ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
5. november 2014(*)
Teenuste riigihankemenetlused – Hankemenetlus – Erinevat liiki IT-rakenduste tarkvara arendamise, hooldamise, nendega seotud nõustamise ja abi teenuste osutamine – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus – Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 139 lõige 1 – Põhjendamiskohustus – Õigusliku aluse valik – Võimu kuritarvitamine
Kohtuasjas T‑422/11,
Computer Resources International (Luxembourg) SA, asukoht Dommeldange (Luksemburg), esindaja: advokaat S. Pappas,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: esialgu S. Delaude ja D. Calciu ning hiljem Delaude, keda abistas advokaat E. Petritsi,
kostja,
mille ese on nõue tühistada Euroopa Liidu Väljaannete Talituse 22. juuli 2011. aasta otsus lükata tagasi hagejast ja ühest teisest äriühingust koosneva konsortsiumi pakkumused hankemenetluse AO 10340 arvutiteenused – erinevat liiki IT-rakenduste tarkvara arendamine, hooldamine, nendega seotud nõustamine ja abi (ELT 2011/S 66‑106099) osade nr 1 ja 3 suhtes ning sõlmida raamlepingud teiste pakkujatega,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: kohtunik O. Czúcz koja esimehe ülesannetes, kohtunikud I. Pelikánová ja A. Popescu (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. juuni 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (edaspidi „väljaannete talitus”) algatas 5. aprillil 2011 Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2011/S 66‑106099) (parandus ELT 2011/S 70‑113065) avaldatud hanketeatega hankemenetluse AO 10340 („Arvutiteenused – erinevat liiki IT-rakenduste tarkvara arendamine, hooldamine, nendega seotud nõustamine ja abi”).
2 Hanketeate kohaselt olid nimetatud IT-teenused jagatud nelja ossa, neist kahte, mida käsitletakse kõnealuses menetluses, puudutas osa nr 1 „tugiteenused ja eriotstarbelised haldusrakendused” ja osa nr 3 „tootmis- ja vastuvõtuahelad”.
3 Hanketeate eesmärk oli sõlmida iga hankeosa jaoks teenuste raamleping, mis pidid asendama lõppema hakkavad raamlepingud. Väljaannete talitus täpsustas hankedokumentides, et iga osa jaoks valitakse pakkujad välja „paremusjärjestuse meetodil” ja raamlepingud sõlmitakse neljaks aastaks pakkujatega, kes esitavad kolm majanduslikult soodsaimat pakkumust, mis määratletakse nende kvaliteedi ja maksumuse suhte alusel.
4 Hanketeade ja hankedokumendid nägid ette, et iga hankeosa puhul hinnatakse pakkumusi hankedokumentides esitatud tingimuste alusel. Iga pakkumust tuli hinnata eraldi, et määrata kindlaks, mil määral see vastab esitatud tingimustele ning edukaks pidi tunnistatama kolm parima kvaliteedi ja maksumuse suhtega pakkumust. Pakkumuste tehnilise lahenduse hindamisel kindlaks määratav kvaliteet andis 50% ja majandusliku hindamise käigus kindlaks määratav maksumus 50% (hankedokumentide punkt 2.9) hindamispunktidest.
5 Hageja, Computer Resources International (Luxembourg) SA, ja Intrasoft International SA, kes moodustasid konsortsiumi (edaspidi „konsortsium”), esitasid pakkumused hankeosadele nr 1 ja 3 (edaspidi „hageja pakkumused”).
6 Väljaannete talitus pöördus 27. juunil 2011 konsortsiumi poole, saates hagejale taotluse, milles ta palus selgitada, kuidas tema hinnapakkumustes on arvutatud inimtööpäeva maksumus. Küsimus esitati maksumuse hindamise raames, mille kohta väljaannete talitus märkis, et seda võib käsitada põhjendamatult madalana komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 357, lk 1 ELT eriväljaanne 01/04, lk 145; edaspidi „rakenduseeskirjad”), artikli 139 tähenduses.
7 Hageja konsortsiumi esindajana vastas 29. juunil 2011 väljaannete talituse 27. juuni 2011. aasta selgituste taotlusele (edaspidi „29. juuni 2011. aasta vastus”), kinnitades, et tema pakkumustes esitatud inimtööpäeva maksumus on selgitatav konsortsiumi sisemise töökorraldusega ning Luksemburgis ja Rumeenias läbiviidavate tegevuste tasakaalu optimeerimisega. Ta märkis veel, et konsortsium on järginud Luksemburgi ja Rumeenia tööõigusnorme, eelkõige neid, mis puudutavad miinimumpalka. Ta lisas konsortsiumi tegevuse kohta Rumeenias, et hankelepingu neljaaastase kehtivuse ajal miinimumpalk kahekordistus, et arvesse võtta liikmesriigi inflatsiooni. Lisaks andis ta väljaannete talitusele üksikasjalikku teavet oma pakkumustes riigi tööõigusaktidega arvestamise kohta.
8 Väljaannete talitus teatas 22. juuli 2011. aasta kirjas (edaspidi „vaidlustatud otsus”) hagejale kui konsortsiumi esindajale, esiteks hankeosade nr 1 ja 3 suhtes tehtud pakkumuste tagasilükkamisest põhjendamatult madala maksumuse tõttu ja teiseks edukaks tunnistatud pakkujate nimed. Samuti täpsustas ta, et konsortsium võib pakkumuste tagasilükkamise kohta nõuda täiendavaid selgitusi.
9 Hageja teatas 25. juuli 2011. aasta kirjas väljaannete talitusele, et ta ei nõustu vaidlustatud otsusega ja palus tal samas esitada teatud selgitusi, muu hulgas selgitada kriteeriume, mille alusel tema pakkumuste maksumust peeti põhjendamatult madalaks. Samuti palus hageja väljaannete talitusel edastada talle hankeosade nr 1 ja 3 tehnilise hindamise tulemused tema ja „paremusjärjestuse meetodil” edukaks tunnistatud pakkujate pakkumuste kohta ning nendele pakkumustele antud hindamispunktid. Lisaks nõudis hageja kinnitust, et „põhjendamatult madala maksumusega on vaid extra-muros hinnad [st väljaannete talituse ruumidest väljaspool osutatavate teenuste hinnad], samas kui intra-muros hinnad [st väljaannete talituse ruumides osutatavate teenuste hinnad] on samad kui ta oli pakkunud ja millega oli nõustutud” varasemate hankemenetluste raames esitatud ja hankija poolt edukaks tunnistatud pakkumuste puhul. Lõpuks kinnitab hageja, et tema keskmine extra-muros hind kõnealuses hankemenetluses oli kõrgem kui selles varasemas hankemenetluses, milles tema pakkumuse maksumust ei peetud põhjendamatult madalaks.
