KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 16. veebruaril 2017(1)
Kohtuasi C‑74/16
Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania
versus
Ayuntamiento de Getafe
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-administrativo n 4 de Madrid (Madridi halduskohus nr 4, Hispaania))
Konkurents – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Hispaanias kehtiv ehitiste, rajatiste ja ehitustööde maks – Katoliku kiriku maksust vabastamine – Katoliku kiriku majandustegevuse ja mittemajanduslike tegevuste eristamine – Katoliku kiriku tegevused, millega ei järgita rangelt religioosset eesmärki – Tegevused katoliku kiriku sotsiaalse, kultuurilise või hariduspoliitilise ülesande raames – Kirikud, usuühendused ja -kogukonnad – ELTL artikkel 17 – ELTL artikkel 351
I. Sissejuhatus
1. Kas see kujutab endast ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt keelatud riigiabi, kui liikmesriik vabastab usukogukonna teatud maksudest, ja seda ka seoses tegevustega, millel ei ole rangelt religioosset eesmärki? See on sisuliselt küsimus, mida Hispaania kohus palub Euroopa Kohtul käesoleval juhul selgitada.
2. See küsimus kerkib seoses erinevate maksuvabastustega, mida Hispaania Kuningriik annab katoliku kirikule 1979. aastal Püha Tooliga sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe alusel. Sellele kokkuleppele tuginedes soovib katoliku kirik käesoleval juhul, et talle kui kirikukooli omanikule tagastataks kohalik maks, mida ta pidi tasuma seoses ühe koolihoone ehitustöödega.
3. Kuna liidu konkurentsiõigust kohaldatakse ainult ettevõtjatele, oleneb käesoleva kohtuasja lahendamine sellest, kuidas tuleb vahet teha majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse vahel, mis ei ole alati lihtne. Asjaolu, et eriti haridussektor asub ettevõtlust puudutavate ja sotsiaalsete ning isegi kultuuriliste ülesannete kokkupuutekohas, on juba varasematest kohtuotsustest(2) piisavalt teada.
4. Käesoleval juhul omandavad need probleemid aga uue mõõtme seetõttu, et need puudutavad lõppkokkuvõttes riigi ja kiriku vahelist suhet, mis on liidu esmases õiguses ELTL artikli 17 kohaselt suure tähtsusega. Arvestades sageli väga kirglikku debatti usu ja usukogukondade rolli üle praegusaja Euroopa ühiskonnas,(3) on käesolev juhtum äärmiselt päevakohane. Oletatavasti ei paku esitatud õigusküsimused suurt huvi mitte ainult Hispaanias, vaid ka paljudes muudes liikmesriikides.
5. Kuna Hispaania ja Püha Tooli vaheline kokkulepe pärineb ajast enne Hispaania ühinemist Euroopa ühendustega, siis tuleb juhtumi lahendamisel lisaks arvestada ELTL artiklit 108 ja ELTL artiklit 351.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
6. Käesoleva kohtuasja liidu õiguse raamistiku määrab kindlaks ELTL artikli 107 lõige 1, mis paikneb ELi toimimise lepingu VII jaotise 1. peatükis („Konkurentsieeskirjad“):
„Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“
7. Lisaks tuleb viidata ELTL artikli 17 lõikele 1, mis paikneb ELi toimimise lepingu esimese osa II jaotises („Üldkohaldatavad sätted“) ja on sõnastatud järgmiselt:
„Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.“
8. Lõpuks on tähtis ELTL artikkel 351, mis on esitatud ELi toimimise lepingu seitsmendas osas („Üld- ja lõppsätted“):
„Aluslepingute sätted ei mõjuta õigusi ja kohustusi, mis tulenevad enne 1. jaanuari 1958 või ühinevate riikide puhul enne nende ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingutest ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel.
Kui nimetatud lepingud ei ole kooskõlas aluslepingutega, kasutavad asjassepuutuvad liikmesriigid kõiki vajalikke vahendeid kindlakstehtud vastuolude kõrvaldamiseks. Sel puhul abistavad liikmesriigid vajaduse korral üksteist ning kui see on põhjendatud, võtavad vastu ühise seisukoha.
Esimeses lõigus märgitud lepingute kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse tõsiasja, et aluslepingute põhjal moodustavad iga liikmesriigi võimaldatud eelised liidu rajamise lahutamatu osa ning on seetõttu lahutamatult seotud ühiste institutsioonide loomisega, nendele volituste andmisega ning kõikide liikmesriikide poolt ühesuguste eeliste andmisega.“
B. Rahvusvaheline avalik õigus
9. Hispaania riigi ja Püha Tooli vahelise 3. jaanuari 1979. aasta majandusküsimusi käsitleva kokkuleppe(4) artikli IV lõike 1 punkti B esimene lõik näeb ette katoliku kiriku omandis olevate kinnisasjade „täieliku ja alalise vabastuse objektiivsetest maksudest ning tootmis-, tulu- ja omandimaksudest.“
10. Selle sätte teisest lõigust tuleneb siiski, et nimetatud maksuvabastust ei kohaldata „majandustegevusest saadava tulu ega vara kasutusse andmise korral saadud tulu suhtes“, samuti „kapitalitulu ja sellise tulu suhtes, millelt tulumaks kinni peetakse.“
11. 1979. aasta kokkuleppe artikkel VI määrab kindlaks vaidluste lahendamise mehhanismi, mille kohaselt võtavad Püha Tool ja Hispaania valitsus endale kohustuse lahendada kokkuleppe tõlgendamisel ja kohaldamisel esinevad probleemid vastastikusel kokkuleppel ning arvestades selles kokkuleppes esitatud põhimõtteid.
C. Siseriiklik õigus
12. Hispaanias kehtiv ehitiste, rajatiste ja ehitustööde maks(5) põhineb 1988. aasta seadusel. Praegu tugineb see kohalike omavalitsuste eelarvet reguleeriva seaduse(6) artikli 100 lõikele 1, kuninga 5. märtsi 2004. aasta seadusandliku dekreediga(7) 2/2004 muudetud redaktsioonis.(8) Tegemist on kohaliku kaudse objektiivse maksuga, millest laekuv tulu läheb Hispaania kohalikele omavalitsustele.
