Kohtuasi T‑227/09

Feng Shen Technology Co. Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk FS – Taotleja pahausksus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Taotluse esitaja pahausksus kaubamärgitaotluse esitamise ajal – Hindamiskriteeriumid – Kõigi registreerimistaotluse esitamise ajal asjakohaste teguritega arvestamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 51 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Euroopa Liidu kohtule esitatud hagi – Üldkohtu võimalus muuta vaidlustatud otsust – Piirid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 3)

1.      Taotluse esitaja pahausksust määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 51 lõike 1 punkti b tähenduses tuleb hinnata igakülgselt, arvestades kõiki juhtumi puhul tähtsust omavaid tegureid ja eelkõige:

–        asjaolu, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis kasutab mõni kolmas isik identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti;

–        taotleja kavatsust takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist;

–        mil määral on õiguskaitse kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist taotletakse.

Kavatsus takistada toote turustamist võib teatud asjaoludel tähendada, et taotleja on pahauskne. Nii on see eelkõige juhul, kui hiljem ilmneb, et taotleja registreeris tähise ühenduse kaubamärgina ilma selle kasutamise kavatsuseta vaid selleks, et takistada kolmandate isikute turulepääsu. Seevastu võib taotleja lähtuda ka õiguspärasest eesmärgist soovida ennast juba ette kaitsta mõne sellise kolmanda isiku ettevõtmiste vastu, kes turul uustulnukana üritab taotleja tähise mainest kasu lõigata. Nii olles on eespool välja toodud kolm tegurit vaid näited kõigist neist asjaoludest, millega võib arvestada, tuvastamaks kaubamärgi taotleja pahausksust taotluse esitamisel.

(vt punktid 33–36)

2.      Siiski tuleb meenutada, et määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikes 3 ette nähtud Üldkohtu õigus vaidlustatud otsust muuta ei anna Üldkohtule pädevust asendada apellatsioonikoja põhjendus enda omaga ega ka anda hinnangut asjaoludele, mille kohta apellatsioonikoda ei ole veel seisukohta võtnud. Muutmispädevuse teostamine on seega põhimõtteliselt piiratud üksnes olukordadega, kus Üldkohtul on pärast apellatsioonikoja hinnangu kontrollimist õigus tõendatud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel kindlaks teha, millise otsuse oleks apellatsioonikoda pidanud tegema.

(vt punkt 55)