10 Väljaannete talitus lükkas vaidlustuse 27. juulil 2011 tagasi, edastades samas hagejale hindamisaruande väljavõtted, mis sisaldasid tema pakkumuste maksumuse põhjendamatult madalaks pidamise põhjusi. Väljavõtte kohaselt olid hageja kui konsortsiumi esindaja selgitused 29. juuni 2011. aasta vastuses (edaspidi „29. juuni 2011. aasta selgitused”), mis käsitlesid asjaomaste teenuste osutamist ja töötajate asumist Rumeenias, vastuolus tema pakkumustega ja seega ei saanud nendega nõustuda. Ülejäänud hindamisaruande väljavõtted sisaldasid teavet hageja ja eduka pakkuja pakkumuste hindamise kohta. Lisaks leidis väljaannete talitus, et hageja pakkumusi ei saa võrrelda varasemates hankemenetlustes esitatud pakkumustega ja igal juhul on hageja teatud võrdlused ekslikud.
Menetlus ja poolte nõuded
11 Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 5. augustil 2011.
12 Hageja esitas eraldi dokumendina, mis saabus Üldkohtu kantseleisse samal päeval, Üldkohtu kodukorra artikli 104 lõike 2 kohase ajutiste meetmete kohaldamise taotluse.
13 Euroopa Komisjon ja väljaannete talitus kinnitasid Üldkohtu kantselei taotlusel, et komisjoni tuleb käesoleval juhul pidada ainsaks kostjaks ja Üldkohus (teine koda) nõustus 28. septembri 2011. aasta otsusega kostja nime korrigeerimisega.
14 Üldkohtu presidendi 5. oktoobri 2011. aasta määrusega T‑422/11 R: Computer Resources International (Luxembourg) (EU:T:2011:566) jäeti hageja esitatud ajutiste meetmete võtmise taotlus rahuldamata põhjendusel, et hageja ei suutnud tõendada, et talle võib tekkida tõsine ja korvamatu kahju, kui ajutisi meetmeid ei kohaldata.
15 Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, kuulub ettekandja‑kohtunik nüüd üheksanda koja koosseisu, mistõttu käesolev kohtuasi määrati sellele kojale.
16 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (üheksas koda) avada suulise menetluse. Kuna ühel üheksanda koja liikmel esines takistus käesoleva asja läbivaatamisel osalemiseks, määras Üldkohtu president kodukorra artikli 32 lõike 3 alusel koja koosseisu täiendamiseks kotta uue kohtuniku. Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 25. juuni 2014. aasta kohtuistungil.
17 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
18 Komisjon palub Üldkohtul:
– tunnistada hagi põhjendamatuks;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
19 Hageja esitab hagi põhjenduseks kolm väidet: esimese väite kohaselt on rikutud olulist vorminõuet, teise väite kohaselt kohaldatavat menetluskorda ja kolmas väide käsitleb võimu kuritarvitamist või väära õiguslikku alust.
20 Kõigepealt tuleb silmas pidada, et väljaannete talitusel on ulatuslik kaalutlusõigus nende asjaolude osas, mida tuleb võtta arvesse hankemenetluses lepingu sõlmimise otsuse tegemisel, ning et Üldkohtu kontroll peab piirduma menetlusnormide järgimise, põhjendamiskohustuse täitmise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud tõsist ja ilmselget kaalutlusviga ega oleks tegemist võimu kuritarvitamisega (vt selle kohta 13. detsembri 2011. aasta kohtuotsus T‑377/07: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, EU:T:2011:731, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
Väide, mille kohaselt on rikutud olulist vorminõuet
21 Hageja väidab, et rakenduseeskirjade artikli 139 alusel pakkumuse tagasilükkamine põhjusel, et selles pakutud maksumus oli põhjendamatult madal, peab olema sõnaselgelt põhjendanud ja põhjendusest peab ilmnema tagasilükkamise konkreetne põhjus. Vaidlustatud otsuse põhjendus ei sisalda seevastu mingeid konkreetseid põhjuseid, millest hankija lähtus, kui järeldas, et hageja pakkumuste maksumus on põhjendamatult madal. Seega rikub vaidlustatud otsus olulist vorminõuet ja seda puudust ei korva viitamine muudele dokumentidele.
22 Komisjon vaidleb vastu hageja argumendi põhjendatusele.
23 Hageja kõnealust väidet tuleb sisuliselt mõista viitena põhjendamiskohustuse rikkumisele vaidlustatud otsuses.
24 Tuleb meenutada, et kui mõnel institutsioonil on nii lai kaalutlusõigus, nagu käesoleval juhul, on liidu õiguskorraga haldusmenetluses antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt. Üksnes niiviisi saab liidu kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub, on täidetud (vt selle kohta 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑269/90: Technische Universität München, EU:C:1991:438, punkt 14, ja 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑465/04: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, EU:T:2008:324, punkt 54).
25 Hankemenetluses määravad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”), artikli 100 lõige 2 ja rakenduseeskirjade artikkel 149, milline sisu on hankija jaoks põhjendamiskohustusel asjaomases riigihankemenetluses tagasilükatud pakkuja suhtes ja seda ei määra, nagu hageja paistab arvavat, rakenduseeskirjade artikkel 139, mis käsitleb menetlust, mille hankija peab läbi viima enne põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamist.
26 Finantsmääruse artikli 100 lõikest 2 ja rakenduseeskirjade artiklist 149 ning väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et hankija on täitnud oma põhjendamiskohustuse, kui ta kõigepealt viivitamata teatab kõigile edututele pakkujatele nende pakkumuste tagasilükkamise põhjused ja kui ta seejärel 15 tööpäeva jooksul alates asjaomase taotluse registreerimisest edastab pakkujatele, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud ning kes on seda sõnaselgelt taotlenud, eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nime (vt selle kohta 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑63/06: Evropaïki Dynamiki vs. EMCDDA, EU:T:2010:368, punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 12. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑457/07: Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, EU:T:2012:671, punkt 45).
27 Niisugune toimimisviis on kooskõlas ELTL artikli 296 teises lõigus mainitud põhjendamiskohustuse eesmärgiga, mille kohaselt tuleb selgelt ja ühemõtteliselt ära näidata akti vastuvõtja arutluskäik, et esiteks oleks huvitatud isikutel võimalik teada saada võetud meetme põhjused, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks võimaldada kohtul teostada kontrolli (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EMCDDA, EU:T:2010:368, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika, ning eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, EU:T:2012:671, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Samuti olgu meenutatud, et põhjendamiskohustuse täitmist tuleb hinnata arvestades juhtumi asjaolusid, eelkõige lähtudes akti sisust, põhjenduste olemusest ning huvist saada selgitusi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab (vt 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EU:C:1998:154, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika, ning eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, EU:T:2008:324, punkt 49).
