Language of document : ECLI:EU:T:2016:742

Kohtuasi T‑466/14

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Tolliliit – El Salvadori päritolu tuunist valmistatud toodete import – Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine – Imporditollimaksu sissenõudmata jätmise taotlus – Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punkt b ja artikkel 236 – Õigus heale haldusele määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 872a raames – Pädeva asutuse eksimus, mida ei olnud võimalik avastada

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 15. detsembri 2016. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Liikmesriikide ametiasutuste kohustus järgida neid põhimõtteid tollimaksu sissenõudmise menetluses – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2 ning artiklid 47 ja 48; nõukogu määrus nr 2454/93, artiklid 872, 872a ja 873)

2.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Kumulatiivne laad

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

3.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Esimest korda repliigi staadiumis esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt d ja artikli 84 lõige 1)

4.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Asutuse viga, mida ei oleks olnud võimalik „mõistlikult avastada tasumise eest vastutaval isikul“ – Vead päritolusertifikaadis vorm A – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

5.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

6.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Maksu tasumise eest vastutava isiku heausksus – Mõiste – Seotus tingimusega, et tolli veast ei oldud teadlik

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

7.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Tollideklaratsiooni kohta käivate õigusnormide järgimise kohustus – Ulatus

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

8.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Asutuse viga, mida ei oleks olnud võimalik „mõistlikult avastada tasumise eest vastutaval isikul“ – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikli 220 lõike 2 punkt b)

9.      Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Määruse nr 2913/92 artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud imporditollimaksu järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused – Kohustus esitada tollile liidu ja siseriikliku õiguse alusel nõutav kogu teave

(nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 2700/2000, artikkel 84)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 39–42)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 47–50, 124)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 71–73)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 79–81, 86)

5.      Määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punkti b teine ja viies lõik kehtestavad erinormid, mille kohaselt tasumisele kuuluva imporditollimaksu kohta ei tehta järelarvestuskannet, kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad kolmanda riigi asutused.

Seoses sellega tuleb imporditollimaksu tollivormistusjärgsest sissenõudmisest loobumise taotlust uurida, lähtudes ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b teisest ja viiendast lõigust.

Siiski tuleb uurimisel arvestada samuti ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b esimese lõigu sätteid, ning seega lisanduvad tingimusele, et pädeva asutuse eksimust peab olema võimalik avastada, selles sättes sisalduvad kumulatiivsed tingimused, mis peavad olema täidetud, nimelt et vastutav isik tegutses heauskselt ning järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.

(vt punktid 106 ja 107)

6.      Mis puutub vastutava isiku heausksuse tingimusse, mis on ette nähtud määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punkti b esimeses lõigus, siis selle sätte neljanda lõigu kohaselt võib vastutav isik tugineda heausksusele, kui ta tõendab, et hoolitses asjaomaste kaubandustoimingute kõigi sooduskohtlemise tingimuste täitmise eest nõuetekohaselt.

Lisaks sellele on ettevõtja heausksuse tingimus teataval määral seotud tingimusega, et tolli eksimusest ei oldud teadlik. Ettevõtja heauskselt tegutsemise tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas tal oli võimalik pädeva asutuse eksimust avastada.

Seoses sellega tuleb määruse nr 2700/2000, millega muudetakse määrust nr 2913/92, põhjendust 11 tõlgendada nii, et selle kohaselt tuleb vastutava isiku heausksust kontrollida siis, kui ebaõige sertifikaadi väljastamise tingis kolmanda riigi asutuse eksimus – sõltumata selle eksimuse põhjusest, st sellest, kas tegemist on selle asutuse enda eksimusega, või kas eksimuse tingisid eksportija poolt esitatud ebaõiged asjaolud.

(vt punktid 108, 110, 112, 118 ja 122)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 125)

8.      Asutuse eksimus peab olema selline, mida heausksel vastutaval isikul ei olnud võimalik avastada vaatamata oma valdkondlikule kogemusele ja tema tegevuses nõutavale hoolsusele. Vastab siiski tõele, et vastutava isiku valdkondlik kogemus iseenesest ei välista ettevõtja heausksust ja eksimuse avastamise võimatust. Ent tuleb tõdeda, et valdkondlike kogemustega ettevõtjalt võib eeldada suurema tähelepanu osutamist neile halduslikele ja faktilistele asjaoludele, millele hinnangu andmine kuulub tavaliselt tema tegevuse hulka, eelkõige nii, et tal on hõlpsam avastada kõik kõrvalekalded nõuetekohasest tavategevusest. Mis puutub hoolsusesse, siis peab ettevõtja kahtluste tekkimisel hankima teavet ja kõik võimalikud selgitused, et vältida vastuolu ette nähtud õigusnormidega.

Selles küsimuses ei saa eitada pädeva asutuse eksimuse avastamise võimatuse tingimuse teatavas ulatuses seotust vastutava isiku heausksuse tingimusega. Siiski ei saa nõustuda, et määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punkti b teises lõigus, mis lisati määrusega nr 2700/2000, sisalduva eeskirja kohaldamisest tuleneva järelduse, et eksimuse avastamine oli võimatu, automaatne ja vältimatu tagajärg on vastutava isiku heausksuse tuvastamine.

(vt punktid 131, 133, 134 ja 143)

9.      Deklarant on seoses asjaomasele kaubale taotletud tolliprotseduuriga kohustatud esitama pädevale tolliasutusele kõik vajalikud andmed, mis on ette nähtud liidu eeskirjadega ja siseriiklike eeskirjadega, mis esimese vajaduse korral täiendavad või üle võtavad.

Siiski ei saa see kohustus hõlmata rohkem andmeid kui need, mida deklarant pidi teadma või hankima, nii et piisab sellest, kui need andmed, isegi kui need on ebatäpsed, on esitatud heauskselt.

(vt punktid 176 ja 177)