Kohtuasi T‑431/12

Distillerie Bonollo SpA jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Dumping – Hiinast pärit viinhappe import – Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muutmine – Osaline vahepealne läbivaatamine – Tühistamishagi – Otsene ja isiklik puutumus – Vastuvõetavus – Normaalväärtuse määramine – Arvestuslik normaalväärtus – Meetodi muutmine – Individuaalne kohtlemine – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punkt a ja artikli 11 lõige 9 (nüüd määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punkt a ja artikli 11 lõige 9) – Tühistamise mõju ajaline piiramine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 3. mai 2018. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Dumpinguvastane määrus, mis võeti vastu pärast konkureerivate liidu tootjate esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlust – Nende konkureerivate tootjate otsene puutumus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Dumpinguvastane määrus, mis võeti vastu pärast konkureerivate liidu tootjate esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlust – Nende konkureerivate tootjate isiklik puutumus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tingimus – Dumpinguvastane määrus, mis võeti vastu pärast konkureerivate liidu tootjate esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlust – Nende konkureerivate tootjate põhjendatud huvi

(ELTL artiklid 263 ja 264)

4.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Arvestusliku väärtuse kasutamine – Kohustus kohaldada, kui toimub esialgses uurimises kasutatud meetodi läbivaatamine

(nõukogu määrus nr 1225/2009 (asendatud määrusega 2016/1036), artikkel 2 ja artikli 11 lõige 9)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajandusriikide eksportivate tootjate individuaalne kohtlemine

(nõukogu määrus nr 1225/2009 (asendatud määrusega 2016/1036), artikli 9 lõige 5)

6.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Dumpinguvastased tollimaksud kehtestanud määruse tühistamise tagajärjed – Dumpinguvastaste tollimaksude kehtima jätmine kuni tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmiseni

(ELTL artikli 264 teine lõik)

1.      Vastamaks küsimusele, kas liidu akt puudutab hagejat otseselt, nõuab see tingimus esiteks, et akt avaldab otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale ja teiseks see ei jäta meedet rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine peab olema puhtautomaatne ja tulenema vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.

Ei ole harv, et kohtupraktikas tunnistatakse vastuvõetavaks isikute tühistamishagid liidu õigusaktide peale, mille mõjud hagejatele ei ole õiguslikku, vaid peamiselt faktilist laadi, näiteks sellepärast, et nad on ettevõtjatena konkurentsis teiste ettevõtjatega otseselt puudutatud.

Kuna osalise vahepealse läbivaatamise menetlus algatati hagejate taotlusel ja selle menetluse tagajärjel võetud meetmete eesmärk oli olla vastukaaluks dumpingule, mis põhjustas kahju neile kui kõnealuste eksportivate tootjatega samal turul tegutsevatele konkureerivatele tootjatele, siis puudutab osalise vahepealse läbivaatamise menetluse lõpetanud määrus neid otseselt.

(vt punktid 49, 52 ja 59)

2.      Mis puudutab küsimust, kas hagejad on isiklikult puudutatud, siis muud isikud peale akti adressaatide saavad väita, et akt puudutab neid isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, ainult juhul, kui see akt mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt akti adressaadiga

Mis puudutab täpsemalt dumpinguvastast valdkonda, siis vaidlust ei ole küll selles, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kriteeriume silmas pidades on dumpinguvastaseid tollimakse kehtestavad määrused oma laadi ja ulatuse poolest normatiivsed, kuna need on kohaldatavad kõikidele asjaomastele ettevõtjatele, ei ole siiski välistatud, et nende määruste teatud sätted võivad kindlaid ettevõtjaid isiklikult puudutada.

Hindamaks hageja seisundi puutumust turul, tugineb liidu kohus reale asjaoludele, nagu turu koondatus või jagatus, hageja ja kõnealuse konkurendi absoluutne ja suhteline seisund turul või vaidlusaluse akti mõju ulatus hageja tegevusele.

Sellest liidu kohtu poolt asjaolude kogumile antud hinnangust võib tuletada, et mida vahetumad on konkurentsisuhted hageja ja kõnealuse konkurendi vahel, olgu siis seetõttu, et turul tegutseb vähe ettevõtjaid, või siis seetõttu, et kõnealune ettevõtja on hageja peamine konkurent, ja mida arvestatavamad on negatiivsed tagajärjed hagejale, seda enam tuleb järeldada, et vaidlustatud akt mõjutab teda isiklikult.

Liidu tootjaid, kes konkureerivad kolmandate riikide tootjatega ja kes osalesid aktiivselt haldusmenetluses ja panustasid märkimisväärselt selle kulgemisse ning seega tulemusse, mõjutab isiklikult selline määrus, millega lõpetatakse nende taotlusel algatatud osalise vahepealse läbivaatamise menetlus, eriti kui nende turuseisundit on märkimisväärselt mõjutatud.