29 Seega et määrata kindlaks, kas väljaannete talitus on käesoleval juhul põhjendamiskohustuse täitnud, peab hindama vaidlustatud otsust, mis sisaldab hageja pakkumuse tagasilükkamise otsust. Samuti tuleb analüüsida 27. juuli 2011. aasta kirja, mis saadeti hagejale rakenduseeskirjade artikli 149 lõikes 3 sätestatud tähtajal vastuseks tema 25. juuli 2011. aasta selgesõnalisele taotlusele saada vaidlustatud otsuse kohta täiendavat teavet.
30 Käesoleval juhul teatas väljaannete talitus 22. juuli 2011. aasta kirjaga hagejale põhjused, miks ta pakkumused tagasi lükati, see tähendab asjaolu, et need olid põhjendamatult madala maksumusega. Väljaannete talitus teavitas hagejat tema õigusest saada täiendavat teavet pakkumuse tagasilükkamise kohta.
31 Nagu eespool punktis 10 on märgitud, teavitas väljaannete talitus pärast hageja 27. juuli 2011. aasta kirjaga saadetud taotlust saada selgitusi, hagejat sellest, et neid pakkumusi ei saa võrrelda varasemates hankemenetlustes esitatud pakkumustega ja igal juhul on hageja teatud võrdlused ekslikud. Lisaks edastas ta hagejale hindamisaruande väljavõtted, mis sisaldasid tema pakkumuste maksumuse põhjendamatult madalaks pidamise põhjendusi.
32 Hindamisaruande väljavõttes oli märgitud, et 29. juuni 2011. aasta selgitused ei olnud kõrvaldanud kõiki kahtlusi hageja pakkumuste maksumuse suhtes.
33 Selle järelduse tegemisel viidati või võeti arvesse esiteks nelja hageja poolt konsortsiumi nimel edastatud teabeühikut, mis olid järgmised:
„1. „Meie konsortsiumil on õnnestunud optimeerida ja tasakaalustada oma tegevused Luksemburgis ja oma (near [shore] /offshore) tegevused Rumeenias”.
2. „Töötajate paiknemine läheduses”: pakutud töötajad asuvad kas Luksemburgis (intra/extra-[muros], et tagada nende viibimine läheduses, mis on selle projekti puhul ülimalt tähtis) või Rumeenias (extra-muros).
3. [Konsortsium] arvutas ise välja Luksemburgi miinimumpäevatasu 138 eurot.
4. „Tegelikkusele vastavad üldkulud”: meie konsortsiumi üldkulud on arvesse võetud (halduskulud, infrastruktuuriga seotud kulud, near shore/off shore asuvate isikute reisi‑ ja elamiskulud, ettevõtte halduskulud, seadmete kulud, kulud üldtaristule jne).”
34 Teiseks oli nimetatud hindamisaruande väljavõttes märgitud punktide 1 ja 2 („AD 1 + 2”) (vt eespool punkt 33) kohta, et Rumeenias läbiviidavad near shore/off shore tegevusi ei olnud hagejate pakkumustes nimetatud ja kogu pakutud personal pidi asuma Luksemburgis. Lisaks oli pakkumustes pakutud personali tehnilist taset puudutavas osas täpsustatud, et „[k]õik pakutud tehnikukandidaadid [vastasid] vähemalt kolmeaastase ülikoolihariduse ja kogemuse tingimustele” ja et „[n]ad kõik [töötasid väljaannete talitusest] autosõidu kaugusel”.
35 Punktide 2 ja 3 („AD 2 + 3”) (vt eespool punkt 33) kohta oli hindamisaruandes märgitud, et konsortsiumi pakutud teatud extra-muros inimtööpäeva hinnad, st „INF-SYS-TRAI – 105 eurot” ja „INF-SYS-END-USE-SUP – 105 eurot”, on madalamad Luksemburgi minimaalsest päevapalgast, kui lähtuda hageja 29. juuni 2011. aasta vastuses esitatud arvutustest.
36 Seoses punktiga 4 („AD 4”) täpsustati, et hindamiskomisjon „kahtles, et üks kõrgelt kvalifitseeritud analüüsija-programmeerija [nõustuks] töötama sellise miinimumpalgaga” ja vastupidi hageja väidetele 29. juuni 2011. aasta vastuses ei saa üldkulud sisalduda inimtööpäeva maksumuses.
37 Hindamisaruande väljavõte sisaldas ka kahte üldmärkust, milles hindamiskomisjon avaldas kahtlust asjaolu suhtes, et kõrgelt kvalifitseeritud projektijuht ja tehnilised konsultandid sooviksid töötada extra-muros vastavalt 200 ja 210 euro suuruse inimtööpäeva maksumusega.
38 Lõpuks sisaldas hindamisaruande väljavõte järeldusi, mille kohaselt on 29. juuni 2011. aasta selgitused asjaomaste teenuste osutamise koha ja töötajate paiknemise suhtes Rumeenias, vastuolus hageja pakkumustega ja seega ei saanud nendega nõustuda.
39 Vaidlustatud otsusest ja väljaannete talituse 27. juuli 2011. aasta kirjast lähtudes tuleb tõdeda, et hagejal oli võimalik täpselt aru saada oma pakkumuste tagasilükkamise põhjustest. Nimelt õigustas väljaannete talitus sõnaselgelt tema pakkumuste tagasilükkamise otsust, viidates esiteks selgitustes esitatud asjaoludele, mida ta pidas uuteks võrreldes pakkumustes esitatutega ja vastuoludele, mis tema arvates esinesid pakkumuste ja 29. juuni 2011. aasta selgituste vahel, ja teiseks viitas ta nende pakkumuste põhjendamatult madalale maksumusele.
40 Väljaannete talitus leidis seega, et hageja lähtus oma pakkumustes Luksemburgis asuvatest töötajatest, kes kõik töötavad väljaannete talitusest autosõidu kaugusel, mitte Rumeenias asuvatest töötajatest ja selles liikmesriigis osutatavatest teenustest. Ta järeldas sellest, et need pakkumused olid põhjendamatult madala maksumusega, kuna esiteks on teatud töökohtade jaoks pakutud tasumäärad madalamad Luksemburgi minimaalsest päevapalgast, kui lähtuda hageja 29. juuni 2011. aasta vastuses esitatud arvutustest, ja teiseks ei ole mõne teise töökoha puhul majanduslikult tegelikkusele vastav lähtuda sellest, et neis pakkumustes pakutud töötajad nõustuksid pakutud tasumäära eest töötama Luksemburgis.
41 Eeltoodust lähtudes tuleb tõdeda, et väljaannete talitus on oma kirjades ja 27. juuli 2011. aasta kirjale lisatud hindamisaruande väljavõttes õiguslikult piisavalt põhjendanud hageja pakkumuste tagasilükkamist. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et väljaannete talitus järgis finantsmääruse artikli 100 lõikes 2 ja rakenduseeskirjade artiklis 149 esitatud nõudeid.