13. Hispaania rahandusministeerium selgitas 5. juuni 2001. aasta määrusega,(9) et ICIO maksu suhtes kohaldatakse 1979. aasta kokkuleppe artikli IV lõike 1 punkti B. 2001. aasta määrust täpsustati hiljem 15. oktoobri 2009. aasta määrusega(10) nii, et nimetatud maksuvabastus kehtib ainult nende ehitiste puhul, millelt ei tule tasuda kinnisvaramaksu,(11) see tähendab ehitiste puhul, mida kasutatakse üksnes religioossel eesmärgil.(12) Siiski tühistati 2009. aasta määrus omakorda Audiencia Nacionali (spetsiifilistes küsimustes pädev kohus) 9. detsembri 2013. aasta otsusega vastuolu tõttu 1979. aasta kokkuleppe artikli IV lõike 1 punktiga B ja artikliga VI.(13)
III. Asjaolud ja põhikohtuasi
14. Congregación de Escuelas Pías Provincia de Betania (Comunidad de Casa de Escuelas Pías de Getafe, PP. Escolapios)(14) on katoliku kiriku institutsioon ja selle suhtes kohaldatakse 1979. aasta kokkulepet. Congregación de Escuelas Pías Provincia de Betania omandis on Madridi lähedal asuvas Getafe vallas asuv kinnisasi, kus asub õppeasutus „La Inmaculada“.
15. Congregación taotles 4. märtsil 2011 Getafe vallalt ehitusluba sellel kinnisasjal asuva vaba hoone renoveerimiseks ja laiendamiseks. Nimetatud hoonet kasutatakse õppeasutuse aulana. Sellesse aulasse oli kavas paigaldada 450 istet, et kasutada seda koosolekute, õppetundide, konverentside jms läbiviimiseks.
16. Vastav ehitusluba anti 28. aprillil 2011 ning Congregación pidi selle eest tasuma ICIO maksu summas 23 730,41 eurot.
17. Hiljem esitas Congregación siiski 1979. aasta kokkuleppe artikli IV lõike 1 punktile B tuginedes taotluse tema poolt tasutud maksu tagastamiseks.
18. Viimati nimetatud taotluse jättis linnavalituse maksuhaldur(15) 6. novembri 2013. aasta otsusega rahuldamata. Põhjenduseks märkis ta, et maksuvabastus ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest tegemist on tegevusega, mis ei ole seotud katoliku kiriku religioossete eesmärkidega. Congregacióni vaide peale kinnitas seda eitavat vastust linnavalitsuse maksuosakonna juhataja oma 27. veebruari 2014. aasta otsusega. Selle peale esitas Congregación 21. mail 2014 kaebuse eelotsusetaotluse esitanud Juzgado de lo Contencioso-administrativo n 4 de Madridile (Madridi halduskohus nr 4).
IV. Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus
19. Juzgado de lo Contencioso-administrativo n 4 de Madrid (Madridi halduskohus nr 4) esitas 26. jaanuari 2016. aasta määrusega Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas ELTL artikli 107 lõikega 1 on vastuolus katoliku kiriku ehitiste, rajatiste ja ehitustööde maksust vabastamine selliste kinnisasjadega seonduvate tööde puhul, mida kasutatakse majandustegevuseks, mitte rangelt religioossel eesmärgil?“
20. Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Hispaania Kuningriik ja Euroopa Komisjon. 10. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil olid lisaks neile esindatud ka Congregación ja Ayuntamiento de Getafe kui põhikohtuasja pooled.
V. Hinnang
A. Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
21. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94(16) kohaselt peab eelotsusetaotlus lisaks eelotsuse küsimusele sisaldama ka vajalikke andmeid põhikohtuasja faktilise ja õigusliku raamistiku kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab lisaks kirjeldama, milline seos on tõlgendamist vajavate liidu õigusnormide ja põhikohtuasja vahel, samuti märkima põhjused, miks tal on kahtlus nende õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse suhtes. Kohtupraktika kohaselt on andmetel faktilise ja õigusliku raamistiku kohta konkurentsiõigust puudutavates menetlustes eriline tähtsus.(17)
22. Seda arvestades avaldavad nii Hispaania valitsus kui ka komisjon käesoleval juhul kahtlust eelotsusetaotluse vastuvõetavuse suhtes. Minu arvates ei leia siiski ükski neist vaidlustamiseks esitatud väidetest kinnitust.
23. Esiteks ei ole veenev Hispaania valitsuse etteheide, et eelotsusetaotlus püstitab puht hüpoteetilise küsimuse ning selle eesmärk on saada arvamus liidu õiguse tõlgendamise kohta, millel ei ole midagi tegemist põhikohtuasja tegelike asjaoludega.
24. Seda seetõttu, et esiteks kehtib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldus, et liidu õigust puudutavad eelotsuse küsimused on asjakohased(18) ning seejuures antakse eelotsusetaotluse esitanud kohtule hindamisruum.(19) Teiseks ei ole käesolevas asjas mingil juhul ilmne, et ELTL artikli 107 tõlgendamine, mida on palutud, ei ole seotud põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega. Pigem on ELTL artikli 107 lõike 1 õige mõistmine Congregacióni kaebuses esitatud taotluse lahendamise seisukohast olulise tähtsusega, sest viimasele saab soovitud maksuvabastuse anda siiski ainult juhul, kui see ei ole vastuolus liidu õigusnormidega riigiabi kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sellekohased kahtlused on eelotsusetaotluses piisavalt selgelt esitatud.
25. Teiseks, mis puudutab põhikohtuasja õigusliku raamistiku kirjeldamist, siis ei esine eelotsusetaotluses vastupidi Hispaania valitsuse arvamusele ilmselgeid lünki. Eelotsusetaotluses on Hispaania maksuõiguse määrava tähtsusega sätteid ning 1979. aasta kokkuleppest tulenevaid rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid kirjeldatud arusaadavalt. Pealegi ei ole Hispaania valitsus tuvastanud ühtegi õigusnormi, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus oleks vääralt mõistnud või unustanud mainida.
