Kohtuasi T‑59/09

Saksamaa Liitvabariik

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Liikmesriigi kohustuste rikkumise asjas lõpetatud menetlust puudutavad dokumendid – Liikmesriigist pärinevad dokumendid – Juurdepääsu võimaldamine – Liikmesriigi eelnev nõusolek

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Liikmesriikidelt pärinevate dokumentidega tutvumise õiguse kitsendav tõlgendamine liidu esmase õiguse alusel – Lubamatus

(EÜ artikkel 255; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 42; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 3)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärinevad dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avalikustamata jätmist – Institutsiooni ja liikmesriigi vahelise lojaalse koostöö kohustus

(EÜ artikkel 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1–3 ja lõige 5)

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärinevad dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avalikustamata jätmist – Institutsiooni pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1–3 ja lõige 5 ning artikli 8 lõige 1)

4.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Rahvusvahelised suhted – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane)

5.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

1.      EÜ artikli 255 lõige 2 teeb nõukogule ülesandeks määrata kindlaks dokumentidega tutvumise õigust reguleerivad üldpõhimõtted ja piirangud. Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 2 lõige 3 laiendab dokumentidega tutvumise õigust sõnaselgelt kõigile institutsiooni valduses olevatele dokumentidele olenemata sellest, kas tegemist on institutsiooni koostatud või talle liikmesriikide või kolmandate isikute poolt saadetud dokumentidega. Pealegi kahjustaks liikmesriikidelt pärinevate arvukate dokumentide väljajätmine EÜ artikli 255 lõikes 1 sätestatud dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast läbipaistvuse eesmärki, mida see artikkel taotleb ja mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42, välja arvatud teatavate erandite puhul, mida tuleb tõlgendada täht-tähelt. Lisaks nähtub Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonist nr 35 EÜ artikli 255 lõike 1 kohta, et asutamislepingu koostajad ei kavatsenud jätta liikmesriikide dokumente välja EÜ artikli 255 lõike 1 kohaldamisalast. Liidu esmane õigus ei anna seega alust liikmesriikidelt pärinevate dokumentidega tutvumise õigust kitsendavalt tõlgendada.

(vt punktid 29, 41–44)

2.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõige 5 sätestab, et liikmesriik võib taotleda, et institutsioon ei avalikustaks kõnealusest liikmesriigist pärit dokumenti ilma tema eelneva nõusolekuta. See säte avab niisiis liikmesriigile võimaluse osaleda otsuse tegemisel, mille võtab vastu institutsioon, ja kehtestab selleks otsustusprotsessi, mille eesmärk on teha kindlaks, kas juurdepääs dokumendile tuleb keelata mõnel artikli 4 lõigetes 1–3 loetletud erandlikul alusel. Määruse artikli 4 lõige 5 näeb nimelt ette, et liidu õiguse nõuete rakendamine on institutsiooni ja lõikes 5 pakutud võimalust kasutanud liikmesriigi ühine ülesanne, kusjuures nad on kohustatud vastavalt EÜ artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele tegutsema ja tegema koostööd nii, et need sätted saaksid tõhusa rakenduse.

(vt punktid 31 ja 32)

3.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõikes 5 ette nähtud otsustusprotsess nõuab, et nii asjaomane liikmesriik kui ka institutsioon jääksid sama määruse artikli 4 lõigetes 1–3 ette nähtud erandlike aluste juurde.

Institutsioonil on selle otsustusprotsessi raames õigus kindlaks teha, kas põhjendused, mis põhistavad liikmesriigi vastulauset taotletava dokumendi avalikustamisele institutsiooni poolt ja mis peavad sisalduma määruse artikli 8 lõike 1 alusel vastu võetud juurdepääsu keelamise otsuses, on alusetud.