42 Esiteks tuleb märkida, et seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argumendid, mille kohaselt ei ole tähtsust asjaolul, kas ta võis saada teada, millised olid edukate pakkumuste omadused ja suhtelised eelised, kuna tema pakkumuste tagasilükkamine ei tuginenud võrdlusele edukate pakkumustega.
43 Olgu märgitud, et vaidlustatud otsuses viitas väljaannete talitus tõesti hageja võimalusele saada teavet edukate pakkumuste omaduste ja suhteliste eeliste kohta. Kui hageja ei oleks olnud huvitatud selle teabe saamisest, siis ilmselgelt ei olnud ta kohustatud seda taotlema. Sellegipoolest oli väljaannete talitus finantsmääruse artikli 100 lõike 2 ja rakenduseeskirjade artikli 149 lõike 3 kohaselt kohustatud sellele võimalusele osutama.
44 Teiseks ei sea hageja pakkumuste tagasilükkamise piisavat põhjendatust kahtluse alla hageja argumendid, et vaidlustatud otsus on vastuolus rakenduseeskirjade artikli 147 lõikes 3 sätestatud olulise nõudega. Hageja väidab, et kuigi otsuses, millele see säte viitab, tuleb viidata üksnes põhjustele, miks pakkumus ei vasta kvalifitseerimistingimustele või asjaolule, et pakkumus ei olnud hindamiskriteeriumidest lähtudes parim, on selles hoopis seatud eritingimus pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Sellest tulenevalt on vaidlustatud otsus väidetavalt vastuolus nimetatud olulise nõudega.
45 See väide tuleb tagasi lükata põhjendamatuse tõttu, ilma et oleks vaja otsustada selle vastuvõetavuse üle, mille on vaidlustanud komisjon. Nimelt käsitleb rakenduseeskirjade artikkel 147, nagu ilmneb ka tema pealkirjast, hindamistulemusi. Selle artikli lõiked 1 ja 2 puudutavad hindamisprotokolli, samas kui lõige 3 käib hankija otsuse kohta. Kuigi rakenduseeskirjade artikli 147 lõige 3 täpsustab seda, mis peab olema märgitud nimetatud otsuses, ei näe see säte ette, et need andmed peavad olema esitatud kirjas, millega teatatakse selle otsuse sisust tagasilükatud pakkujatele. Teabevahetus hankija ja pakkujate vahel, eelkõige nende, kes on tagasilükatud, ning teabe sisu on nimelt reguleeritud rakenduseeskirjade artikliga 149. Seega ei ole rakenduseeskirjade artikkel 147 asjakohane selle kindlaksmääramisel, milline on hankija põhjendamiskohustuse sisu tagasilükatud pakkujale saadetud kirjas, milles talle teatatakse hankija otsuse resolutsioon.
46 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb käesolev väide tagasi lükata.
Väide, mille kohaselt on rikutud kohaldatavat menetluskorda
47 Selles väites viitab hageja sisuliselt rakenduseeskirjade artiklis 139 ettenähtud menetluskorra rikkumisele ja üldisemalt selle artikli rikkumisele, vaidlustades oma pakkumuste tagasilükkamise põhjendamatult madala maksumuse tõttu.
48 Komisjon vaidleb nendele hageja argumentidele vastu.
49 Rakenduseeskirjade artikli 139 lõige 1 sätestab, et kui teatava hanke puhul tunduvad pakkumuse hinnad ebaharilikult madalad, nõuab hankija enne selliste pakkumuste tagasilükkamist ainult sel põhjusel kirjalikke täpsustusi pakkumuse koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid võttes arvesse esitatud selgitusi.
50 Esiteks, kui Üldkohus peaks otsustama, et nende pakkumuste tagasilükkamise põhjenduse võib leida hageja 27. juuli 2011. aasta kirjast, siis soovib hageja rõhutada, et tagasilükkamise põhjus, millele väljaannete talitus selles kirjas viitas, oli pakutud maksumuse põhjendamatult madal hind. Samas ei ole lisatud põhjendus, mis viitab hindamiskomisjoni hindamisaruandele, seotud selle põhjusega ega ole asjakohane. Seoses sellega tsiteerib hageja nimetatud aruandes esitatud järeldust, mille kohaselt „konsortsiumi poolt vastuses esitatud teave, mis käsitleb asjaomaste teenuste osutamise kohta ja töötajate asukohta, [oli] vastuolus hageja pakkumustega ja seega ei [olnud võimalik] sellega nõustuda”.
51 Tuleb sedastada, et hageja leiab selle väite esimeses osas sisuliselt, et tema pakkumuste tagasilükkamise põhjused, mis sisalduvad hindamisaruandes, ei ole seotud vaidlustatud otsuses nimetatud põhjustega.
52 Selle argumendiga ei saa nõustuda.
53 Nimelt tuleb tõdeda osas, milles hageja soovib esile tuua, et tema pakkumused lükati tagasi muul põhjusel kui põhjendamatult madal maksumus, et selle väite hindamine kuulub kokku vaidlustatud otsuse väära õiguslikku alust käsitleva väite hindamisega.
54 Lisaks tuleb meeles pidada, et esimese väite uurimise raames juba jõuti järeldusele, et väljaannete talitus esitas piisavalt üksikasjaliku põhjenduse hageja pakkumuste tagasilükkamise kohta. Nimelt tõi ta ära täpsed põhjused, miks 29. juuni 2011. aasta selgitused ei olnud kõrvaldanud kahtlusi hageja pakkumuste maksumuse suhtes, ja esitas põhjenduse, miks ta asus seisukohale, et need on põhjendamatult madala maksumusega (vt eespool punktid 39–46).
55 Lõpuks olgu märgitud, et hindamisaruande väljavõttes nimetatud järeldust, millele hageja viitab, tuleb vaadelda selle kontekstis (vt eespool punktid 32–38). Väljavõte algab kinnitusega, et 29. juuni 2011. aasta vastuse analüüsimisel tuli hindamiskomisjon järeldusele, et kõnealused pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Sellele järgnes hankija poolt põhjendamatult madalaks peetud maksumuste kohta 29. juunil 2011 esitatud selgituste analüüsimine, milles tõusid esile vastuolud nendes selgituste ja hageja pakkumuste vahel, mis seadsid kahtluse alla teatud töökohtade osas pakutud hindade majandusliku tegelikkuselevastavuse ja neisse hindadesse teatud kulude sissearvestamise. Väljavõte lõppes järeldusega, mida hageja tsiteerib, milles võetakse kokku need põhjused, mille kohaselt 29. juuni 2011. aasta selgitusi ei saa arvesse võtta, kuna need ei ole kooskõlas hageja pakkumuste sisuga. Seega vastupidi hageja väidetele ei saa seda järeldust pidada asjakohatuks hageja pakkumuste tagasilükkamise põhjenduste osas, mis käesoleval juhul on põhjendamatult madal maksumus ega saa asuda seisukohale, et väljaannete talituse poolt lisatud põhjendused, milles viidatakse hindamiskomisjoni hindamisaruandele ei ole selle põhjusega seotud.