26. Kolmandaks on piisav ka põhikohtuasja faktilise raamistiku kirjeldus, mis on eelotsusetaotluses esitatud. Hispaania valitsuse ja komisjoniga tuleb tõepoolest nõustuda selles osas, et eelotsusetaotluse esitanud kohus oleks võinud veel täpsemalt kirjeldada Congregacióni üldist tegevust haridusvaldkonnas ning eelkõige vaidlusaluse hoone kasutamist. Sellele vaatamata sisaldab eelotsusetaotlus kõiki vajalikke andmeid eelotsuse küsimuse ja selle ulatuse mõistmiseks. Sellest annavad eelkõige tunnistust seisukohad, mida Hispaania valitsus ja komisjon kohtuistungil esitasid,(20) millele Ayuntamiento de Getafe kohtuistungil õigesti viitas.
27. Lõppkokkuvõttes on eelotsusetaotlus seega vastuvõetav.
B. Eelotsuse küsimuse sisuline hinnang
28. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas vaidlusalust maksuvabastust tuleb juhul, kui seda kohaldatakse koolihoonetele, pidada keelatud riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.
1. Küsimus, kas liidu õigusnormid riigiabi kohta on kohaldatavad
29. Kõigepealt tuleb arutada küsimust, kas ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keeldu saab käesoleva kohtuasjaga sarnasel juhul üldse kohaldada, kui arvestada, et ELTL artikkel 17 kohustab austama kirikute staatust(21) liikmesriikides ja seda mitte piirama.(22)
30. ELTL artikliga 17 võttis Lissaboni leping üle sätte, mida sisaldas juba Euroopa põhiseaduse lepingu(23) artikkel I‑52 ning mis pärineb 1997. aastal vastu võetud deklaratsioonist kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta.(24)
31. Lõpuks täpsustab ja täiendab ELTL artikkel 17 ELL artikli 4 lõikes 2 sätestatud üldisemat nõuet, mille kohaselt tuleb austada liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mida väljendavad nende alustpanevad poliitilised ja põhiseaduslikud struktuurid.
32. ELTL artikkel 17 on kahtlemata väljapaistev koht, kus väljendada kirikute erilist ühiskondlikku rolli liikmesriikides. Seda sätet ei või aga mõista erandina põhimõttest, mille kohaselt toimub kirikute tegevus üldiselt väljaspool liidu õiguse kehtivusala. Eelkõige peab liidu õigus kehtima seal, kus kirikud tegelevad majandustegevusega,(25) nii nagu seda on Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas tunnustatud ka spordiühingute või spordiliitude(26) ja haridusasutuste suhtes.(27)
33. Seega ei seisne ELTL artikli 17 eriline tähtsus käesoleva kohtuasjaga sarnasel juhul näiteks selles, et jätta kirikute tegevus üldiselt liidu õiguse kohaldamisalast välja, vaid pigem selles, et liidu õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb kirikute staatust austada ja seda ei tohi piirata.
2. Riigiabi mõiste ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt
34. Riigiabi keeld, mis on sätestatud ELTL artikli 107 lõikes 1, järgib eesmärki ennetada, et liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutaksid ametiasutuse poolt ükskõik mis kujul antavad eelised, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.(28)
35. Eelotsusetaotluses lähtub liikmesriigi kohus sõnaselgelt eeldusest, et kõnealune koolihoone on ette nähtud majanduslikuks kasutamiseks, mitte puht religioossel eesmärgil kasutamiseks. Selleks aga, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab tal parimal võimalikul viisil põhikohtuasja lahendada,(29) meenutan ma oma selgituste raames ELTL artikli 107 lõike 1 kohta esmalt tingimusi, mille kohaselt on liidu õiguse seisukohast üldse tegemist majandustegevusega (vt selle kohta allpool jaotis a), enne kui asun käsitlema riigiabi keelu konkreetseid tunnuseid (vt selle kohta allpool jaotis b).
a) Ettevõtja mõiste liidu konkurentsiõiguse kohaldamise eeltingimusena
36. Kõigepealt tuleb rõhutada, et liidu konkurentsiõigus on suunatud üksnes ettevõtjate tegevusele.(30)
37. Ettevõtja mõistet tuleb mõista selle funktsionaalses tähenduses ja see hõlmab majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.(31) Organisatsioon, mis ei tegele majandustegevusega, ei ole ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses.(32)
38. Asjaolu, et kirikute tegevuse keskpunktis on üldjuhul usuliste, hingehoiuga seotud ja sotsiaalsete ülesannete täitmine, ei välista iseenesest kirikute üksikute tegevuste käsitamist nii, et need kuuluvad majanduse valdkonda. Seda seetõttu, et tegevuse kvalifitseerimine majandustegevuseks või mittemajanduslikuks tegevuseks peab toimuma üksuse iga tegevuse osas eraldi.(33)
39. Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul.(34) Seejuures ei takista asjaolu, et puudub kasu või tulu saamise eesmärk, iseenesest veel eeldamast, et tegemist on majandustegevusega, kuni pakutakse kaupu või teenuseid.(35)
40. Congregación taotleb põhikohtuasjas vaidluse all olevat maksuvabastust seoses koolihoone juures tehtud ehitustöödega. Seega on maksuvabastus lõppkokkuvõttes seotud Congregacióni kui õppeasutuse „La Inmaculada“ omaniku õpetamistegevusega.
41. See, kas selline õpetamistegevus tuleb kvalifitseerida majandustegevuseks, oleneb üksikjuhtumi konkreetsete asjaolude hindamisest, mis on siseriikliku kohtu ülesanne. Seejuures tuleb arvesse võtta nii õpetamise rahastamist kui ka õpetamisega järgitavaid eesmärke ning õppeasutuse omaniku eesmärke.(36)
42. Kui haridusasutuste omanik, kes on kiriku liige, käitab õppeasutusi täielikult või peamiselt ärilisel viisil ning pakub seal toimuvat õpetamisteenust peamiselt vastutasuna õpilaste või nende vanemate antud rahaliste toetuste ja muude mitterahaliste hüvitiste eest,(37) siis pakub ta teenuseid ELTL artikli 56 tähenduses(38) ja tegeleb järelikult majandustegevusega.
