24. juunil 2014 esitatud hagi – Hispaania versus komisjon

(kohtuasi T-466/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: abogado del Estado A. Rubio González)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada osaliselt komisjoni 14. aprilli 2014. aasta otsus, millega tuvastatakse, et impordimaksu vähendamine oli õigustatud ühenduse tollikoodeksi (määrus (EMÜ) nr 2913/92) artikli 236 alusel, koostoimes artikli 220 lõike 2 punktiga b, ja et konkreetsel juhul (REM 02/2013) ei olnud impordimaksu vähendamine ühe teise summa puhul õigustatud, osas, milles sellega keeldutakse teatavate impordimaksude vähendamisest, mida komisjon peab ekslikult põhjendamatuks, ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et seoses komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), artikliga 872a on rikutud õigust heale haldusele.

Hageja väidab selles osas, et sellise menetluse raames, nagu impordimaksu vähendamine, kus komisjon võib nõuda kogu sellise täiendava teabe esitamist, mida ta peab vajalikuks, ja peab teatavaks tegema ebasoodsa otsuse põhjendused, on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 vastuolus selline otsus, kus keeldutakse põhjendustel, mis on erinevad nendest põhjendustest, mis esitati eelnevalt.

Teine väide, et on rikutud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), artikli 220 lõike 2 punkti b.

Hageja on seisukohal, et on täidetud kõik tingimused, mis on seatud väljakujunenud kohtupraktikas ja mis on minevikus olnud aluseks arvukatele tuunikala sektoris tehtud soodsatele komisjoni otsustele impordimaksu vähendamist puudutavas. Eeskätt on õiguslik regulatsioon keeruline, eksportija ei ole esitanud valeandmeid, õigete andmete alusel on õigusnormide tõlgendus erinev, komisjon on osaliselt vastutav ning pädevate asutuste, kes ei ole regulatsiooni kunagi õigesti kohaldanud, eksimus kestis ajaliselt.