma tähtsust, ja mitte eristavat kujutist.
35 Eeltoodud järeldust ei mõjuta ühtlustamisameti sõnul asjaolu, et leidub ühenduse kujutismärke, millel on kõnealuse süvendiga sarnane kuju. Asjaomane avalikkus ei taju samamoodi kõnealuste kaupade kujust erinevaid kujutismärke, millele viitas hageja, ja selliste kauba välisilmet hõlmavate ruumiliste kaubamärkide elemente, nagu on vaatluse all käesolevas asjas.
36 Taotletavate kaubamärkide elemendid ei ole eraldi ega koos piisavalt hämmastavad või erilised selleks, et neid tajutaks teisiti, kui pelgalt põhiliste ja lihtsate värvide ning kujundite kombinatsioonina, see tähendab kui ühte pesutabletti teiste seas.
37 Hageja ei saa edukalt tugineda ühtlustamisameti varasematele otsustele teiste tablettide kohta (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑106/00: Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II‑723, punkt 67). Veelgi enam, ühtlustamisamet leidis stiliseeritud s‑tähega ja yin-yang’i kujutisega tablettide registreerimisel, et nimetatud elemente ei tajuta praktiliste elementidena, mis viitavad teise toimeaine olemasolule.
38 Ühtlustamisameti jaoks ei ole siduv asjaolu, et kõnealused tähised registreeriti Beneluxi riikides. Pealegi toimus see enne Esimese Astme Kohtu esimeste pesutablette puudutavate otsuste väljakuulutamist.
39 Lõpuks, mis puudutab vaba kasutamise kohustuslikkusele tuginevaid põhjendusi, siis kohaldas apellatsioonikoda geomeetriliste põhikujundite suhtes Euroopa Kohtu praktikat värvide kohta (Euroopa Kohtu 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑104/01: Libertel, EKL 2003, lk I‑3793). Lisaks, kuna nimetatud põhjendused esitati vaid täiendavate argumentidena, siis ei saaks nende väidetav asjassepuutumatus viia vaidlustatud otsuste tühistamiseni.
Esimese Astme Kohtu hinnang
40 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime.”
41 Kaubamärgi eristusvõime selle artikli mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida toote, mille suhtes kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda toodet teiste ettevõtjate toodetest. Eristusvõimet peab hindama ühelt poolt seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotleti, ja teiselt poolt lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus neid tajub (vt Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑473/01 P ja C‑474/01 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5173, punktid 32 ja 33 ning viidatud kohtupraktika).
42 Käesolevas kohtuasjas tuleb täheldada, et iga taotletav kaubamärk hõlmab kuju, värve ja kujutist sellel tootel, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, nimelt nelinurkset valget pesutabletti värvilise kujutisega selle suurema väliskülje keskel.
43 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei erine kauba enda kujust koosnevate ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid teiste kaubamärgi liikide puhul kohaldatavatest kriteeriumidest. Siiski tuleb nende kriteeriumide kohaldamisel võtta arvesse asjaolu, et keskmine tarbija ei pruugi tajuda kauba enda kujust koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab. Mis tahes graafilise või sõnalise osa puudumisel ei tee keskmised tarbijad harilikult kauba päritolu kohta järeldusi kauba kuju või selle pakendi kuju alusel, mistõttu võib olla ruumilise kaubamärgi eristusvõimet raskem määratleda kui sõna- või kujutismärgi puhul (vt eespool viidatud kohtuotsus Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 36, ja Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑24/05 P: Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I‑5677, punktid 24 ja 25 ning viidatud kohtupraktika).
44 Neil asjaoludel omab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõimet ainult kaubamärk, mis erineb oluliselt asjaomases sektoris keskmiselt kombeks ja tavaks olevast ning täidab seega edukalt päritolutähisena oma peamist ülesannet (vt eespool viidatud kohtuotsus Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 26 ja viidatud kohtupraktika).
45 Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb kõigepealt analüüsida hageja argumente asjaomase tarbija poolt pesutablettide välisilmele osutatava tähelepanu taseme kohta ning seejärel argumente iga taotletava kaubamärgi kohta.
Asjaomase tarbija tähelepanu tase
46 Apellatsioonikoda märkis asjaomase tarbija kohta käesolevas asjas, et vaidlusalused tooted on esmatarbekaubad, mis on suunatud kõigile tarbijatele.