43. Olukord on seevastu teistsugune, kui haridusasutuste omanik, kes on kiriku liige, ei käita oma õppeasutusi ärilisel viisil, vaid käitab neid oma üldise ülesande osana sotsiaal-, kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas ega kasuta nendes toimuva õppetöö rahastamiseks õpilaste või nende vanemate toetusi või kasutab neid üksnes vähesel määral. Sellisel juhul ei paku ta teenuseid ELTL artikli 56 tähenduses(39) ega tegele seega ka majandustegevusega.
44. Vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvamusele ei eelda kiriku õpetamisteenuste liigitamine mittemajanduslikku valdkonda, et õpetamisega – ja lõppkokkuvõttes ka hoonetega, kus õppetöö toimub – järgitakse „rangelt religioosset eesmärki“.(40) Pigem on selliste õpetamisteenuste mittemajanduskliku iseloomu eeldamiseks piisav, kui nendega järgitakse olemuslikult sotsiaalset, kultuurilist ja hariduspoliitilist eesmärki.
45. Sellise käsituse poolt räägib eelkõige ka ELTL artikli 17 lõikes 1 sätestatud kohustus austada kirikute eristaatust. Seda seetõttu, et selle staatusega kaasneb asjaolu, et kirikud ei täida ühiskonnas mitte ainult rangelt religioosseid ülesandeid, vaid annavad ka kaaluka panuse sotsiaalsete, kultuuriliste ja hariduspoliitiliste eesmärkide täitmisesse. Kui kirikute tegevust sotsiaal- ja kultuuri- või hariduspoliitika valdkonnas tahetaks tervikuna kvalifitseerida tavaliseks majandustegevuseks, siis ei mõistetaks selle tegevuse erilist iseloomu ning seega lõppkokkuvõttes ka kirikute eristaatust.
46. Nagu kohtuistungil selgus, kasutatakse õppeasutuse „La Inmaculada“ ruume peamiselt õppetööks, mis on võrdväärne riiklikes koolides antava kohustusliku haridusega (nn educación obligatoria, mis koosneb osadest educación primaria ja educación secundaria obligatoria). Neid õpetamisteenuseid osutatakse Congregacióni ja pädeva Hispaania regiooni – Comunidad de Madridi (Madridi autonoomne piirkond) – vahel sõlmitud lepingu alusel ning lõviosa nendest rahastatakse riiklikest vahenditest, samal ajal kui õpilaste ja nende vanemate maksed ja mitterahalised vahendid on üksnes teisejärgulise tähtsusega.(41) Niisiis võib lähtuda sellest, et kohustusliku hariduse andmine õppeasutuses „La Inmaculada“ on täielikult integreeritud Hispaania haridussüsteemi.
47. Sedalaadi asjaolud räägivad tervikuna oletuse poolt, et vaidluse esemeks oleva koolihoone – aula – kasutamisega täidetakse eriomast sotsiaalset, kultuurilist ja hariduspoliitilist ülesannet ning selles mõttes on Congregacióni tegevusel mittemajanduslik iseloom, olgugi et õpilaste ja vanemate võimaluste tõttu valida erinevate riigi või eraomandis olevate koolide vahel esineb haridusasutuste vahel teatud „konkurents“.
48. Kohtuistungil ilmnes siiski, et õppeasutuses „La Inmaculada“ pakutakse peale kohustusliku hariduse ka muid haridusteenuseid, mis on Hispaania süsteemis vabatahtlikud, nimelt esiteks väikelaste õpetamist (educación infantil) ja teiseks kohustuslikule haridusele järgnevat õpet (educación postobligatoria), mis viib abituuriumini (bachillerato) või kutsehariduseni (formación profesional). Nagu Congregacióni esindaja Euroopa Kohtus möönis, kogutakse nende vabatahtlike haridusteenuste osutamise eest õpilaste vanematelt õppemaksu.
49. Viimati kirjeldatud olukord viitab sellele, et igal juhul on ühel osal Congregacióni õppeasutuses „La Inmaculada“ osutatud õpetamisteenustest klassikalise teenuse iseloom ELTL artikli 56 tähenduses või igal juhul suur sarnasus sellise teenusega.(42)
50. Neil asjaoludel tuleb lähtuda sellest, et olukorras, kus Congregación osutab oma õppeasutuses „La Inmaculada“ õpetamisteenuseid, tegeleb ta osaliselt majandustegevusega ja osaliselt mittemajandusliku tegevusega ning sellele vastavalt ei täida ka vaidlusalune aula üksnes sotsiaalset, kultuurilist või hariduspoliitilist eesmärki, vaid seda kasutatakse vähemalt osaliselt Congregacióni ettevõtlustegevuseks.
51. Euroopa Kohtu menetluses ei selgunud lõppkokkuvõttes, kui suure osa moodustab õppeasutuses „La Inmaculada“ fakultatiivne õppetöö võrreldes kohustusliku õppetööga, mistõttu ei saa vähemalt meile teada oleva teabe alusel hinnata, milline on Congregacióni majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse vaheline suhe.
52. Selletagi on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne teha siseriikliku menetlusautonoomia raames vajalikud tuvastused Congregacióni tegevuse kohta, millest saab teha järeldusi vaidluse esemeks oleva aula kasutamise kohta. Seejuures ei saa kindlasti tugineda üksnes sellele, millist osa kõigist õppeasutuse „La Inmaculada“ ruumidest – võrreldes kogu hoonekompleksi kasuliku pindalaga – kasutatakse üheks või teiseks õppetöö vormiks.(43) Minu arvates on palju suurem kaal muudel näitajatel nagu eelkõige klasside ja tundide arvul ning õpilaste(44) ja õpetajate arvul, kes osalevad ühes või teises õppetöövormis; lisaks tuleb arvesse võtta keskmist aastaeelarvet, mida õppeasutus ühele või teisele õppetöövormile kulutab.