56 Teiseks kujutas hindamiskomisjoni poolt hageja 29. juuni 2011. aasta vastuses esitatud selgituste arvesse võtmata jätmine endast rakenduseeskirjade artikli 139 ja kohtupraktika rikkumist. Hageja väidab, et tema selgitustega arvestamata jätmise tõttu ei leidnud aset mitte nõuetekohane arvamustevahetus, vaid pigem väljaannete talituse monoloog. Kuigi hageja nõustub, et hankija ei ole kohustatud lõpmatult pidama pakkujatega dialoogi, rõhutab ta, et ta peab jätma talle võimaluse oma pakkumust põhjendada.
57 Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et rakendusmääruse artikli 139 lõikest 1 tuleneb, et hankijal on siis, kui talle tundub pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, kohustus enne pakkumuse tagasilükkamist lasta pakkujal selgitada või isegi põhjendada oma pakkumust. Kui eelnevalt on kahtlus, et pakkumus ei ole usaldusväärne, tekib ka kohustus kontrollida pakkumuse tõsiseltvõetavust, kusjuures tuleb silmas pidada, et nimetatud artikli peamine eesmärk on, et pakkujat ei kõrvaldata menetlusest, ilma et tal oleks olnud võimalust põhjendada põhjendamatult madala maksumusega tundunud pakkumuse sisu (11. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑121/08: PC-Ware Information Technologies vs. komisjon, EU:T:2010:183, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Sellest tuleneb, et kuna käesoleval juhul väljaannete talitus kahtles hageja pakkumuste usaldusvääruses, siis oli ta kohustatud talle andma võimaluse põhjendada põhjendamatult madala maksumusega tundunud pakkumuste sisu.
59 Väljaannete talitus oli käesoleval juhul selle kohustuse täitnud.
60 Hageja repliigis esitatud argumendid on küll selles osas mitmeti mõistetavad, neis mööndakse, et talle anti võimalus põhjendada oma pakkumuste sisu, samas aga viidatakse vastupidisele. Vastates kohtuistungil Üldkohtu küsimusele, märkis hageja, et talle saadeti ainult üks kiri, milles taotleti selgitusi, kuid sellest ei piisa, et asuda seisukohale, et on järgitud rakenduseeskirjade artiklis 139 ettenähtud menetlust.
61 Sellegipoolest tuleb tõdeda, et väljaannete talitus andis vastavalt rakenduseeskirjade artikli 139 lõikele 1 hagejale võimaluse põhjendada oma pakkumuste sisu. Nimelt saatis väljaannete talitus 27. juunil 2011 hagejale kui konsortsiumi esindajale teabetaotluse, milles palus selgitada, kuidas tema hinnapakkumustes on arvutatud inimtööpäeva maksumus (vt eespool punkt 6). Hageja esitas selle taotluse peale 29. juuni 2011. aasta vastuse.
62 Lisaks olgu märgitud hageja väite suhtes, et väljaannete talitus saatis talle vaidlustatud otsuse, ilma et oleks lubanud tal esitada täpsemaid ja täielikumaid selgitusi esitatud kahtluse suhtes, et selle väite puhul piisab sedastusest, mida hageja möönis repliigis, et väljaannete talitus ei olnud kohustatud konsortsiumiga lõputult dialoogi pidama.
63 Lõpuks ilmneb osas, milles hageja heidab ette 29. juuni 2011. aasta selgituste arvesse võtmata jätmist, hagejale edastatud hindamisaruande väljavõttest, et väljaannete talitus arvestas neid selgitusi, kui ta neid hindas ja võrdles hageja pakkumustega enne nende tagasilükkamist.
64 Järelikult ei ole hageja suutnud tõendada rakenduseeskirjade artiklis 139 sätestatud menetlusnormide rikkumist.
65 Kolmandaks peab hageja põhjendamatuks väljaannete talituse põhjendust 29. juuni 2011. aasta selgituste arvesse võtmata jätmise kohta ja väidab, et väljaannete talitus mõistis neid mitmes osas valesti.
66 Hageja kinnitas selles osas kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et selle väitega viitab ta hankija eksimusele 29. juuni 2011. aasta selgituste hindamisel ja tema pakkumuste tagasilükkamisel seetõttu, et need olid põhjendamatult madala maksumusega rakenduseeskirjade artikli 139 tähenduses.
67 Esiteks tuleb sedastada, et hageja ei saa tugineda sellele, et väljaannete talitus eksis, kuna piirdus teatamisega, et varasemate hankemenetluste raames esitatud pakkumuste maksumused ei ole asjakohased, ilma et ta oleks esitanud muid selgitusi kui see, et need hankemenetlused on üksteisest sõltumatud.
68 Väljaannete talitus nimelt ikkagi täpsustas, et iga hankemenetluse puhul viiakse läbi sõltumatu hindamine ja seega ei ole hageja teatud võrdlused muude lepingutega asjakohased. Samas lisas ta, et need võrdlused olid enamasti ekslikud ja tõi ära ka põhjendused. Esiteks ei olnud väljaannete talituse arvates intra-muros hinnad samaväärsed kõnealustes ja hageja poolt neli aastat varem esitatud pakkumustes. Teiseks, vastupidi hageja kinnitustele 29. juuni 2011. aasta vastuses ei sisaldanud tema pakkumused madalamaid hindu, kui oli varasemates pakkumustes, millele hageja viitab üksnes extra-muros töökohtade osas.
69 Lisaks leidis väljaannete talitus õigesti, et hageja pakkumustes pakutud hindade võrdlus muudes hankemenetlustes pakutud hindandega ei ole asjakohane. Tegelikult tuleb vastupidi hageja väidetele, et ükski pretsedent ei ole kaotanud asjakohasust, kui tegemist on „sama” hankega, hinnata iga pakkumust lähtudes hankemenetlusest, kus see esitati.
70 Teiseks väidab hageja, et hindamiskomisjon põhjendas ekslikult oma kinnitust, et esitatud teave ei kõrvaldanud kahtlusi pakutud hindade suhtes, kaalutlusega, et kogu konsortsiumi pakutud personal pidi paiknema Luksemburgis. Nimelt eeldas hindamiskomisjon, et konsortsiumi pakutud personal asub Luksemburgis, hoolimata asjaolust, et ei olnud ei seatud ega võetud kohustust, et personal seal on. Hindamiskomisjon viis menetluse läbi, jättes tähelepanuta 29. juuni 2011. aasta selgitused, milles hageja kinnitas, et mõned tema töötajad Luksemburgis võidakse saata Rumeeniasse, vajaduse korral osalise tööajaga. Läheduses paiknevaid töötajaid pakuti hageja pakkumustes üksnes projekti vahetuks läbiviimiseks.