47 Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument – mille toetuseks ei ole esitatud ühtegi konkreetset tõendit –, et kuigi nimetatud tooted on esmatarbekaubad, ostab neid piiratud avalikkus, mis koosneb tarbijatest, kes teevad sisseoste iga päev.
48 Seega tuleb taotletava kaubamärgi eristusvõimet hinnates arvesse võtta, mida tajub keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Nelinurkne pinnasüvendiga tablett, punkt 52, ja kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punkt 52, kinnitatud eespool viidatud kohtuotsuses Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 33 ja 35).
49 Keskmise tarbija tähelepanu tase võib sõltuda asjaomaste kaupade ja teenuste liigist (Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 26). Esimese Astme Kohus on selle kohta juba sedastanud, et keskmise tarbija tähelepanu tase ei ole pesumasinatablettide ja nõudepesumasina tablettide kuju ja kujutise osas kõrge, kuna tegemist on esmatarbekaupadega (eespool viidatud kohtuotsus Nelinurkne pinnasüvendiga tablett, punkt 53, ja kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punkt 53).
50 Käesolevas asjas märkis apellatsioonikoda, et keskmise tarbija tähelepanu tase vaidlusaluste toodete välisilme osas ei ole kõrge (kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punkt 23, ja teiste vaidlustatud otsuste vastavad punktid).
51 Toodud järeldust ei mõjuta hageja argument, mis tugineb hindade erinevusele tablettidena müüdava pesuaine ja vedeliku või pulbrina esineva pesuaine vahel, või isegi pesutablettide ja teiste esmatarbekaupade vahel. Nimelt ei osuta hageja, mis kaalutlustel tingiks asjaomase pesuaine hind teistsuguse järelduse keskmise tarbija tähelepanu taseme kohta, kuigi nimetatud toode on esmatarbekaup.
52 Lisaks tuleb asjaomase tarbija harjumuste hindamisel arvesse võtta ka vaidlusaluse toote tavapäraseid turustamistingimusi (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑194/01: Unilever vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Munakujuline tablett), EKL 2003, lk II‑383, punkt 48). Vastupidi hageja väidetele ei kaldu turul tavaliselt valitsevate turustamistingimuste arvesse võtmine kõrvale kohtupraktikast, mille kohaselt ei oma registreerimist võimaldavate omaduste olemasolu hindamisel tähendust asjaomase kaubamärgi taotleja kavandatud müügikontseptsioon, mis sõltub asjaomase ettevõtja valikust ning mida võidakse pärast registreerimist muuta (eespool viidatud kohtuotsus TELE AID, punkt 42).
53 Seega võis apellatsioonikoda võtta õiguspäraselt arvesse asjaolu, et pesutablette müüakse tavaliselt pakendites, millele on märgitud toote nimi ning millele on sageli trükitud sõnalisi kaubamärke või kujutismärke või muid kujutisosi, mille seas võib olla ka toote kujutis (kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punkt 24, ja teiste vaidlustatud otsuste vastavad punktid).
54 Kohtupraktikast tuleneb, et üldjuhul ei ole keskmise tarbija tähelepanu tase sel viisil turustatud toodete puhul kõrge. Neil asjaoludel tuleb kaubamärgi taotlejal esitada konkreetset ja täiendavat informatsiooni, tõendamaks, et see ei kehti asjaomasel turul osalevate tarbijate harjumuste kohta (eespool viidatud kohtuotsus Munakujuline tablett, punkt 48).
55 Järelikult tuleb uurida, kas hageja on esitanud konkreetset ja täiendavat informatsiooni, tõendamaks, et asjaomasel turul osalev tarbija on harjunud tajuma pesutableti välisilmet päritolutähisena.
56 Kõigepealt tuleb tõdeda, et hageja argument selle kohta, et asjaomased tootjad soovivad eristada oma toodete välisilmet, mida toetab turul saadaolevate tablettide mitmekesisus ning ruumiliste kaubamärkide taotluste arv vastavas sektoris, ei ole üksi piisav selleks, et jõuda järelduseni, et üldjuhul tajub asjaomane tarbija nimetatud toodete välisilmet nende kaubandusliku päritolu tähisena (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Munakujuline tablett, punkt 50).