53. Juhul kui Congregacióni ettevõtlustegevus ei ole võrreldes tema õpetamisteenustega, mis järgivad sotsiaalseid, kultuurilisi ja hariduspoliitilisi eesmärke, nimetamisväärse mahuga, vaid etendab täiesti teisejärgulist osa, siis oleks kokkuvõttes põhjendatud lähtuda Congregacióni mittemajanduslikust tegevusest. Sellega nõustus Euroopa Kohtus õigesti ka komisjon.
54. Selline käsitlusviis on eelkõige õigustatud lihtsustamise huvides ning võimaldab käsitleda liidu õigusnorme riigiabi kohta viisil, mis on võimalikult vähe bürokraatlik. Selleks et see oleks siiski kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, on vajalik tunnustada künnist, mida ettevõtjad ja siseriiklikud asutused saavad kasutada rusikareeglina, mille alusel saab kindlaks teha majandustegevuse, mis etendab täiesti teisejärgulist osa.
55. Komisjon näib lähtuvat sellest, et sellise õppeasutuse puhul nagu Congregación on majandustegevus, mis moodustab kuni 20% kõigist õpetamisteenustest, puhtalt kõrvaltegevus, mis on täiesti teisejärgulise tähtsusega. Selleks tugineb komisjon üldisele grupierandi määrusele(45) ja teadustegevuseks antava riigiabi raamistikule,(46) mille ta on välja andnud.
56. Kindlasti tuleb üldist grupierandi määrust – siduvat õigusakti ELTL artikli 288 teise lõigu tähenduses – käesoleva kohtuasja faktiliste asjaolude hindamisel suurel määral arvestada. Lähemal vaatlusel ei leidu aga selle määruse regulatiivosas ühtegi viidet 20% künnisele. Üksnes nimetatud määruse preambulis on täiesti eriomases kontekstis, nimelt seoses teadusuuringute taristutega nimetatud näitena sellist protsendimäära.(47) Sisuliselt identne sõnastus – mis samuti puudutab teadusasutusi ja teadusuuringute taristuid – on esitatud teadustegevuseks antava riigiabi raamistikus, komisjoni õiguslikult mittesiduvas teatises, milles ta tutvustab oma halduspraktikat ning esitab liikmesriikidele ettepaneku teatud meetmete võtmiseks.(48)
57. Neil asjaoludel ei tule minu arvates kohustuslikus korras üldistada suhteliselt kõrget 20% künnist, mille komisjon on välja töötanud just nimelt teadusuuringute taristute jaoks, ja kohaldada seda üldiselt teatud tegevuse majandusliku või mittemajandusliku iseloomu kindlaksmääramiseks.
58. Pigem tuleks – konkurentsõiguses üldiselt aktsepteeritavatele künnistele(49) ja muudele siseturu jaoks olulistele teguritele tuginedes(50) – lähtuda sellest, et üldjuhul võib lugeda majandustegevust võrreldes mittemajandusliku tegevusega täielikult teisejärguliseks üksnes juhul, kui selle maht moodustab alla 10% vastava organisatsiooni kõnealusest tegevusest asjaomases sektoris (käesoleval juhul 10% Congregacióni tegevusest õpetamisteenuste valdkonnas).
59. Seevastu juhul, kui sellise institutsiooni nagu Congregación majanduslik tegevus moodustaks 10% või rohkem, tuleks lähtuda sellest, et see institutsioon tegeleb osaliselt majandustegevusega ja osaliselt mittemajandusliku tegevusega. Sellele vastavalt tuleks ka talle võimaldatud riiklikku eeliskohtlemist – käesoleval juhul maksuvabastust – pidada osaliselt (pro rata) võimalikuks eeliseks, mida tuleks hinnata ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keelu seisukohast.
60. Lõppkokkuvõttes võib tõdeda, et arvestades seda, et katoliku kirik ei tegele majandustegevusega, ei kuulu käesoleval juhul vaidluse all olev maksuvabastus ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, kui see puudutab õppehoonet, mida kirik kasutab õpetamisteenuste osutamiseks oma sotsiaalse, kultuurilise ja majanduspoliitilise ülesande täitmise raames. Majandusliku tegevusega on seevastu tegemist, kui asjaomast hoonet kasutatakse olemuslikult ärilistel eesmärkidel.
b) Neli tingimust ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks
61. Ainult siis, kui Congregación tegeleb eespool toodud sedastuste(51) kohaselt majandustegevusega ja teda tuleb seega pidada ettevõtjaks, tuleb tema taotletud maksuvabastust hinnata ELTL artikli 107 lõike 1 alusel.
62. ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on [juhul], „[k]ui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, […] igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.
63. ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigiabiks“ kvalifitseerimine nõuab, et täidetud oleks kõik selles sättes nimetatud tingimused.(52)
64. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab sekkumine andma soodustatud isikule teatud eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.(53)
65. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole nende tingimuste kontrollimisel tähtis mitte niivõrd riigiasutuste subjektiivne eesmärk, kuivõrd võetud meetme tagajärjed.(54)
i) Riiklik meede või meetme rahastamine riigi ressurssidest
66. Mis puudutab kõigepealt kriteeriumi „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi“, siis on tunnustatud, et ELTL artikli 107 lõige 1 ei hõlma mitte üksnes sooritusi positiivses tähenduses – nagu toetused –, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad äriühingu eelarvet tavaliselt koormavaid kohustusi ja mis seetõttu ei ole küll toetused selle sõna kitsamas tähenduses, ent on siiski samalaadsed ja neil on samasugused tagajärjed.(55)
67. Ka maksusoodustus, mis ei too küll kaasa riigi ressursside üleandmist, kuid mis asetab soodustuse saajad soodsamasse olukorda kui ülejäänud maksukohustuslased, kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.(56) Iseenesestmõistetavalt kehtib see ka juhul, kui vastava soodustuse annab või vähendab sellest saadavat tulu riiklik üksus – käesoleval juhul kohalik omavalitsus –; seda seetõttu, et ELTL artikli 107 lõige 1 puudutab kõiki meetmeid, mida rahastatakse riigi vahenditest ja mis tuleb omistada riigile.(57)
68. Asjaolu, et vaidlusalune maksuvabastus tuleneb käesoleval juhul 1979. aasta kokkuleppest ning pärineb seega rahvusvahelisest õigusest, ei võta sellelt liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest rahastatava meetme iseloomu. Esiteks aitas Hispaania riik 1979. aasta kokkuleppe sõlmimisele olulisel määral kaasa ning ka ratifitseeris selle; liidu õiguse seisukohast tuleb seda seega käsitada nagu siseriiklikku õigust. Teiseks viib kõnealune kokkulepe ICIO maksu osas riigi tulust loobumiseni Hispaanias. Kolmandaks osaleb Hispaania riik olulisel määral ka kokkulepe tõlgendamisel ja täpsustamisel, nagu tõendavad eelkõige rahandusministeeriumi mitmesugused määrused.(58) Ja neljandaks annab ka kokkuleppe artiklis VI sätestatud mehhanism vaidluste lahendamiseks Hispaania riigile tähtsa rolli kokkuleppe tõlgendamisel ja edasiarendamisel.