71 Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane hindamiskomisjoni kinnitus viitega „AD 2 + 3” (vt eespool punkt 35), mille kohaselt olid konsortsiumi „pakutud teatud inimtööpäeva extra-muros hinnad, st „INF-SYS-TRAI – 105 eurot” ja „INF-SYS-END-USE-SUP – 105 eurot” [...] madalamad Luksemburgi minimaalsest päevapalgast, kui lähtuda hageja 29. juuni 2011. aasta vastuses esitatud arvutustest”, ega pole asjakohane sarnane kinnitus, mis on esitatud viite „AD 4” all (vt eespool punkt 36), mille kohaselt, isegi kui need töötasud on Luksemburgi jaoks võrdlemisi madalad, pidi neid tasakaalustatama Rumeenia töötajate töötasudega, mis on tunduvalt madalamad.
72 Olgu meenutatud, et hindamiskomisjon leidis, et hageja pakkumustes esitatud hinnad töötajate töötasude osas olid liiga madalad Luksemburgis töötavate isikute jaoks. Esiteks tõi hindamiskomisjon esile, et kui lähtuda hageja 29. juuni 2011. aasta vastuses esitatud arvutustest, siis mõne pakutud töökoha jaoks olid hinnad madalamad Luksemburgi miinimumtöötasust. Teiseks kahtles hindamiskomisjon asjaolus, et muudele pakutud töökohtadele oleks võimalik leida näidatud hindade puhul kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.
73 Selles osas olgu märgitud, et hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et tema pakkumustes esitatud hindu võib pidada mõlemal juhul liiga madalaks Luksemburgis töötavate töötajate jaoks.
74 Hageja seab seevastu kahtluse alla hindamiskomisjoni järelduse, et tema pakkumusi oleks muudetud 29. juuni 2011. aasta selgituste arvessevõtmise korral. Hageja arvates lähtus hankija ekslikult sellest, et oli seatud kohustus esitleda pakkumustes kõiki töötajad, keda võidakse kaasata hankelepingu täitmisse ja et hageja selgitused kujutasid endast tema pakkumuste muutmist.
75 Hageja leiab, et kohustus esitleda pakkumustes kõiki töötajad, keda võidakse kaasata hankelepingu täitmisse, ei olnud siiski niivõrd selge, kui komisjon paistab uskuvat.
76 Ühelt poolt toob hageja küll punktis 4.3.3.4 („Projekti elluviimine”) esile, et „hankedokumendid [nägid] ette, et üksnes pakkuja poolt pakkumuses väljapakutud tööjõul [on] lubatud täita nõutud tööülesandeid”. Sellegipoolest käsitles hageja arvates see punkt raamlepingu piires konkreetse projekti elluviimist, eelkõige aja ja vahendite suhtes täpsustatud tellimusi või erilepinguid. Seega on küsitav, kas see hankedokumentide punkt puudutas pakkuja pakkumust raamlepingu või erilepingu sõlmimiseks.
77 Lisaks märgib hageja seoses raamlepingu punktiga 1.4.2 – mille kohaselt lepingupartner pidi tegema hankija nõudmisel pakkumise tellimuse või erilepingu jaoks, mis pidi nimelt sisaldama selle täitmiseks pakutud töötajate elulookirjeldust ja kinnitust, et nad on hankija käsutuses –, et ainus hankedokumentide punkti 4.3.3.4 usutav tõlgendus on hageja arvates, et see viitab kõnealusele tellimusele või erilepingule. Seega tõlgendas hankija seda nõuet vääralt ega oleks tohtinud asuda seisukohale, et 29. juuni 2011. aasta selgitustega ei saa nõustuda.
78 Teiselt poolt väidab hageja, et isegi kui Üldkohus oleks pidanud lähtuma sellest, et see kohustus puudutab raamlepingut, ei saanud ta mingil juhul pidada seda üldkohustuseks. Hankedokumentide punkti 4.3.3.4 („Projekti elluviimine”) punkt 3 („Personal ja asendused”) käsitles üksnes aja ja vahendite suhtes täpsustatud tellimusi või erilepingud, mitte kindlaksmääratud hinnaga projekte.
79 Seega ei olnud 29. juuni 2011. aasta selgitused, mis käsitlesid extra-muros teenuste osutamise kohta, vastuolus kohustusega pakkuda üksnes neid töötajaid, keda esitleti hageja pakkumustes, kuna selline kohustus, isegi kui selle olemasolu eeldada, esines üksnes aja ja vahendite suhtes täpsustatud tellimuste või erilepingute suhtes, mis kujutasid asjaomase asutuse sõnul üksnes väikest osa projekte ega olnud seetõttu üldmaksumuse kindlaksmääramisel olulised. Niisiis kinnitab hageja, et tal oli võimalik osutada pakutud teenuseid tema pakkumustes esitatud maksumusega, korvates tema pakkumuses esitletud töötajate teostatud sedalaadi projektide kõrgema hinna kindlaks määratud maksumusega projektide madalamate hindadega tänu Rumeenia soodsamatele tingimustele. Järelikult ei toonud 29. juuni 2011. aasta selgitused kaasa muudatust tema pakkumustes.
80 Olgu märgitud, et hindamiskomisjon ei viidanud hageja pakkumustes pakutud töötajate elulookirjeldustele, vaid tõi esile, et puuduvad igasugused andmed konsortsiumi tegevuse kohta Rumeenias.
81 Peale selle rõhutab ta, et kogu hageja pakkumustes nimetatud personal asus Luksemburgis ja et hageja täpsustas konsortsiumi nimel, et pakutud töötajad töötavad kõik väljaannete talitusest autosõidu kaugusel. Samuti ei vaidlusta hageja nende kinnituste tõepärasust ja möönab, et tema pakkumustes ei olnud mainitud teenuste osutamist Rumeenias.
82 Sellest tulenevalt kujutavad 29. juuni 2011. aasta selgitused vastupidi hageja väidetele endast tema pakkumuste muutmist ega ole vastuvõetavad.
83 Nimelt piisab – ilma et oleks vaja võtta seisukohta küsimuses, kas nii, nagu hageja väidab, oli pakkujal õigus raamlepingu sõlmimisel teha muudatusi pakutud töötajate elulookirjeldustes –, kui märkida, et hageja pakkumustes täpsustati, et kõik pakutud töötajad töötavad Luksemburgis asuvast väljaannete talitusest autosõidu kaugusel. Samas ei tulenenud ei hanketeatest ega hankedokumentidest hagejale kohustust esitada oma pakkumustes selline ettepanek konsortsiumi töötajate paiknemise kohta. Seega tuleb seda ettepanekut käsitada osana hageja pakkumustest.