57 Hageja argumendi kohta, mille kohaselt võivad tabletid olla pakendile kinnitatud, neid võidakse müüa läbipaistvas pakendis või tabletikujulises pakendis, tuleb märkida, et hageja ei väida, et asjaomasel turul kasutatakse harilikult selliseid tooteesitlusviise. Seega ei võimalda toodud argument mõista asjaomase tarbija harjumusi.
58 Mis puutub hageja argumenti, et tablettide pakendil võib olla nende kujutis, tuleb märkida, et üldjuhul on pakendil palju erinevaid sõnu ja kujutisi ning eelkõige toote nimi ja sõna- või kujutismärgid. Seda kinnitavad hageja poolt apellatsioonikojale ja Esimese Astme Kohtule esitatud pesumasinatablettide ja nõudepesumasina tablettide pakendite näidised. Neil asjaoludel ja välistamata võimalust, et samal pakendil on korraga mitu kaubamärki, ei tõenda asjaolu, et pakendil on toote kujutis, seda, et tarbija pöörab selle välisilmele kui selle päritolu tähisele erilist tähelepanu.
59 Lõpuks tuleb vastusena kriitikale, et apellatsioonikoda jättis arvesse võtmata teatud elemendid nagu toote hinna ja viisi, mil toodet reklaamides esitletakse, esiteks meelde tuletada, et hageja ei osuta, kuidas saaks esmatarbekaupade hindade erinevus mõjutada asjaomase keskmise tarbija tähelepanu taset (vt eespool punkt 51).
60 Teiseks ei saa apellatsioonikojale ette heita seda, et ta ei analüüsinud asjaomases sektoris kasutatavaid reklaame, sest hageja ei esitanud sellekohaseid argumente ühtlustamisametis, nagu ta ka kohtuistungil möönis. Tuleb meenutada, et käesolevas asjas pidi kaubamärgi taotleja tõendama, et asjaomasel turul on keskmise tarbija tähelepanu tase toote välisilme suhtes kõrge (vt eespool punkt 54).
61 Igal juhul tuleb kohtuasjades T‑29/06–T‑31/06 hagiavaldustele lisatud reklaamnäidiste kohta märkida, et nende alusel ei saa tõdeda, et asjaomane tarbija tajub telereklaamis esitletud tablettide kujutisi muul moel kui toote selliste omaduste esitlusena, nagu näiteks asjaolu, et tahke pesuaine kasutamine on praktiline, ning et tablett sisaldab mitut värvidega tähistatud koostisainet. See vastab tõele seda enam, et keskmine tarbija ilmutab väiksemat tähelepanu, kui ta märkab tooteid ja nendega seotud kaubamärke tingimustes, mis ei puuduta ostutegevust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑361/04 P: Ruiz-Picasso jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I‑643, punkt 41, ja eespool viidatud kohtuasi Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 72).
62 Eeltoodud põhjenduste alusel ning ilma, et oleks vajalik otsustada kõnealustest tõenditest nende vastuvõetavuse üle, mida ei esitatud apellatsioonikojas, tuleb tõdeda, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks, et asjaomane tarbija pöörab erilist tähelepanu pesutableti välisilmele või et ta on harjunud seda tajuma tableti kaubandusliku päritolu tähisena.
63 Järelikult tuleb kinnitada apellatsioonikoja hinnangut, mille kohaselt ei ole keskmise tarbija tähelepanu tase pesuaine tableti kuju ja kujutise suhtes kõrge.
Taotletavad kaubamärgid
64 Iga taotletava kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb uurida, arvestades tervikmuljet, mille kujundavad ühiselt selle kuju, värvid ja kujutis sellel, kas asjaomane tarbija võib kaubamärki tajuda selle kaubandusliku päritolu tähisena.
65 Niisugune hindamine ei ole vastuolus taotletava kaubamärgi osade järgneva analüüsimisega (eespool viidatud kohtuotsus Nelinurkne pinnasüvendiga tablett, punkt 54, ja kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punkt 54, kinnitatud eespool viidatud kohtuotsuses Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 44 ja 45).
66 Kõigepealt tuleb kõnealuste tablettide kuju kohta märkida, et pesutablettide puhul on ristküliku kuju kasutamine tavapärane, nagu nähtub ka hageja esitatud tablettide näidistest. Lisaks tulevad loomupäraselt mõttesse lihtsad geomeetrilised kujundid nagu ruut või ristkülik seoses tootega, mis on mõeldud kasutamiseks pesumasinas või nõudepesumasinas (eespool viidatud kohtuotsus Nelinurkne pinnasüvendiga tablett, punkt 56, ja kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punkt 56). Kõnealusel kujul, mis on nelinurkne või isegi kuubikujuline ja kergelt ümarate nurkadega ning mis on sama iga kõnealuse tableti puhul, ei esine kergesti märgatavaid erinevusi pesutableti tavapärasest kujust.