ii) Valikuline eelis
69. ELTL artikli 107 lõikega 1 on keelatud abi, mis „soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, see tähendab valikuline abi.(59) Kohtupraktika kohaselt iseloomustab valikulist eelist see, et meede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“ võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on asjaomase abikava eesmärki arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.(60)
70. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on maksueelise „valikuliseks“ klassifitseerimisel otsustava tähtsusega asjaolu, et selle aluseks olev riiklik meede kaldub üldisest süsteemist kõrvale, kuna see teeb põhjendamatult vahet ettevõtjatel, kes on üldise maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.(61)
71. „Üldise süsteemi“ kohaselt, millega on käesoleval juhul tegemist, kehtestatakse Hispaanias kõikidele ehitistele, rajatistele ja ehitustöödele maks kohalike omavalitsuste kasuks. Asjaolu, et ainult katoliku kirik on 1979. aasta kokkuleppe alusel selle maksu tasumisest vabastatud, kujutab endast tema jaoks – niivõrd, kui kirik tegeleb majandustegevusega ning seega ettevõtlusega – eelist, mis asetab ta soodsamasse majanduslikku olukorda kui ülejäänud ettevõtjad.(62) Mingil juhul ei ole tegemist soodustusega, mis põhineb üldmeetmel, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes ja mis on kättesaadav igaühele, kes täidab selleks ette nähtud tingimused.(63)
72. Kindlasti tunnustab Euroopa Kohus seda, et maksusoodustus ei ole valikuline, kui soodustus on põhjendatud selle süsteemi olemuse või üldise ülesehitusega, millesse see kuulub, eelkõige kui maksustamiskord tuleneb otseselt selle liikmesriigi maksusüsteemi alus‑ või juhtpõhimõtetest.(64) Käesoleva kohtuasjaga sarnasel juhul ei nähtu kogu meie käsutuses olevast teabest siiski sedalaadi õigustust. Seda seetõttu, et katoliku kiriku maksuvabastuse alused ei tulene asjaomase maksustamiskorra süsteemist ega Hispaania maksusüsteemi aluspõhimõtetest või suunistest. Pigem tugineb vaidlusalune maksuvabastus 1979. aasta kokkuleppele. Seega põhineb see hinnangutel, mis ei pärine Hispaania maksuõigusest ning järelikult ei välista need soodustuse valikulisust.
73. Valikuline eelis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses võiks siiski puududa juhul, kui vaidlusalune maksuvabastus kujutaks endast üksnes hüvitist võimalike kohustuste eest, mida katoliku kirik on avaliku teenindamise valdkonnas täitnud. Seejuures on otsustava tähtsusega Altmark Transi(65) puudutavas kohtupraktikas kujundatud kriteeriumid.
74. Nende kriteeriumide kohaldamisel tuleb – arvestades ELTL artikli 17 lõikest 1 tulenevat konstitutsioonilist ülesannet – piisavalt austada kirikute eristaatust. See võib tõepoolest viia nimelt selleni, et kirikukoolis pakutavaid õpetamisteenuseid käsitatakse panusena avaliku teenindamise valdkonda, liiatigi siis, kui need õpetamisteenused on integreeritud riiklikku haridussüsteemi.(66)
75. Siiski ei ole katoliku kiriku täielik vabastamine ICIO maksust objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud hüvitis kulude eest, mis tekivad kirikutel avaliku teenindamisega seotud eriomaste kohustuste täitmisest.(67) Pigem peaks selline hüvitamine toimuma ainult eesmärgile vastavate meetmete võtmisega, eelkõige riigi konkreetsete rahaeraldistega, kusjuures tuleks siiski hinnata, kas rahaeraldised, mida Congregación selletagi Hispaania riigilt saab, kujutavad endast piisavat hüvitist.
76. Ilma nimetatud meetmeteta ei saa kohtuotsusest Altmark Trans tulenev kohtupraktika käesoleva kohtuasjaga sarnasel juhul viia katoliku kiriku kasuks tehtud valikulise eelise esinemise välistamisele.
iii) Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja konkurentsi moonutamine
77. ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud kolmas ja neljas tingimus, mis on tihedalt teineteisega seotud, käsitlevad riigiabi mõju nii konkurentsile kui ka liidusisesele kaubandusele. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule seejuures tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja tegelikku konkurentsi moonutamist, vaid tuleb üksnes uurida, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi.(68)
78. Abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust juba siis, kui see tugevdab mõne ettevõtja seisundit kaubanduses võrreldes konkureerivate ettevõtjatega. Seejuures pole tingimata vajalik, et abi saav ettevõtja osaleks ise liidusiseses kaubanduses.(69)
79. Konkurentsi moonutamise tingimuse kohta tuleb meenutada, et abi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja jooksva haldamise või tavakohase tegevuse käigus tavaliselt tekkivatest kuludest, moonutab põhimõtteliselt konkurentsi.(70)
80. Äritegevusena osutatud õpetamisteenuste jaoks, nagu ma neid oma ettepaneku käesolevas jaotises analüüsin – seega nimelt fakultatiivse õppetöö ja kooli muude mittekohustuslike pakkumiste jaoks –, on igal juhul olemas turg, kus suuremad ja isegi väiksemad pakkujad piiriüleselt tegutseda võivad. Kui üks selliste õpetamisteenuste pakkujatest – nagu käesoleval juhul katoliku kirik – vabastatakse ICIO maksust, samal ajal kui tema tegelikud või võimalikud konkurendid, kes on samasuguses olukorras, peavad seda maksu tasuma, saab see pakkuja kulueelise, mis võib talle konkurentsiolukorras soodsalt mõjuda.