Institutsiooni teostatav kontroll seisneb selles, et tehakse kindlaks, kas konkreetse juhtumi asjaolusid ja kohaldatavaid õigusnorme arvestades on liikmesriigi vastulause põhistamiseks esitatud põhjendused esmapilgul sellised, et nendega saab keeldumist põhjendada, ja kas need põhjendused võimaldavad seega institutsioonil kanda vastutust, mis on talle pandud määruse nr 1049/2001 artikliga 8.

Tegemist ei ole institutsiooni seisukoha pealesurumisega või asjaomase liikmesriigi hinnangu asendamisega institutsiooni hinnanguga, vaid välditakse sellise otsuse vastuvõtmist, mida institutsiooni hinnangul ei saa kaitsta. Just institutsioon kui juurdepääsu lubamise või keelamise otsuse tegija on vastutav otsuse õiguspärasuse eest. Enne, kui keelata juurdepääs liikmesriigist pärinevale dokumendile, peab ta seega kontrollima, kas liikmesriigi vastulause tugines määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1–3 ette nähtud erandlikele alustele ja kas ta oma seisukohta neist eranditest lähtudes nõuetekohaselt põhistas.

Kontrolli tuleb teostada lojaalse dialoogi raames, mis iseloomustab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 5 kehtestatud otsustusprotsessi, milles institutsioon peab võimaldama liikmesriigil paremini väljendada oma põhjendusi või hinnata need ümber nii, et neid võiks esmapilgul pidada kaitstavateks.

(vt punktid 51, 53–55)

4.      Mõiste „rahvusvahelised suhted”, mis esineb määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes, on liidu õiguse mõiste, mis järelikult ei saa sõltuda sellest, kuidas seda mõistet sisustatakse liikmesriikide õiguses.

Erinevalt tavalistest rahvusvahelistest lepingutest on liidu aluslepingutega loodud uus õiguskord oma institutsioonidega, mille huvides riigid on üha ulatuslikemates valdkondades piiranud oma suveräänseid õigusi ja mille subjektide hulka ei kuulu mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. Selleks et saavutada liidu eesmärgid valdkondades, mida liit hõlmab, kuuluvad liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelised suhted aluslepingutega kehtestatud põhiseadusliku harta kohaldamisalasse. See kehtib konkreetselt ka liikmesriigi ja komisjoni teabevahetuse kohta liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames, mis on algatatud tagamaks, et liikmesriik täidaks talle aluslepingutega pandud kohustusi. Selline teabevahetus ei kuulu järelikult määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes sisalduva mõiste „rahvusvahelised suhted” alla.

(vt punktid 62–65)

5.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandi eesmärk ei ole kaitsta uurimistegevust kui sellist, vaid hoopis uurimise eesmärke, mis liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse puhul seisnevad liikmesriigi suunamises, et ta viiks oma tegevuse kooskõlla liidu õigusega.

Just sel põhjusel võib kõnesolev erand hõlmata erinevaid uurimisdokumente, kuni see eesmärk ei ole saavutatud, ja seda isegi siis, kui konkreetne juurdlus või kontroll, mille käigus on koostatud dokument, millele juurdepääsu taotletakse, on lõpetatud.

Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud erandi kohaldamise põhjendamiseks tuleb siiski tõendada, et asjaomaste dokumentide avalikustamine võib tõepoolest kahjustada komisjoni uurimistegevuse eesmärkide kaitset seoses liikmesriigi kohustuste vaidlusaluse rikkumisega. Dokumentidele juurdepääsu taotluse menetlemiseks nõutav hindamine peab nimelt olema konkreetne ning kaitstud huvi kahjustamise oht peab olema mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult oletuslik.

Erinevalt pooleliolevatest menetlustest ei ole mingil juhul olemas üldist eeldust, mille kohaselt liikmesriigi kohustuste rikkumise lõpetatud menetluse käigus toimunud komisjoni ja liikmesriigi teabevahetuse avalikustamine kahjustaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes mainitud uurimise eesmärki.

(vt punktid 73–75, 78)