67 Apellatsioonikoda võis seega hindamisviga tegemata leida, et kõnealune tableti kuju on asjaomase toote puhul ilmne valik.
68 Pesutabletis kahe erineva värvi esinemise kohta tuleb tõdeda, et asjaomane avalikkus on harjunud sellega, et pesuaines esinevad erinevat värvi osad. Lisaks, kuna pesuainetootjate poolt tehtud reklaamis rõhutatakse asjaolu, et värvilised osad viitavad erinevate toimeainete olemasolule, tajub asjaomane tarbija nende olemasolu seetõttu kui viidet toote teatavatele omadustele ja mitte kui selle päritolutähist (Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsused kohtuasjas T‑337/99: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Ümmargune punavalge tablett), EKL 2001, lk II‑2597, punkt 51, ja kohtuasjas T‑118/00: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Nelinurkne valge tablett roheliste ja heleroheliste täppidega), EKL 2001, lk II‑2731, punkt 61).
69 Käesolevas asjas ei erine asjaomastes tablettides kahe värvi, nimelt valge ja, vastavalt tabletile, sinise, rohelise või lilla kasutamine kõnealuste toodete tavapärasest esitlusest. Hageja ei näita ka, mille poolest on need värvid pesuainete puhul hämmastavad.
70 Muu hulgas ei nähtu vaidlustatud otsustest, et apellatsioonikoda jättis kahe värvi olemasolu arvesse võtmata. Kuigi seda aspekti tableti juures on sõnaselgelt mainitud vaid kohtuasjades T‑346/05 (punkt 23) ja T‑347/05 (punkt 24) vaidlustatud otsustes, tuleb tõdeda, et iga vaidlustatud otsuse põhjenduste esimestes punktides on toodud taotletava kaubamärgi kirjeldus, milles on värve mainitud. Lisaks tuleneb vaidlustatud otsustest, et apellatsioonikoda võttis üle kontrollija järeldused, mida on tsiteeritud faktiliste asjaolude kirjelduses ning mis käsitlevad sõnaselgelt värvide küsimust.
71 Tableti ühel küljel esinevate värviliste kujutiste osas tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohus on sedastanud, et süvendi tegemine pesutableti välisküljele tuleb erinevate toimeainete kombineerimisel loomupäraselt mõttesse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Nelinurkne pinnasüvendiga tablett, punktid 59, ja 60 ning kohtuotsus Ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett, punktid 59 ja 60).
72 Arvestades, et asjaomane tarbija on harjunud sellega, et värvilised osad väljendavad erinevate toimeainete olemasolu tabletis (vt eespool punkt 68), kehtib eelmises punktis toodud põhjendus ka värvilise süvendi tegemise kohta. Seda põhjendust kinnitavad muu hulgas hageja poolt Esimese Astme Kohtule esitatud tablettide pakenditelt võetud näited, mis viitavad sõnaselgelt sellele, et värviline, ümmargune või ovaalne süvend viitab teise toimeaine olemasolule.
73 Käesolevas asjas märkis apellatsioonikoda, et iga tableti suuremale küljele sellise kujutise lisamine, mida kirjeldatakse kui „[ristkülikukujulist, viie- või kuuenurkset] kujutist, mis esineb [nelja, viie või kuue] kroonlehega õie kujutisena” või „ümarate nurkadega ebakorrapärase [kaheksanurkse] kujuna” või „kroonlehtedega kujuna”, ei anna tabletile eristusvõimet. Apellatsioonikoda märkis, et süvendi tegemine kuulub erinevate toimeainete kombineerimise ilmsete lahenduste hulka, ning et asjaomase tableti kuju ja kujutis sellel moodustuvad „kahe geomeetrilise põhikujundi” või isegi „geomeetrilise põhikujundi ja ebakorrapärase süvendi” ühendamisel, mis kuuluvad kõnealuse toote loomupäraselt mõttesse tulevate esitlusviiside hulka (kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punktid 28 ja 29, ning vastavad punktid teistes vaidlustatud otsustes).