81. Tuleb möönda, et käesoleval juhul on 23 730,41 euro suurune maks, mida Congregación peab tasuma õppeasutuse „La Inmaculada“ aula ümberehituse eest, suurusjärgus, mis tundub võrreldes muude siseturu jaoks asjakohaste kuluteguritega võrdlemisi väike.
82. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub aga liidu õiguses lävi või protsent, mille saavutamata jäämise korral võib lähtuda sellest, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata. See, et abisumma on suhteliselt vähetähtis või et abi saav ettevõtja on suhteliselt väike, ei välista iseenesest liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamise võimalust.(71)
83. Seega juhul, kui organisatsiooni majandustegevus on piisavalt kaalukas, et kvalifitseerida see organisatsioon ettevõtjaks liidu konkurentsieeskirjade tähenduses (küsimus, mis eelneb ELTL artikli 107 kohaldamisele(72)), siis võib ka suhteliselt vähetähtis abi põhjustada liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamist.
84. Lisaks tuleb arvesse võtta, et liidu konkurentsiõiguses ei tule meetmete mõju liidusisesele kaubandusele ja konkurentsile siseturul kunagi hinnata isoleeritult, vaid selle puhul on alati vaja võtta arvesse nende majanduslikku ja õiguslikku konteksti. Seejuures tuleb eelkõige arvesse võtta, kas tegemist on isoleeritud üksikjuhtumi või paljude samalaadsete probleemidega (nende „kogumiga“).(73)
85. Kui institutsioonile – nagu käesoleval juhul katoliku kirik – kuulub arvukalt kinnisasju, mille kõigi suhtes võidakse kohaldada vaidlusalust maksuvabastust, siis ulatub tema tegelik konkurentsieelis palju kaugemale sellest, millise mulje võib pealiskaudsel vaatlusel jätta põhikohtuasjas vaidluse all olev summa 23 730,41 eurot üheainsa ehitustöö, käesoleval juhul õppeasutuse „La Inmaculada“ aula renoveerimise eest. Seda seetõttu, et õpetamisteenuste pakkujana saab katoliku kirik oma kulude kalkuleerimisel üldiselt arvestada eelisega, mille ta saab kõigi oma õppehoonete puhul ICIO maksust vabastamise tõttu. Kui mõelda ka sellele, et 1979. aasta kokkulepe näeb ette veel mitu muud maksuvabastust, siis suureneb see eelis veelgi.
86. Muu hulgas käsitatakse ka Euroopa Komisjoni vastu võetud vähese tähtsusega abi käsitlevate sätete(74) kohaselt ainult selliseid abimeetmeid, mille puhul ei ületa ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot, „meetmetena, mis ei vasta kõigile artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele.“ Käesoleval juhul vaidluse all olev maksuvabastus, mida antakse 1979. aasta kokkuleppe alusel, ei ole summa poolest ega ajaliselt piiratud, vaid seda kohaldatakse selle kokkuleppe artikli IV lõike 1 punkti B kohaselt üldiselt ja piiramatult kõikidele katoliku kiriku ehitistele, rajatistele ja ehitustöödele Hispaanias. Selle maksuvabastuse suhtes ei saa järelikult kohaldada vähese tähtsusega abi regulatsiooni.
c) Vahekokkuvõte
87. Kui Congregación tegeleb eespool esitatud sedastuste kohaselt majandustegevusega ja teda tuleb seega pidada ettevõtjaks,(75) tuleb põhikohtuasjas vaidlusalust maksuvabastust käsitada riigiabina, mille suhtes kohaldatakse ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud keeldu.
3. Võimaliku riigiabiks klassifitseerimise tagajärjed
88. Jääb veel üle käsitleda küsimust, millised tagajärjed võivad põhikohtuasjale tekkida vaidlusaluse maksuvabastuse riigiabiks klassifitseerimise korral ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Erijooned võivad siinjuures tuleneda nimelt ELTL artiklist 108 ja ELTL artikli 351 esimesest lõigust, mida on rõhutanud eelkõige Hispaania valitsus. Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb lõpetuseks lühidalt käsitleda ka mõlemat õigusnormi ja nendest tulenevaid probleeme.(76)
a) Olemasoleva ja uue abi eristamine ELTL artikli 108 tähenduses
89. ELTL artikkel 108 teeb vahet olemasolevate abisüsteemide ja uue abi vahel. Samal ajal kui uut abi ei tohi rakendada enne, kui komisjon on selle heaks kiitnud (ELTL artikli 108 lõige 3), on olemasolevad abisüsteemid allutatud üksnes komisjoni pidevale kontrollile (ELTL artikli 108 lõige 1). Lühidalt öeldes kehtib uue abi suhtes järelikult teatamiskohustus ja rakendamiskeeld, mille rikkumisel loetakse abi andmine ebaseaduslikuks,(77) samal ajal kui olemasolevaid abisüsteeme võib tavaliselt rakendada niikaua, kuni komisjon ei ole seda tunnistanud ühisturuga kokkusobimatuks.(78)
90. Seega juhul, kui vaidlusaluse maksuvabastuse korral on tegemist olemasoleva abisüsteemiga ELTL artikli 108 lõike 1 tähenduses, ei või eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerida selle andmist ebaseaduslikuks seni, kuni komisjon ei ole seda tunnistanud ühisturuga kokkusobimatuks.