84 Samas tuleb rõhutada, et hankedokumentide punkti 1.10 („Pakkumuse kehtivus”) kohaselt pidi pakkumus kehtima üheksa kuud alates pakkumuste esitamise tähtajast ja sellel ajavahemikul pidid pakkujad säilitama kõigi oma pakkumuse tingimuste kehtivuse. Lisaks tuleb märkida, nagu tegi ka komisjon, et vastavalt hankedokumentide punktile 1.9 („Pakkumuste esitamise üldtingimused”) „[p]akkumuse esitamine on eduka pakkuja jaoks siduv hankelepingu täitmise kestel”. Lõpuks tuleb rõhutada, et hankedokumentide punkti 2.7.2 („Tehniliste kriteeriumide hindamine”) lõpus on märgitud, et „kui pakkuja pakkumus ületab tehnilises kirjelduses esitatud minimaalseid nõudeid, siis on eduka pakkuja jaoks see pakkumus siduv kogu hankelepingu täimise aja”.
85 Niisiis ei saa hageja ilma oma pakkumuste tingimusi muutmata muuta selles esitatud pakkumist konsortsiumi töötajate asukoha osas.
86 Samas tuleb silmas pidada, et Rumeenias töötavaid isikuid ei saa pidada autosõidu kaugusel ja Luksemburgi läheduses paiknevaks.
87 Sellest tulenevalt leidis väljaannete talitus õigesti, et 29. juuni 2011. aasta selgitused, mille kohaselt ei asu pakutud töötajad tingimata väljaannete talitusest autosõidu kaugusel, vaid paiknevad ka Rumeenias, kujutab endast hageja pakkumuste muutmist. Ta järeldas sellest õigesti, et ta ei saa nõustuda nende selgitustega, kuna hageja ei olnud vaidlustanud asjaolu, et hankija ei saa selles hankemenetluse etapis nõustuda tema pakkumuste muudatusega vastavalt finantsmääruse artiklile 99 ja rakenduseeskirjade artiklile 148, mis keelavad esialgse pakkumuse tingimuste muutmise (vt selle kohta 25. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑216/09: Astrim ja Elyo Italia vs. komisjon, EU:T:2012:574, punkt 95).
88 Lõpuks tuleb märkida, et hageja pakkumustes nimetatud töötajate töötasu oleks pidanud olema vastavuses pakkumisega nende asukoha suhtes, mis oli samuti esitatud nendes pakkumustes. Hageja viitas oma hindade selgitamiseks aga üksnes asjaolule, et kui teatud töötajad töötavad Luksemburgis, siis mõned teevad seda Rumeenias. Lisaks tuleb meenutada, et hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et tema pakkumustes esitatud hindu võib pidada mõlemal juhul ebaharilikult madalaks Luksemburgis töötavate töötajate jaoks.
89 Seega ei suutnud 29. juuni 2011. aasta selgitused kõrvaldada väljaannete talituse kahtlusi hageja pakkumustes pakutud maksumuste suhtes, mida ta pidas põhjendamatult madalaks.
90 Eeltoodust tuleneb, et tagasi tuleb lükata hageja argumendid, millega ta seab kahtluse alla tema pakkumuste tagasilükkamise põhjendatuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu.
91 Seda järeldust ei kõiguta hageja argumendid, milles ta kinnitab, et kuna kõnealused selgitused ei põhinenud tema pakkumustel, siis ei saa tegemist olla nende muutmisega. Hageja väidab, et hankija eksis, lisades hindamiskriteeriumide hulka kvalifitseerimistingimuse ja selle kriteeriumile vastavat dokumenti ei saa pidada pakkumuste osaks.
92 Selles küsimuses viitab hageja rakenduseeskirjade artikli 138 lõikele 2, artikli 137 lõikele 1 ja artikli 137 lõike 2 punktile a. Lisaks viitab ta kohtupraktikale, mille kohaselt on hindamiskriteeriumina välistatud tingimused, mille eesmärk ei ole selgitada välja mitte majanduslikult soodsaim pakkumine, vaid mis on sisuliselt seotud pakkujate võimekusega asjaomast hankelepingut täita (24. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑532/06: Lianakis jt, EU:C:2008:40, punktid 29 ja 30).
93 Tuleb märkida, et selle argumendiga soovib hageja sisuliselt väita, et hindamiskomisjon lisas pakkumuste hindamise käigus juurde kriteeriumi töötajate meeskondade tehnilise võimekuse kohta, mis kujutab endast kvalifitseerimistingimust, mis tähendab, et sellele kriteeriumile vastav dokument ei saa olla osa tema pakkumustest ja seda ei olnud võimalik muuta.
94 Tuleb asuda seisukohale, et see väide esitati esimest korda repliigis, ilma et see tugineks menetluse käigus ilmsiks tulnud õiguslikele või faktilistele asjaoludele ega kujuta endast hagiavalduses esitatud väite täiendamist. Seetõttu tuleb see kodukorra artikli 48 lõike 2 alusel vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
95 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb käesolev väide tagasi lükata.
Väide võimu kuritarvitamise või väära õigusliku aluse kohta
96 Hageja väidab kõigepealt, et tema pakkumuste tagasilükkamise otsus ei saa põhineda rakenduseeskirjade artiklil 139 ja seega põhineb see otsus vääral õiguslikul alusel. Seejärel toob ta esile, et väljaannete talitus rikkus tema pakkumuste tagasilükkamisel nimetatud sättes esitatud menetluskorda.
97 Komisjon vaidleb vastu hageja argumentide põhjendatusele.
98 Esiteks märgib hageja, et rakenduseeskirjade artikli 139 näeb üksnes ette põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamise ja seega ei saa seda kohaldada pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmiseks põhjusel, et ta ei ole täielikult kirjeldanud konsortsiumi töökorraldust personali valdkonnas.
99 Hageja arvates lükati tema pakkumused tagasi üksnes seetõttu, et need ei olnud piisavalt täielikud ja üksikasjalikud, kuna jäeti viitamata ühele osale äriühingust, kes palkab tööjõudu Rumeeniast. Hindamiskomisjon märkis oma hinnangus hageja 29. juuni 2011. aasta vastuse kohta, et „eelnimetatud near/off-shore tegevust Rumeenias [ei olnud] [hageja pakkumustes] nimetatud”. Selle viite puudumine hageja pakkumustes jättis hageja arvates hindamiskomisjonile piisava kaalutlusõiguse hinnata seda, kas neis pakkumustes esitatud maksumus on põhjendamatult madal. Hageja on seisukohal, et tema pakkumuste tagasilükkamise ainus põhjus oli käesoleval juhul tagasilükkamine kvalifitseerimistingimuste arvessevõtmise tõttu.
100 Hageja tõi oma repliigis esile, et hindamiskriteeriumid hõlmasid tehnilist taset ja maksumust ja selles osas olid tema pakkumused teistest paremad. Kuna hindamisaruanne ei sisaldanud maksumuste alusel koostatud pingerida, siis ei olnud tal sellegipoolest võimalik saada teada, kas tema pakkumustel oli parim hinna‑kvaliteedi suhe. Ta leiab seega, et ainus õiguspärane võimalus tema pakkumuste tagasilükkamiseks oleks olnud kohaldada hanketeates esitatud tingimusi, mis oleks pidanud hõlmama konsortsiumi vastuste kvaliteedi igakülgset hindamist, mille osas ta möönab, et tema pakkumused oleks võinud saada madalama järjekoha teiste pakkujate pakkumistega võrreldes, kui võtta arvesse selguse puudumist konsortsiumi töökorraldust personali valdkonnas. Töötajaid puudutavaid hindamiskriteeriume ei oleks mingil juhul tohtinud käsitada hindamiskriteeriumidena, millega kaasnesid kahtlused konsortsiumi pakkumuse võimaliku tagasilükkamise õiguspärasuses.
101 Lisaks ei saanud hageja arvates pidada tema pakkumuste maksumust põhjendamatult madalaks, lähtudes tema 29. juuni 2011. aasta selgitustest eelkõige teenuste osutamise majanduslike tingimuste osas.
102 Kõigepealt tuleb sedastada, et vastupidi hageja väidetele ei hinnanud hindamiskomisjon töötajaid puudutavat hindamiskriteeriumi, kui ta võrdles konsortsiumi pakutud töötajate asukohta ja esitatud hindu. Selles menetlusetapis piirdus hindamiskomisjon kontrollimisega, kas esitatud hinnad vastavad hageja pakkumustes näidatud töötasudele, hageja selgitustele, et need hinnad on seotud töötajate asukohaga ja neis pakkumustes nimetatud töötajate paiknemisele.
103 Järgmisena olgu märgitud, et ekslik on hageja kinnitus, et tema pakkumustes ei olnud teatud teavet, kuna puudus konsortsiumi töökorralduse kirjeldus personali valdkonnas.
104 Nimelt tuleb asuda seisukohale, et hankijale ei saanud miski näidata või anda aimu, et hageja pakkumustes puuduvad mingid andmed. Ta leidis seevastu hagejat kui konsortsiumi esindajat tema pakkumustes esitatud hindade suhtes küsitledes õigesti, et hageja muutis töötajate asukohta puudutavaid andmeid, sest see teave oli lisatud tema pakkumustesse, kuigi hanketingimustes või hankedokumentides ei olnud sellekohast nõuet (vt eespool punkt 83). Järelikult ei täiendanud 29. juuni 2011. aasta selgitused hageja pakkumusi, vaid muutsid neid (vt eespool punktid 82–87).
105 Kuna hindamiskomisjon ei saanud arvesse võtta hageja poolt konsortsiumi nimel esitatud teavet ilma hageja poolt pakkumuste muutmisega nõustumata, siis ei olnud see teave lubatav vastusena hankija küsimustele inimtööpäeva maksumuse kohta. Kuna need küsimused ei saanud vastust, siis lükati pakkumused tagasi nende põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Selles osas olgu meenutatud, et hageja ei ole suutnud tõendada, et väljaannete talitus eksis tema pakkumusi sel põhjusel tagasi lükates (vt eespool punktid 90 ja 95).
106 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb asjakohatuna tagasi lükata hageja argument, et tal ei olnud võimalik saada teada, kas neil pakkumustel oli parim hinna‑kvaliteedi suhe, ja et ainus õiguspärane võimalus tema pakkumuste tagasilükkamiseks oleks olnud kohaldada hanketeates esitatud tingimusi, mis oleks pidanud hõlmama konsortsiumi vastuste kvaliteedi igakülgset hindamist.
107 Niisiis, kuna hageja pakkumused lükati tagasi üksnes põhjendamatult madala maksumuse tõttu, siis ei põhine vaidlustatud otsus vääral õiguslikul alusel ja hageja väide tuleb tagasi lükata.
108 Teiseks väidab hageja, et põhjendamatult madala maksumuse hindamist ei saa kasutada pakkuja tagasilükkamiseks sel põhjusel, et tema pakkumus ei ole asjakohane. Seetõttu rikkus väljaannete talitus käesoleval juhul rakenduseeskirjade artiklis 139 sätestatud menetluskorda hageja pakkumuste tagasilükkamisel pärast seda, kui hageja oli tõendanud, et tema pakkumused ei ole põhjendamatult madala maksumusega.
109 Eespool kirjeldatud argumendiga ei saa nõustuda.
110 Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt viitab võimu kuritarvitamise mõiste asjaolule, et haldusasutus on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud. Otsus on tehtud võimu kuritarvitades vaid siis, kui objektiivsetest, asjakohastest ja kokkulangevatest tõenditest nähtub, et otsus on vastu võetud muudel kui selles osutatud eesmärkidel (13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑331/88: Fedesa jt, EU:C:1990:391, punkt 24, ja 10. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑400/99: Itaalia vs. komisjon, EU:C:2005:275, punkt 38). Kui kavandatud eesmärke on mitu, ja isegi kui sisuliselt õigete põhjenduste hulgas esineb väär põhjendus, ei ole siiski otsus tehtud võimu kuritarvitades, kui see ei kahjusta otsuse peamist eesmärki (21. detsembri 1954. aasta otsus kohtuasjas 2/54: Itaalia vs. Ülemamet, EU:C:1954:8, punktid 73 ja 103; 21. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑87/05: EDP vs. komisjon, EU:T:2005:333, punkt 87, ka eespool punktis 20 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, EU:T:2011:731, punkt 109).
111 Käesoleval juhul piisab, kui meenutada, et hageja ei ole esitanud ühtki asjakohast tõendit oma väite kohta, et väljaannete talitus rikkus rakenduseeskirjade artiklis 139 sätestatud menetluskorda hageja pakkumuste tagasilükkamisel.
112 Kui hageja soovib selle väitega viidata võimu kuritarvitamisele seetõttu, et tema pakkumuste tagasilükkamisel kohaldati väärat õiguslikku alust, siis selles osas piisab, kui meenutada, et ta ei ole suutnud sellist hankija viga tõendada.
113 Lõpuks tuleb sedastada, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et väljaannete talitus on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui selle kindlaksmääramisel, millised pakkumused tuleb edukaks tunnistada.
114 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb käesolev väide ja hagi tervikuna tagasi lükata.
Kohtukulud
115 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
116 Kuna kohtuotsus on käesoleval juhul tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetme kohaldamisega seotud kulud, vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud välja Computer Resources International (Luxembourg) SA‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 5. novembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad