Kohtuasjad T‑351/18 ja T‑584/18
Ukrselhosprom PCF LLC
ja
Versobank AS
versus
Euroopa Keskpank
Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 6. oktoobri 2021. aasta otsus
Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – EKP‑le antud järelevalvealased eriülesanded – Otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide rikkumine – Vastuvõetavus – Osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste (RPA) ja EKP pädevus ühtse järelevalvemehhanismi raames – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus – Õiguspärase ootuse kaitse – Õiguskindlus – Võimu kuritarvitamine – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi Euroopa Keskpanga (EKP) otsuse peale tunnistada kehtetuks krediidiasutuse tegevusluba – Otsus, mis tühistatakse ja asendatakse läbivaatamismenetluses tehtava samasisulise otsusega – Põhjendatud huvi kadumine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 131)
(vt punktid 70–72, 87–92, 95)
2. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Riiklike asutuste pädevus teha otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vähem oluliste krediidiasutuste üle – Euroopa Keskpanga (EKP) ainupädevuse detsentraliseeritud rakendamine nende asutuste poolt – EKPd tema järelevalveülesannete täitmisel abistavad meetmed – Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine – Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise avaldus – Otsus krediidiasutuse kriisilahenduse kohta – Erinevad aktid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 806/2014, põhjendus 26 ja artikli 18 lõige 1 ning lõike 4 punkt a; nõukogu määrus nr 1024/2013, põhjendused 15, 28, 37–40 ja artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõiked 2–7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikkel 18)
(vt punktid 134–139, 148, 150, 152)
3. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Riiklike asutuste pädevus teha otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vähem oluliste krediidiasutuste üle – Kontrollid ja abi, mida pakutakse Euroopa Keskpangale (EKP) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud aktide väljatöötamisel ja rakendamisel – Riiklike asutuste pädevus – Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine – Euroopa Keskpanga (EKP) ainupädevus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 806/2014, artikkel 83; nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 4 lõike 1 punkt a ja artikli 14 lõige 5)
(vt punktid 162–166, 171–174, 179, 180)
4. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Riiklike asutuste pädevus teha otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vähem oluliste krediidiasutuste üle – Niisuguste faktiliste asjaolude tuvastamine, mis vastavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonna õigusnormide rikkumise koosseisu tunnustele – Riiklike asutuste pädevus – Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine nende õigusnormide rikkumise tõttu – Euroopa Keskpanga (EKP) ainupädevus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 806/2014, artikkel 83; nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 4 lõike 1 punkt a ja artikli 14 lõige 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60, põhjendused 1 ja 2, ning direktiiv 2013/36, artikkel 67)
(vt punktid 185–187, 190, 197)
5. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises liikmesriigis – Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamise menetlus – Siduvus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, põhjendus 19 ja artiklid 35–39)
(vt punktid 250–256)
Kokkuvõte
Versobank AS on Eestis asutatud krediidiasutus, kelle peamine aktsionär on Ukrselhosprom PCF LLC.
Kuna Versobank oli vähem oluline krediidiasutus, tegi tema üle usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet finantsinspektsioon (edaspidi „FI“, Eesti), kes on riiklik pädev asutus (edaspidi „RPA“)(1). Lisaks kuulus selle asutuse pädevusse ka järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse (edaspidi „RTRVV“) valdkonna õigusnormide järgimise üle.
FI tuvastas alates 2015. aastast korduvalt Versobanki rikkumisi, mis tulenesid esiteks RTRVV valdkonna sisemeetmete ebatõhususest tema ärimudelist tulenevate riskide juhtimisel ja teiseks puudustest tema selle valdkonna juhtimiskorras. Pärast seda, kui FI oli läbi viinud kohapealse kontrolli ja saatnud Versobankile mitu kirja õigusaktides sätestatud nõuete täitmise palvega, tegi ta ettekirjutuse, mis nõudis, et Versobank kõrvaldaks viivitamata puudused, mis ilmnesid selle kohapealse kontrolli käigus, ja võtaks teatud meetmeid.
Järgmiste kohapealsete kontrollide tulemusel tuvastas FI, et Versobank ei olnud ikka täitnud kõiki nimetatud ettekirjutuses ette nähtud kohustusi, ja otsustas läbi viia põhjaliku uurimise. Selle käigus tuvastas ta RTRVV valdkonna õigusnormide raskeid ja olulisi rikkumisi.
Euroopa Keskpank (EKP) sai 8. veebruaril 2018 FI-lt ettepaneku Versobanki tegevusluba kehtetuks tunnistada.(2) 26. märtsil 2018 võttis EKP vastu tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse, millest ta andis Versobankile teada.(3)
Ukrselhosprom PCFi taotluse alusel, milles paluti EKP 26. märtsi 2018. aasta otsus läbi vaadata, võttis EKP nõukogu vastu 17. juuli 2018. aasta otsuse(4), mis tühistas ja asendas 26. märtsi otsuse.
Üldkohus, kes menetles asja laiendatud kojas, asus seisukohale, et kohtuasjas T‑351/18 puudub kohtuotsuse tegemise vajadus. Samuti jättis ta kohtuasjas T‑584/18 Ukrselhosprom PCFi ja Versobanki hagi täies ulatuses rahuldamata.
Üldkohtu hinnang
Esimesena järeldas Üldkohus, et kohtuasjas T‑351/18 esitatud hagi osas, milles paluti tühistada 26. märtsi 2018. aasta otsus, on kohtuotsuse tegemise vajadus ära langenud.