91. Oletuse poolt, et tegemist on olemasoleva abisüsteemiga, räägib pealiskaudsel vaatlusel asjaolu, et 1979. aasta kokkulepe pärineb perioodist enne Hispaania ühinemist Euroopa ühendustega; see ühinemine toimus teatavasti alles 1986. aastal.
92. Meetme klassifitseerimisel olemasolevaks abisüsteemiks või uueks abiks peaks aga olema määrava tähtsusega üksnes aeg, millest alates toimub või ähvardab toimuda abiga seotud konkurentsimoonutus siseturul.(79) Käesoleval juhul sai selline konkurentsimoonutus toimuda alles 1988. aastal, kui Hispaania kehtestas tegelikult ICIO maksu. Sel ajal oli Hispaania juba Euroopa Liidu liikmesriik.
93. Seega ei saa käesoleval juhul vaidluse all olevat maksuvabastust klassifitseerida olemasolevaks abisüsteemiks, vaid seda tuleb käsitada uue abina. Järelikult ei takistaks ELTL artikkel 108 eelotsusetaotluse esitanud kohtul lähtuda põhikohtuasjas sellest, et abi on antud ebaseaduslikult.
b) ELTL artikli 351 arvestamine 1979. aasta kokkuleppe seisukohast
94. Lõpuks tuleb käsitleda veel seda, kas ELTL artikkel 351 lubab eelotsusetaotluse esitanud kohtul või isegi nõuab seda, et see kalduks põhikohtuasjas kõrvale ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keelust ning lubaks katoliku kirikul kasutada vaidlusalust maksuvabastust, seda isegi juhul, kui tegelikult on tegemist ebaseadusliku riigiabiga.
95. ELTL artikli 351 esimese lõigu kohaselt ei mõjuta liidu õigus õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust, mille liikmesriik on sõlminud kolmanda riigiga enne liiduga ühinemise kuupäeva.
96. ELTL artikkel 351 on üldkohaldatav ja kehtib kõigi rahvusvaheliste lepingute suhtes, mis võivad mõjutada liidu õiguse kohaldamist, sõltumata nende esemest.(80) Niisiis saab seda õigusnormi igal juhul kohaldada ka 1979. aasta kokkuleppele.
97. ELTL artiklist 351 ei tulene siiski kohustust kalduda kõrvale liidu õiguse sätetest nagu ELTL artikli 107 lõige 1. Pigem tuleb liikmesriikidele anda üksnes võimalus järgida enne liiduga ühinemist sõlmitud rahvusvahelisest lepingust tulenevaid kohustusi(81) ja sel eesmärgil kalduda vajaduse korral kõrvale liidu õigusnormidest.(82) Seevastu juhul, kui kõnealune rahvusvaheline leping jätab liikmesriigile kaalutlusruumi, peab ta seda kasutama nii, et ta toimib kooskõlas liidu õigusega.(83)
98. Igal juhul ei ole mitte Euroopa Kohtu, vaid liikmesriigi kohtu ülesanne tuvastada rahvusvaheliste kohustuste ulatus, mis tulenevad Hispaaniale 1979. aasta kokkuleppest.(84)
99. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seetõttu hindama, kas 1979. aasta kokkuleppe artikli IV lõike 1 punktist B tuleneb tingimata, et katoliku kirik tuleb kõikide Hispaanias talle kuuluvate hoonete osas – ka selliste hoonete osas, mille eesmärk on täielikult või osaliselt majandustegevus – üldiselt vabastada ICIO maksust. Ainult sellisel juhul esineks vastuolu riigiabi keeluga vastavalt ELTL artikli 107 lõikele 1 ja ainult siis lubaks ELTL artikli 351 esimene lõik eelotsusetaotluse esitanud kohtul kalduda põhikohtuasja lahendamisel kõrvale ELTL artikli 107 lõikest 1.
100. Muu hulgas olgu öeldud, et sel juhul on Hispaania riik ELTL artikli 351 teise lõigu kohaselt kohustatud kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et kõrvaldada 1979. aasta kokkuleppe artikli IV lõike 1 punkti B võimalik vastuolu liidu õigusnormidega, mis käsitlevad riigiabi. Kõigepealt peaks Hispaania aktiivselt kasutama nimetatud kokkuleppe artiklis VI sätestatud mehhanismi vaidluste lahendamiseks, et jõuda vastastikusel kokkuleppel Püha Tooliga – vähemalt tuleviku jaoks – kokkuleppe artikli IV lõike 1 punkti B sellise tõlgenduseni, mis on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige ELTL artikli 107 lõikega 1. Kui see tee ei vii mõistliku aja jooksul lahenduseni, mis on liidu õigusega kooskõlas, peaks Hispaania kokkuleppe üles ütlema.(85)
4. Kokkuvõte
101. Kokkuvõttes võib märkida järgmist:
Käesoleval juhul vaidluse all olev maksuvabastus ei ole vastuolus riigiabi keeluga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui see puudutab õppehoonet, mida katoliku kirik kasutab õpetamisteenuste osutamiseks oma sotsiaalse, kultuurilise ja hariduspoliitilise ülesande raames. Seevastu on sellise maksuvabastuse puhul tegemist ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt keelatud riigiabiga, kui asjaomast hoonet kasutatakse olemuslikult ärilistel eesmärkidel.
VI. Ettepanek
102. Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Juzgado de lo Contencioso-administrativo n 4 de Madridi (Madridi halduskohus nr 4) eelotsuse küsimusele järgmiselt:
Ehitiste, rajatiste ja ehitustööde maksust vabastamine, millele katoliku kirikul on vastavalt Hispaania riigi ja Püha Tooli vahel 3. jaanuaril 1979 sõlmitud majandusküsimusi käsitlevale kokkuleppele õigus, ei ole vastuolus riigiabi keeluga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui see puudutab õppehoonet, mida katoliku kirik ei kasuta mitte õpetamisteenuste äriliseks osutamiseks, vaid õpetamisteenuste osutamiseks oma sotsiaalse, kultuurilise ja hariduspoliitilise ülesande raames.