74 Vastupidi hageja väidetele selle kohta ei tulene toodud põhjendustest, et apellatsioonikoda moonutas mõnda asjaomast kujutist, kui ta võrdles seda geomeetrilise põhikujundiga. Nimelt on Esimese Astme Kohus juba sedastanud, et ebakorrapärast kuju võib lugeda geomeetriliste põhikujundite variatsiooniks, niivõrd kui selle erinevused nendest põhikujunditest ei ole kergesti märgatavad (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Munakujuline tablett, punktid 55–57). Käesolevas asjas võis apellatsioonikoda seega võrrelda asjaomaste tablettide nelja, viie või kuue kroonlehega õit kujutavat sümmeetrilist kujutist ristkülikukujulise, viie- või kuuenurkse geomeetrilise kujundi variatsiooniga, ilma et ta oleks seda elementi moonutanud.
75 Arvestades kõnealuste kujutiste lihtsust ja nende väikest erinevust geomeetrilistest põhikujunditest, mille tingib eelkõige ühe toimeaine lisamine pesutableti keskele, võis apellatsioonikoda ilma õigusnormi rikkumata tõdeda, et iga kõnealust kujutist tuleb vaadelda pinnasüvendina, mis viitab teise toimeaine olemasolule.
76 Järelikult ei saa võtta arvesse hageja argumenti, mille kohaselt ei seondu asjaomaste tablettide värviline kujutis kõnealuste toodete ühegi aspektiga, ega argumenti, et see kujutis on selline element, mis võib oluliselt mõjutada taotletava kaubamärgi tajumist.
77 Lõpuks võis apellatsioonikoda iga taotletava kaubamärgi tekitatud tervikmulje hindamisel õigustatult tõdeda, et iga tableti kuju, värvide ja kujutise kombinatsioon on asjaomase toote üks tavapäraseid esitlusviise, mis ei ole sobiv selle toote identifitseerimiseks kindlaksmääratud ettevõtjalt pärinevana ning selle eristamiseks teiste ettevõtjate toodetest, ning et asjaomane keskmine tarbija tajub iga taotletavat kaubamärki üksnes kui pesuaine kuju ja mitte kui selle kaubandusliku päritolu tähist (kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punktid 30–33, ja vastavad punktid teistes vaidlustatud otsustes).
78 Nimelt tuleb tõdeda, et tableti keskele sellise sümmeetrilise kujundi lisamine, nagu on kujutatud igal kõnealusel kujutisel, ei muuda oluliselt tableti välisilmet. Asjaomaste tablettide valge nelinurkse kuju kombineerimine värvilise kujutisega, see tähendab kõnealuste nelja, viie või kuue kroonlehega õie kujutistega, ei erine oluliselt esitlusviisist, mis tuleb loomupäraselt mõttesse pesutableti puhul, milles on erinevad toimeained dekoratiivselt jaotatud.
79 Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud hageja väide, et apellatsioonikoda jättis arvesse võtmata iga taotletava kaubamärgi tervikmulje, ega väide, et ta jättis arvestamata asjaolu, et tähis võib üheaegselt täita mitut ülesannet.
80 Lisaks, kuna hageja kritiseerib vaidlustatud otsuste iga asjaomase tableti tervikmuljet käsitlevate põhjenduste sõnastust, tuleb märkida, et nendest otsustest ei nähtu, et apellatsioonikoda seadis kõnealusel hindamisel väärasid või liigrangeid nõudmisi. Nimelt, kui apellatsioonikoda viitas näitena „nime, logo või märgi” puudumisele tabletil ning selle kujutise „erilise, harukordse või ebahariliku” iseloomu puudumisele, tugines ta tegelikkuses sellise esitluselemendi puudumisele, mis võiks mõjutada asjaomase keskmise tarbija taju, ning sellise kujutise puudumisele, mida nimetatud tarbija võiks märgata ja meelde jätta (kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punkt 31, ja vastavad punktid teistes vaidlustatud otsustes).
81 Samal ajal tuleb meenutada, et kaubamärgi eristusvõime puudumist ei mõjuta turul olevate sarnaste kujude suurem või väiksem hulk (Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑335/99: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Riskülikukujuline punavalge tablett), EKL 2001, lk II‑2581, punkt 57, kinnitatud Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C‑457/01 P: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5089, punkt 62) ega selle kujuga, mille registreerimist taotletakse, samasuguste kujude puudumine turul (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 31. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑15/05: De Waele vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Vorsti kuju), EKL 2006, lk II‑1511, punkt 40).
