ELT teatis

 

Gregorio Valero Jordana 20. septembri 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-385/04)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Gregorio Valero Jordana, elukoht Brüssel, esitas 20. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Massimo Merola ja Isabelle van Schendel.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada õigusteenistuse peadirektori otsus, millega talle 2003. aasta edutamise raames anti ainult üks eelispunkt, nagu tuleneb infosüsteemist Sysper 2;

tühistada ametisse nimetatava asutuse otsus, millega talle 2003. aasta edutamise raames anti üldkokkuvõttes 20 eelispunkti, nagu tuleneb infosüsteemist Sysper 2; 2003. aasta edutamise raames edutamiskomitee palgaastme A5 ametnike teeneteloetelu, mis avaldati 13. novembri 2003. aasta Haldusteatajas nr 69-2003; 2003. aasta edutamise raames palgaastmele A4 edutatud ametnike nimekiri, mis avaldati 27. novembri 2003. aasta Haldusteatajas nr 73-2003; ning otsus mitte lisada nimetatud nimekirjadesse tema nime;

jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas asjas vaidlustab hageja 2003. aasta hindamise raames talle ainult ühe eelispunkti andmise ja ametisse nimetava asutuse poolt tema palgaastmele A 4 edutamata jätmise.

Oma nõuete toetuseks väidab ta kõigepealt, et personalieeskirjade artikkel 45 sätestab, et peadirektoraadi poolt eelispunktide andmiseks ja edutamiseks on ametniku teened otsustava tähtsusega. Käesolevas asjas aga otsustati edutamine iga peadirektoraadi või edutamiskomitee ettepanekul antud eelispunktide alusel ilma, et oleks toimunud igale palgaastmele edutamiseks kõlblike kõikide ametnike teenete võrdlemist. Seega on komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsuse personalieeskirjade artikli 45 täitmise üldsätete kohta artiklid 6, 8 ja 20 vastuolus personalieeskirjade artikliga 45. Kuna need sätted annavad kõikidele peadirektoraatidele iga ametniku kohta punktide kvoodi, siis nad takistavad ametisse nimetataval asutusel ametnike teenete võrdlemist.

Hageja täpsustab selles osas, et vaidlustatavad otsused tuginevad õigustalituse poolt kehtestatud eelispunktide andmise tingimustele, mille kohaselt eelispunkte antakse eelisjärjekorras palgaastmel kõige pikema staažiga olevatele ametnike arvestamata nende teeneid. Sellist lähenemist võib pidada võimu kuritarvitamiseks, kuna see näeb ette suure hulga edutamiste läbiviimise ja tulevikus toimuvate edutamiste ettevalmistamise, mis on aga erinev personalieeskirjadega ette nähtud eesmärgist tasuda ametniku teenete eest.

Hageja toob välja ka kaks menetlusnormide rikkumist, kuna asjaomaste eelispunktide andmise otsustamine toimus ilma õigustalituse direktoraadi ettepanekuta ning põhjendamiskohustust rikkudes.

Hageja väidab samuti, et rikuti ametikohal edasijõudmise õiguse põhimõtet ja et komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsuse personalieeskirjade artikli 45 täitmise üldsätete kohta artikkel 9, artikli 12 lõige 3 ja artikkel 13 on ebaseaduslikud.

____________