11. veebruaril 2009 esitatud hagi - Schemaventotto versus komisjon
(Kohtuasi T-58/09)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Schemaventotto SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, G. Scassellati Sforzolini, G. C. Rizza, M. Piergiovanni)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada otsus(ed), mis sisaldusid konkurentsivolinik N. Kroesi poolt Euroopa Komisjoni nimel Itaalia ametiasutustele 13. augustil 2008 saadetud kirjas, mis puudutas kontrolli kehtestamist ettevõtjate koondumise üle reguleeriva määruse artiklis 21 käsitletud menetlust (juhtum COMP/M.4388 - Abertis/Autostrade); ja
mõista käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev hagi esitati konkurentsivolinik N. Kroesi 13. augusti 2008. aasta kirjas sisaldunud otsuse peale, millega kostja hageja väitel teavitas Itaalia ametiasutusi oma kavatsusest mitte jätkata menetlust nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumise üle (edaspidi "määrus") artikli 21 alusel, juhtumi puhul COMP/M.4388 - Abertis/Autostrade. Komisjon andis tõepoolest oma heakskiidu regulatiivmeetmetele, mis puudutavad kiirtee kontsessioonide "üleminekule" kohaldatavaid loamenetlusi (2007. aasta direktiiv ja 2008. aasta dekreet). Eelmainitud kirjas ei võta komisjon siiski seisukohta kiirtee kontsessioonide üleminekule kohaldatavat loamenetlust käsitleva Itaalia õigusliku raamistiku kooskõla kohta siseriiklike turueeskirjadega.
Oma nõudeid põhjendab hageja koondumiste määruse artikli 21 rikkumisega, tuginedes järgmistele kaalutlustele:
- Komisjon ei või mingil viisil viidata asjakohases õiguslikus raamistikus pärast 31. detsembrit 2007 ehk esialgsete hinnangute esitamise kuupäeva tehtud muudatustele. Kuna komisjonile määruse artikli 21 lõike 4 järgi kuuluv hindamispädevus on tihedalt seotud ühenduse piirides toimuva konkreetse koondumise hindamisega, millega on seotud vaidlusalused siseriiklikud meetmed, ei saanud õigusnormide hilisemad muudatused kuidagi mõjutada Itaalia ametiasutuste eelnevat tegevust, mis viis poolte tehingust loobumiseni 2006. aasta detsembris ehk kolm kuud pärast selle lubatavaks muutmist määruse artikli 6 lõike 1 punkti b alusel.
Hageja heidab komisjonile ette pädevuse ületamist/kuritarvitamist, mis seisnes sobimatu õigusliku aluse valikus konkreetse otsuse osas "mitte jätkata menetlust" kõnealuste Itaaliat puudutavate meetmete osas. Hageja toob sellega seoses esile, et kui komisjon otsustas, et vahepealsed muudatused õigusnormides tagavad, et tema 31. jaanuari 2007. aasta esialgses hinnangus väljendatud kahtlused ei ole tulevikus enam aktuaalsed, võttis komisjon määruse artikli 21 alusel vastu otsuse, mida ei ole selle sätte kohaselt ette nähtud. Komisjon kasutas talle artiklis 21 antud pädevust, et tunnistada ühenduse õigusega kooskõlas olevaks liikmesriigi vastuvõetud üldkohaldatavad meetmed, jättes tähelepanuta konkreetse koondumise, mille peatamiseks Itaalia need meetmed võttis.
Leides, et Itaalia õiguslik raamistik on muudetuna viidud kooskõlla ühenduse õigusega, ei võtnud komisjon arvesse ebakindlust, mille tõid Itaalia õiguskorda kaasa eespool mainitud siseriiklikud meetmed, mis ei aidanud kuidagi kaasa soodsa keskkonna loomisele tulevaste koondumiste jaoks, mis puudutab Itaalia kiirtee kontsessioone. Lisaks tuleb Itaalia ametiasutuste poolt 2007. ja 2008. aastal vastuvõetud normistikku pidada igal juhul artikliga 21 vastuolus olevaks osas, milles esimesega sätestatakse kiirtee kontsessioonide "üleminekuga" seoses kohustused, mis on huvitatud pooltel muidu lasuvatest kohustustest ulatuslikumad.
____________