EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

26. juuni 2013

Kohtuasi F‑21/12

Mohammed Achab

versus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud tingimus – Alusetult saadu tagastamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega M. Achab palub tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 9. juuni 2011. aasta otsuse, millega kaotati tema õigus kodumaalt lahkumise toetusele alates 1. juulist 2010 ning nõuti temalt sisse pärast seda kuupäeva saadud kodumaalt lahkumise toetus.

Otsus:      Tühistada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuni 2011. aasta otsus osas, milles sellega nõutakse M. Achabile alates 1. juulist 2010 makstud kodumaalt lahkumise toetuse tagasimaksmist. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool M. Achabi kohtukuludest. Jätta pool M. Achabi kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Sündmus, mis põhjendab toetusesaaja olukorra uuesti läbivaatamist administratsiooni poolt – Ulatus – Kodakondsuse vahetus

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõige 1)

2.      Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Maksmise ilmne alusetus – Huvitatud isiku teadlikkus

(Personalieeskirjad, artikkel 85)

1.      Mis puudutab igakuiseid toetusi, mida makstakse ametnikele, kes vastavad selle maksmise tingimustele, ning mille eesmärk on hüvitada isikul lasuv kulu või konkreetne vajadus, siis juhul kui seda kulu või konkreetset vajadust enam ei eksisteeri, ei saa administratsioon jätkata sellele isikule asjaomase toetuse maksmist. Seega juhul, kui toimub sündmus, mis võib oluliselt muuta toetust saava isiku faktilist või õiguslikku olukorda, võib ja isegi peab administratsioon vaatama isiku olukorra uuesti läbi.

Kuna selles küsimuses kujutab asjaomase isiku kodakondsus ühte tegurit, mida tuleb arvesse võtta kodumaalt lahkumise toetuse määramisel personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 alusel, siis ametniku kodakondsuse vahetus võib kujutada endast sündmust, mis võib oluliselt tema olukorda muuta ning seega on tegemist asjaoluga, mis põhjendab tema olukorra uuesti läbivaatamist.

Pealegi asjaolu, et personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktiga b hõlmatud ametniku, erinevalt sama artikli lõike 1 punktiga a hõlmatud ametnikust, alaliseks elukohaks – mõiste, mille all tuleb mõista tema huvide keset – on isegi väga lühikeseks ajaks võrdlusperioodil olnud teenistuskohariik, võtab temalt automaatselt õiguse kodumaalt lahkumise toetusele. Selles küsimuses on artikli 4 lõike 1 punkti b sätete kohaldamise tingimused lõike 1 punkti b sätete kohaldamise tingimustest erinevad. Nimelt kuigi ametnike jaoks, kes ei ole oma teenistuskohariigi kodanikud, kaob õigus või keeldutakse kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest üksnes siis, kui asjaomase isiku alaliseks elukohaks on tema tulevane teenistuskohariik olnud võrdlusperioodil kokku viis aastat, siis seevastu ametnike jaoks, kel on teenistuskohariigi kodakondsus, on asjaolu, et nad säilitasid alalise elukoha või nende alaliseks elukohaks sai isegi väga lühikeseks ajaks kümneaastasel võrdlusperioodil teenistuskohariik, piisav, et kaob õigus või keeldutakse selle toetuse maksmisest.

(vt punktid 26, 27, 34 ja 35)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi F‑7/06: B vs. komisjon (punkt 38); 25. veebruar 2008, F‑85/07: Anselmo jt vs. nõukogu (punkt 25).

2.      Personalieeskirjade artikkel 85 näeb ette, et enammakstud summad võib administratsioon sisse nõuda kahel juhul ehk siis, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.

Mis puudutab esimest juhtu, siis peab administratsioon tõendama, et saaja tegelikult teadis, et maksmisel puudub seaduslik alus.

Mis puudutab teist juhtu, siis asjaomane nõuetevastasus ei jää tavapäraselt hoolikal ametnikul märkamata. Selles aspektis tuleb igal üksikjuhtumil võtta arvesse seda, milline on asjaomase isiku võime viia läbi vajalik kontroll.

(vt punktid 43–45)

Viide:

Euroopa Kohus: 17. jaanuar 1989, kohtuasi 310/87: Stempels vs. komisjon (punktid 10 ja 11).