Selle kohta toonitas Üldkohus, olles kõigepealt meenutanud EKP otsuste halduskorras läbivaatamise menetluse ulatust ja käiku(5), et läbivaatamismenetluse lõpus vastu võetud otsusel on tagasiulatuv toime alates päevast, mil jõustus esialgne otsus, olenemata läbivaatamise tulemusest. Läbivaatamismenetluses esialgse otsuse asendamine identse või muudetud otsusega toob kaasa selle, et esialgne otsus kaob õiguskorrast jäädavalt.
Käesolevas asjas märkis Üldkohus, et 17. juuli 2018. aasta otsus võeti vastu 26. märtsi 2018. aasta otsuse asutusesisese halduskorras läbivaatamise tulemusel ja esimese sisu on identne teise sisuga. Sellest tuleneb, et 17. juuli 2018. aasta otsuses asendas EKP 26. märtsi 2018. aasta otsuse tagasiulatuvalt alates viimati nimetatud otsuse jõustumise ajast ning et ta ei muutnud seda lihtsalt kehtetuks tulevikku suunatult. Järelikult puudus Ukrselhosprom PCFil ja Versobankil huvi 26. märtsi 2018. aasta otsuse kohtuliku tühistamise vastu ning selle akti peale esitatud hagi oli esemetu.
Teisena kinnitas Üldkohus seoses Ukrselhosprom PCFi ja Versobanki hagiga kohtuasjas T‑584/18 esiteks, et EKP oli pädev krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistama ja konkreetsemalt võtma vastu 17. juuli 2018. aasta otsust. Nii täpsustas ta, et otsus, milles tuvastatakse, et krediidiasutuse kriisilahenduseks puudub avalik huvi – nagu otsus, mille võttis vastu FI riikliku kriisilahendusasutusena –, ei ole takistuseks EKP hilisemale otsusele tegevusluba kehtetuks tunnistada. Lisaks, ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) ja ühtse kriisilahenduskorra (SRM) kooseksisteerimist – arvestades, et neil on sama eesmärk kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust ja turvalisust – ei saa mõista nii, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas on välistatud pädeva asutuse ehk EKP võimalus tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui kriisilahendusmeetme võtmiseks ei ole tingimused täidetud, st kui asjaomase krediidiasutuse jätkusuutlikkus ei ole ohus.
Teiseks kinnitas Üldkohus EKP pädevust võtta vastu tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus RTRVV valdkonna kohustuste täitmata jätmise tõttu, meenutades, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ette nähtud ka juhul, kui krediidiasutus neid kohustusi rikub(6). Seega leidis Üldkohus, et eiramata osalevate liikmesriikide RPAde ja EKP vahelist pädevuse jaotust SSMi raames, tuvastas FI käesolevas asjas faktilised asjaolud, mis vastasid RTRVV valdkonna õigusnormide rikkumise koosseisu tunnustele, ning EKP omakorda andis määrava õigusliku hinnangu, kas need asjaolud õigustavad tegevusloa kehtetuks tunnistamist ning kas see meede on proportsionaalne.
Kolmandaks märkis Üldkohus, et teatamise ehk „passi“ menetlus on kohustuslik menetlus.(7) Nii meenutas ta, et iga krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises liikmesriigis, peab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teada andma(8). Samuti täpsustas Üldkohus, et see, et teatamise menetlus ei ole lihtsalt formaalsus, tuleneb esiteks päritoluliikmesriigi pädeva asutuse õigusest keelduda nende andmete edastamisest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja teiseks otsustusruumist, mis päritoluliikmesriigi pädeval asutusel on nende andmete hindamisel.
Neljandaks, käsitledes proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, asus Üldkohus seisukohale, et käesolevas asjas ei läinud tegevusloa kehtetuks tunnistamise meede kaugemale sellest, mis oli sobiv ja vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, mis olid suunatud Versobanki toime pandud rikkumiste lõpetamisele. Ta täpsustas muu hulgas ka seda, et vabatahtlik lõpetamine või võõrandamine teisele investorile ei olnud tegevusloa kehtetuks tunnistamisele alternatiivsed meetmed, millega oleks saanud saavutada EKP õiguspäraselt taotletavaid eesmärke.
Viiendaks ei nõustunud Üldkohus argumentidega, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimise keelu põhimõtet seetõttu, et puudus Versobankile ette heidetud rikkumiste ja teiste krediidiasutuste toime pandud rikkumiste võrdlev analüüs. Nimelt leidis Üldkohus, et selline analüüs ei ole vajalik, et süüdistada füüsilist või juriidilist isikut õigusrikkumises.
Kuuendaks ja viimaseks lükkas Üldkohus tagasi argumendid, mille kohaselt rikuti õigust tutvuda Ukrselhosprom PCFi toimikuga. Käsitledes esiteks esimest toimikuga tutvumise taotlust, märkis Üldkohus, et EKP ei teinud viga, kui ta toimikuga tutvumist ei võimaldanud, sest see isik ei olnud taotluse esitamise ajal asjaomane pool(9). Teiseks, käsitledes läbivaatamismenetluses esitatud teist toimikuga tutvumise taotlust, rõhutas Üldkohus, et vaidlustusnõukogu rahuldas hageja kui läbivaatamist taotleva isiku taotluse(10).