(vt punktid 74, 75, 80, 81, 84, 88 ja 91)

3.      Füüsilise või juriidilise isiku poolt esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on huvi kõnealuse akti tühistamise suhtes.

Kui hagiga taotletakse mitte vaidlustatud aktist tulenevate tagajärgede tühistamist, vaid nende asendamist rangema meetmega, millega kehtestatakse kõrgema määraga dumpinguvastane tollimaks, võib liidu kohus kasutada ELTL artikli 264 teises lõigus kehtestatud õigust, et jätta vaidlustatud määrusega kehtestatud dumpinguvastane tollimaks kehtima, kuni pädevad institutsioonid on võtnud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Neli asjaoludel on liidu konkureerivatel tootjatel huvi taotleda sellise määruse tühistamist – millega väga vähesel määral tõstetakse dumpinguvastaseid tollimakse ja mis võeti vastu nende konkureerivate tootjate taotlusel algatatud osalise vahepealse läbivaatamise järel –, mis võib neile tuua kasu.

Hagejatel võib säilida huvi taotleda liidu institutsiooni akti tühistamist, et vältida sellega väidetavalt toime pandud rikkumise kordumist tulevikus.

(vt punktid 101, 103, 104 ja 108)

4.      Normaalväärtuse arvutamise reeglid on määratletud määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 2 lõigetes 1–7 (nüüd määruse 2016/1036 artikli 2 lõiked 1–7). Sellisest mitteturumajanduslikust riigist, mis uurimise algatamise kuupäeval kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), pärit impordi normaalväärtus määratakse põhimõtteliselt kindlaks kindla meetodi alusel, mis on sätestatud määruse nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktis a. Selle meetodi kohaselt määratakse normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajandusriigis ehk võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel määratakse erandina nende mitteturumajanduslikest riikidest pärineva impordi puhul normaalväärtus selle määruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel, kui on tõendatud, et ühe või enama tootja suhtes kehtivad turumajanduse tingimused. Tuleb meenutada, et määruse nr 1225/2009 artikli 2 lõigetes 1–6 on reeglid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks turumajanduslikest riikidest pärit impordi korral.

Lisaks ilmneb määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikest 9 ilmneb, et üldreeglina peavad liidu institutsioonid läbivaatamise käigus kohaldama sama meetodit, sealhulgas ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlemisel, nagu kasutati esialgses uurimises, mille tagajärjel tollimaks kehtestati. Nimetatud säte näeb siiski ette ühe erandi, mille puhul on institutsioonidel lubatud rakendada esialgse uurimisega võrreldes erinevat meetodit, kui asjaolud on muutunud. Sellest sättest ilmneb, et kohaldatud meetod peab olemas kooskõlas määruse nr 1225/2009 artikli 2 sätetega.

Lisaks ei piisa sellest, et uus meetod on sobivam kui vana, kui viimane on endiselt kooskõlas määruse nr 1225/2009 artikliga 2.

(vt punktid 124, 125, 127 ja 138)

5.      On loogiline, et kui mitmele eksportivale tootjale kohaldatakse turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundit (turumajanduslik kohtlemine), on neist igaühe normaalväärtus erinev, kuna see arvutatakse igaühe andmete põhjal. Seevastu ei ole põhjust, miks normaalväärtus peaks olema erinev mitme eksportiva tootja puhul, kellele keeldutakse turumajanduslikku kohtlemist kohaldamast, kuna selles olukorras tugineb normaalväärtuse arvutmine võrdlusriigi andmetele, mis on seega sõltumatud nende individuaalsetest andmetest. Viimati nimetatud olukorras võib eksportiv tootja alati taotleda individuaalset kohtlemist, mis tähendab, et arvutatakse individuaalne dumpingumarginaal, võrreldes normaalväärtust, mis on kõigile sama, tema individuaalsete ekspordihindadega, mitte ei võrrelda normaalväärtust tootmisharu ekspordihindadega.

(vt punkt 141)

6.      Kui hagis ei taotleta vaidlustatud määrusest tuleneva dumpinguvastase tollimaksu tühistamist, vaid selle asendamist rangema meetmega, millega määratakse kõrgem dumpinguvastane tollimaks sellise arvutusmeetodi alusel, mis võib olla erinev, ja kuna vaidlustatud määruse pelga tühistamise tagajärjed võivad kahjustada liidu dumpinguvastase poliitika üldist huvi, siis tuleb nende meetmete tõhususe tagamiseks ja vastupidi nõukogu vastuväidetele jätta vaidlustatud määrusest tulenev dumpinguvastane tollimaks kehtima kuni ajani, kui institutsioonid on võtnud meetmed tühistava kohtuotsuse täitmiseks, vastavalt ELTL artikli 264 teisele lõigule.

(vt punkt 147)