82 Seega võis apellatsioonikoda käesolevas asjas õigustatult leida, et iga taotletav kaubamärk kujutab endast asjaomaste toodete puhul loomupäraselt mõttesse tulevate elementide ühe variatsiooni, isegi kui turul samasugune kombinatsioon puudus. Hageja argumenti, mis tugineb asjaolule, et turul ei leidu väidetavalt värvilise kujutisega tablette, ei saa järelikult igal juhul arvesse võtta.
83 Eristusvõime puudumist ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et apellatsioonikoda ei toonud kaubanduses kasutatavate pesutablettide konkreetseid näiteid. Nimelt võib sellise järelduse aluseks õiguspäraselt võtta üldtuntud asjaolud, mis tulenevad esmatarbekaupade turustamise põhjal tekkinud üldisest kogemusest, ilma et oleks vajalik tuua konkreetseid näiteid (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 10. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑402/02: Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kommipaberi kuju), EKL 2004, lk II‑3849, punkt 58).
84 Nende argumentide kohta, mis puudutavad varasemaid registreerimisi ühtlustamisameti poolt, tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab apellatsioonikoja otsuste seaduslikkust hindama ainult määruse nr 40/94 alusel ja mitte apellatsioonikodade varasema otsustuspraktika alusel (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑173/04 P: Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I‑551, punkt 48, ja viidatud kohtupraktika).
85 Igal juhul tuleb märkida, et käesolevas asjas ei võimalda hageja viidatud varasemad registreerimised tõendada taotletavate kaubamärkide eristusvõimet.
86 Esiteks, mis puudutab lihtsate geomeetriliste kujundite ja õite kujutiste registreerimist ühenduse kaubamärkidena, tuleb meenutada, et keskmine tarbija ei taju samamoodi kujutismärki, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab, ja kauba enda kujuga segi minevat ruumilist kaubamärki (vt eespool punkt 43). Teiseks ei ole väidetav sarnasus teatud taotletavate kaubamärkide kuue kroonlehega kujutise (kohtuasjades T‑241/05, T‑262/05 ja T‑346/05) ja logo „Ariel” vahel kergesti märgatav. Kolmandaks, ühenduse ruumiliste kaubamärkide kohta, mis esinevad tablettidena, millel on s‑tähele, yin-yang’i sümbolile ja veepiisale sarnanev kujutis, tuleb märkida, et need sisaldavad osi, mis ei ole võrreldavad taotletavate kaubamärkide osadega.
87 Seoses sellega, et osa kõnealustest märkidest on registreeritud Beneluxi kaubamärgiametis, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kujutab registreerimine liikmesriigis endast tõendit, mida võib ühenduse kaubamärgi registreerimisel arvesse võtta, ilma et see oleks otsustava mõjuga (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Ümmargune punavalge tablett, punkt 58, ja viidatud kohtupraktika). Hageja ei too aga käesolevas asjas esile ühtegi argumenti, mida võiks tuletada Beneluxi kaubamärgiameti otsusest.
88 Lõpuks, seoses hageja kriitikaga geomeetriliste põhikujundite vaba kasutamise kohustuslikkuse arvestamise kohta üheksast vaidlustatud otsusest seitsme otsuse põhjendustes (vt näiteks kohtuasjas T‑241/05 vaidlustatud otsus, punktid 35–39) tuleb märkida, et see argument, mis on küll õiguslikult põhjendamatu, esineb kõnealustes otsustes sõnaselgelt vaid täiendava põhjendusena ega saa seega olla nende tühistamise aluseks.
89 Järelikult tuleb neile sobimatutele viidetele tuginev argument alusetuse tõttu rahuldamata jätta.
90 Eeltoodust lähtuvalt tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda tõendas iga taotletava kaubamärgi puhul õiguslikult piisavalt, et arvestades asjaomaste tablettide kuju, värvide ja kujutise kombinatsioonist tekkivat tervikmuljet, ei võimalda need tabletid asjaomasel keskmisel tarbijal identifitseerida kõnealuste toodete kaubanduslikku päritolu, kui ta peab ostmise käigus oma valiku tegema.
91 Järelikult tuleb hagid jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Kohtukulud
92 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagid rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 23. mail 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |