AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

23. september 2009

Kohtuasi F‑22/05 RENV

Neophytos Neophytou

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Avaliku Teenistuse Kohtule asja saatmine uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Konkursikomisjon – Nimetamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega N. Neophytou palub sisuliselt tühistada avaliku konkursi EPSO/A/1/03 konkursikomisjoni 24. septembri 2004. aasta otsus, millega keelduti tema kandmisest Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 285 A, lk 3) ilmunud reservnimekirja.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kõik kohtukulud Avaliku Teenistuse Kohtu ja Esimese Astme Kohtu menetluses tema enda kanda ning mõista komisjonilt välja pool hageja kohtukuludest nendes menetlustes. Jätta hageja kanda pool kohtukuludest Avaliku Teenistuse Kohtu ja Esimese Astme Kohtu menetluses.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi – Seaduse kohaldamisala eiramist puudutav väide – Tuvastamine omal algatusel

2.      Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Juhatuse ja EPSO juhataja pädevuste määratlemine – Konkursikomisjonide liikmete nimetamine – EPSO juhataja pädevus

(Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmani peasekretäride otsus 2002/621, artiklid 6 ja 8)

3.      Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Konkursikomisjonide liikmete nimetamine – EPSO juhataja poolt nimetamine – Ametisse nimetava asutuse pädevuse piiramine – Puudumine

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 3 teine lõik)

1.      Seaduse kohaldamisala puudutav väide on avalikul huvil põhinev ning ühenduste kohus peab seda omal algatusel analüüsima. Nimelt, kui ühenduste kohus ei märgiks – isegi kui pooled ei ole seda küsimust vaidlustanud –, et selles kohtus vaidlustatud otsuse aluseks on õigusnorm, mida ei saa käesoleva juhtumi suhtes kohaldada, ning kui ta peaks seejärel ise niisugust õigusnormi kohaldades lahendama vaidluse, mille osas tema poole pöörduti, siis eiraks Avaliku Teenistuse Kohus oma õiguspärasuse üle valvava kohtu rolli. Sellega seoses ei pea „seadust” mõistma mitte formaalses tähenduses, vaid selleks tuleb lugeda kõik kohtuvaidlusele kohaldatavad üldised ja abstraktsed sätted.

(vt punktid 56–58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. juuli 1994, liidetud kohtuasjad T‑576/93–T‑582/93: Browet jt vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑677, punkt 35).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑31/07: Putterie‑De‑Beukelaer vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 51; mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse, kohtuasi T‑160/08 P).

2.      Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) juhatuse pädevus ei ole määratletud üldsättega, vaid kõik tema ülesanded on loetletud otsuse 2002/621 EPSO organisatsiooni ja tegevuse kohta artikli 6 kohaselt. Seda loetelu, mis on tingimata ammendav, ei saa laialt tõlgendada.

Seevastu EPSO juhataja pädevus on määratletud üldsättega. Otsuse 2002/621 artikli 8 lõike 1 kohaselt vastutab juhataja ESPO sujuva toimimise eest. Juhataja tegutseb juhatuse poolt antava vastutusala piires ja juhatuse alluvuses. Juhataja tagab juhatusele sekretariaadi, teavitab juhatust oma ülesannete täitmisest ning teeb juhatusele ettepanekuid EPSO sujuvamaks toimimiseks.

Juhatuse pädevus on määratletud seoses EPSO toimimise ja organisatsiooni, selle üldise poliitika ja eelarvega, samas kui juhataja on vastutav EPSO igapäevase juhtimise eest.

Sellest tuleneb, et konkursikomisjoni liikmete nimetamist ei saa lugeda seotuks otsuse 2002/621 artiklis 6 ette nähtud juhatuse pädevusega, kuna nende liikmete nimetamist tuleb pidada EPSO igapäevase juhtimisega seotud ülesandeks ning seega kuulub see ülesanne juhatajale.

(vt punktid 92–97)

3.      Asjaolu, et Euroopa Personalivaliku Ameti juhataja määras konkursikomisjoni liikme, kirjutades alla EPSO talituste poolt koostatud dokumendile, milles oli kokku võetud institutsioonide edastatud ettepanekud, ei tähenda, et ametisse nimetav asutus ei ole tegelikult oma pädevust teostanud. Esiteks kui see asutus teeb otsuse ettepaneku kohta, siis asjaolu, et ta teeb otsuse kooskõlas talle tehtud ettepanekuga, ei tähenda iseenesest, et ta ei teostanud oma pädevust. Teistmoodi otsustamisel võetaks sellelt asutuselt võimalus teha talle tehtud ettepanekuga kooskõlas olev otsus. Teiseks, tingimusel, et järgitakse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud menetlust, on administratsioonil vabadus otsustada otsuse vastuvõtmise praktilise korra üle ning otsust ei saa kahtluse alla seda ainult sel põhjusel, et see tehti nii, et sisule lisati kuupäev, millele järgnes selle vastuvõtmiseks pädeva isiku allkiri.

(vt punktid 107–109)

4.      Personalieeskirjade III lisa artikli 3 teine lõik näeb ette, et „[k]ahe või enama institutsiooni ühise ava[liku] konkursi puhul koosneb [konkursikomisjon] ametisse nimetava asutuse […] nimetatud esimehest ja institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse […] ametissenimetatud liikmetest ning institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega ametissenimetatud liikmetest”. [täpsustatud tõlge] Mõistet „ühise kokkuleppega” tuleb mõista nii, et see viitab ametisse nimetava asutuse ja personalikomiteede poolt muude „liikmete” kui esimehe nimetamisele. Seda tähendust kinnitab selle sätte tõlgendamine selle kontekstis. Nimetatud sätet tuleb lugeda koostoimes personalieeskirjade III lisa artikli 3 esimese lõiguga, mis näeb ette, et ühe institutsiooni korraldatud konkurssi puhul koosneb konkursikomisjon ametisse nimetava asutuse nimetatud esimehest ning võrdsest arvust ametisse nimetava asutuse ja personalikomitee nimetatud liikmetest.

Nii ei saa personalieeskirjade III lisa artikli 3 teist lõiku mõista nii, et see sätestab, et kahe või enama institutsiooni ühise avaliku konkursi puhul koosneb konkursikomisjon ametisse nimetava asutuse nimetatud esimehest ning võrdsest arvust ühelt poolt institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse ja teiselt poolt institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega nimetatud liikmetest.

(vt punktid 112–114 ja 116)