ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
24. aprill 2024(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi Joyful by nature taotlus – Euroopa Liidu varasem sõnamärk JOY – Suhteline keeldumispõhjus – Maine kahjustamine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 5 – Tõend maine kohta – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine
Kohtuasjas T‑157/23,
Kneipp GmbH, asukoht Würzburg (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Pejman,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindaja: E. Markakis,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli
Jean Patou, asukoht Pariis (Prantsusmaa),
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: president A. Kornezov, kohtunikud K. Kecsmár (ettekandja) ja S. Kingston,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega jäeti rahuldamata tema kaebus vastulausete osakonna 28. veebruari 2022. aasta otsuse peale;
– mõista Üldkohtus ja vastulausemenetluses kantud kulud välja EUIPO‑lt.
12 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– juhul, kui korraldatakse kohtuistung, mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
[…]
Varasema kaubamärgi maine olemasolu ja selle maine tõendamise kohustus
[…]
22 Seejärel olgu täpsustatud, et varasema kaubamärgi maine tuleb tuvastada taotletava kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga (5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Laboratorios Ern vs. EUIPO – SBS Bilimsel Bio Çözümler (apiheal), T‑51/19, ei avaldata, EU:T:2020:468, punkt 112). Sellest kuupäevast hilisematel dokumentidel ei puudu tõenduslik väärtus, kui nende alusel saab teha järeldusi sel kuupäeval valitsenud olukorra kohta. Ei saa a priori välistada, et dokument, mis on koostatud mõnda aega enne või pärast seda kuupäeva, võib sisaldada tarvilikku teavet, arvestades asjaolu, et üldiselt omandab kaubamärk maine järk-järgult. Sellise dokumendi tõenduslik väärtus võib varieeruda sõltuvalt sellest, kui lähedal või kaugel on selle koostamise aeg registreerimistaotluse esitamisele (vt 16. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus VF International vs. EUIPO – Virmani (ANOKHI), T‑548/17, ei avaldata, EU:T:2018:686, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka 27. jaanuari 2004. aasta kohtumäärus La Mer Technology, C‑259/02, EU:C:2004:50, punkt 31).
[…]
33 Need dokumendid ning parfüümile Joy antud prestiižsed auhinnad ja preemiad võimaldavad tõendada, et varasem kaubamärk on sellega tähistatavate kaupadega seoses liidu territooriumi olulises osas laiale avalikkusele laialdaselt tuntud, olgugi et need preemiad on antud mitu aastat tagasi ja aastatel 2013–2018 selle müügikäive vähenes. Viimati nimetatuga seoses tuleb tõdeda, et igal juhul oli varasem kaubamärk minevikus väga tuntud, ja isegi kui eeldada, et tuntus võis aastate jooksul väheneda, oli see siiski olemas ka taotletud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeval 2019. aastal, mistõttu võis sel kuupäeval teatav tuntus olla „säilinud“ (vt selle kohta 8. mai 2014. aasta kohtuotsus Simca Europe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – PSA Peugeot Citroën (Simca), T‑327/12, EU:T:2014:240, punktid 46, 49 ja 52).
[…]
37 Teiseks toob hageja veel esile asjaolu, et apellatsioonikoda eeldas, et varasem kaubamärk on tuntud ja täpsustas ekslikult, et hageja peab tõendama, et varasema kaubamärgi maine kahanes järsult ajavahemikul 2018. aastast kuni taotletava kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevani 29. novembril 2019.
38 Nagu on märgitud eespool punktis 22 viidatud kohtupraktikas, ei saa a priori välistada, et dokument, mis on koostatud mõnda aega enne või pärast asjaomase kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva, võib sisaldada tarvilikku teavet, arvestades asjaolu, et üldiselt omandab kaubamärk maine järk-järgult. Sama põhjendus kehtib ka maine kaotamise kohta, mis üldiselt kaob samuti järk-järgult. Sellise dokumendi tõenduslik väärtus võib varieeruda sõltuvalt sellest, kui lähedal või kaugel on selle koostamise aeg registreerimistaotluse esitamisele.
39 Seega ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast varasematel tõenditel ei ole tõendusjõudu ainuüksi põhjusel, et nende koostamise kuupäev on vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamisest viis aastat varasem (5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus apiheal, T‑51/19, ei avaldata, EU:T:2020:468, punkt 112).
40 Kohtupraktikast tuleneb samuti, et maine tõendamise koormis lasub varasema kaubamärgi omanikul (vt 5. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Puma vs. EUIPO – CMS (CMS Italy), T‑711/20, ei avaldata, EU:T:2022:604, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Käesoleval juhul tõi apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 34 pärast kordamist, et registreerimistaotlus esitati 29. novembril 2019, esile, et kuigi enamik esitatud tõenditest hõlmavad ajavahemikku 2013–2017 ning mõni neist pärineb 1990., 2000. või 2006. aastast, nähtub neist tõenditest siiski, et EUIPO apellatsioonikoja menetluse teine pool tegi 2018. aastal jätkuvaid pingutusi oma turuosa säilitamiseks, ja apellatsioonikoda lisas seejärel, et „maine kaotus tekib harva vaid ühe korraga, vaid see on pigem pikaajaline protsess, kuna maine kujuneb tavaliselt välja mitme aasta jooksul ning seda ei saa lihtsalt sisse ja välja lülitada“ ning et „[l]isaks peaks taotleja tõendama, et maine kadus nii järsku, lühikese aja jooksul“.
42 Seega, vastupidi hageja väidetule ei kujuta see hinnang endast tõendamiskoormise ümberpööramist ja on kooskõlas eespool punktides 38–40 viidatud kohtupraktikaga. Nimelt, kuna puuduvad konkreetsed tõendid selle kohta, et maine, mille varasem kaubamärk järk-järgult mitme aasta jooksul omandas, oli viimase uuritud aasta jooksul järsku kadunud, oli apellatsioonikojal õigus järeldada, et varasem kaubamärk oli asjaomasel kuupäeval, 29. novembril 2019 veel tuntud (vt analoogia alusel 7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EU:C:2004:6, punkt 79).
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. aprillil 2024 Luxembourgis.
Allkirjad