Kohtuasi T‑10/13
Bank of Industry and Mine
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed eesmärgiga takistada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Vastuvõetavus – Vastuvõetamatuse väide – Õigusnormi rikkumine – Proportsionaalsus – Omandiõigus – Nõukogu pädevus – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Võetud piiravate meetmete uuesti läbivaatamine – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Hindamisviga
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 29. aprill 2015
1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Seaduslikkuse kohtulik kontroll – Ulatus – Otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkt c ja otsuse 2012/635 artikli 1 lõige 8 – Välistamine
(ELL artikkel 29; ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikli 275 teine lõik; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt c ja otsus 2012/635/ÜVJP, artikli 1 lõige 8)
2. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Hageja suhtes piiravaid meetmeid kehtestava akti peale esitatud hagi – Riiklik üksus, kes väidab, et on rikutud tema põhiõigusi – Küsimus, mis ei puuduta mitte väite vastuvõetavust, vaid selle põhjendatust (ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikli 275 teine lõik; nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP; nõukogu määrus nr 945/2012)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhiõigused – Isikuline kohaldamisala – Kolmandate riikide asutatud juriidilised isikud – Hõlmamine – Kolmanda riigi vastutus põhiõiguste austamise eest oma territooriumil – Mõju puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 17, 41 ja 47)
4. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll üldnormide üle – Kontroll, mis hõlmab faktilistele asjaoludele hinnangu andmist ja tõendite kontrollimist spetsiifilistele üksustele kohaldatavate aktide puhul
(ELL artikkel 29; ELTL artikli 215 lõige 2 ja ELTL artikli 275 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt c; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõike 2 punkt d)
5. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll üldnormide üle – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Iraani valitsuse toetamine – Ulatus – Õiguskindluse põhimõtte austamine, mis nõuab, et õigusnormid oleksid selged, täpsed ja õiguslike tagajärgede osas etteaimatavad
(nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt c, ja otsus 2012/35/ÜVJP, põhjendus 13; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõike 2 punkt d)
6. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Omandiõiguse ja majandustegevuse vabaduse piiramine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt c, otsus 2012/35/ÜVJP, põhjendus 13, ja otsus 2012/635/ÜVJP, artikli 1 lõige 8; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõike 2 punkt d)
7. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – EL lepingu alusel vastu võetud otsus – ELTL artikli 215 lõikes 2 sätestatud menetlusnõuded – Kohaldamatus
(ELL artikkel 29; ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP)
8. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Nõukogu pädevus kasutada seoses ELTL artiklis 215 ette nähtud piiravate meetmetega ELTL artikli 291 lõikes 2 ette nähtud menetlust
(ELTL artikkel 215 ja ELTL artikli 291 lõige 2; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõige 2)
9. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Nende isikute ja üksuste loetellu kandmise menetlus, kellele kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Õigusliku aluse valik – Määrus nr 267/2012 – ELTL artiklis 291 kehtestatud tingimustest kinnipidamine
(ELL artikli 24 lõike 1 teine lõik; ELL artikkel 29 ja ELL artikli 31 lõige 1; ELTL artikkel 215 ja ELTL artikli 291 lõige 2; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, II lisa; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõige 2 ja artikli 46 lõige 2)
10. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus
(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP; nõukogu määrus nr 945/2012)
11. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Dokumentidega tutvumise õigus – Õigus, mille eelduseks on vastava taotluse esitamine nõukogule
(nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP; nõukogu määrus nr 945/2012)
12. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Iraani valitsust toetavate isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP; nõukogu määrus nr 945/2012)
13. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Nõukogu kohustus vaadata need meetmed korrapäraste ajavahemike järel uuesti läbi – Rikkumine – Mõju puudumine nende meetmete kehtivusele – Tingimused – Uuesti läbivaatamise kohustuse eesmärgist kinnipidamine ja negatiivsete tagajärgede puudumine puudutatud üksuse olukorrale
(nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 26 lõige 3; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 46 lõige 6)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 27–30)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 48 ja 49)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 53, 55, 57 ja 58)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 74, 75 ja 170–173)
5. Nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus selles osas, mis puudutab piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide ning vastuvõtmise korra üldist ja abstraktset määratlemist. Seoses sellega annab Iraani valitsuse toetamise kriteerium oma äärmiselt laia sõnastuse tõttu nõukogule ulatusliku kaalutlusõiguse. See pädevus ei siiski ei liiga ulatuslik ega meelevaldne. Nimelt esiteks on õiguskindluse põhimõte, mis kujutab endast liidu õiguse üldpõhimõtet ning mis nõuab eelkõige, et õigusnormid oleksid selged, täpsed ja õiguslike tagajärgede osas etteaimatavad, eelkõige kui neil võivad olla isikute ja ettevõtjate jaoks ebasoodsad tagajärjed, muidugi kohaldatav piiravate meetmete suhtes, mis riivavad oluliselt puudutatud isikute ja üksuste õigusi ja vabadusi. Teiseks kuulub Iraani valitsuse toetamise kriteerium õiguslikku raamistikku, mis on selgelt piiritletud eesmärkidega, millest on kantud Iraani suhtes võetud piiravaid meetmeid reguleerivad õigusnormid, eelkõige otsuse 2012/35 põhjendus 13, millega lisati see kriteerium otsuse 2010/413 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 20 lõikesse 1. Nagu nähtub sellest otsuse 2012/35 põhjendusest 13, puudutab eesmärgipäraselt ja valikuliselt puudutatud isiku või üksuse enda tegevust, isegi kui neil ei ole iseenesest mingit otsest või kaudset seost tuumarelvade levikuga, kuid nad võivad seda siiski soodustada, andes Iraani valitsusele ressursse või materiaalseid, rahalisi või logistilisi vahendeid, mis võimaldavad tal edendada tuumarelvade leviku alast tegevust.
Nimetatud kriteerium ei puuduta seega igasugust toetust Iraani valitsusele, vaid seda liiki toetust, mis oma kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu aitab kaasa Iraani tuumarelvade alasele tegevusele. See määratleb selliselt objektiivselt piiritletud kategooria isikuid ja üksusi, kellele võidakse kohaldada rahaliste vahendite külmutamise meetmeid. Seda võidakse järelikult kohaldada kõikidele üksustele, kes toetavad Iraani valitsust eelkõige rahalise toetuse vormis. Seevastu ei puuduta see kõiki Iraani valitsuse omandis olevaid üksusi või neid üksusi, kellel on selle valitsusega sidemed ehk kõiki Iraani maksukohustuslasi.
(vt punktid 75–80, 83, 84 ja 88)
6. Võttes arvesse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku esmatähtsust, võib nõukogu asuda seisukohale, ületamata sealjuures oma kaalutluspädevust, et omandiõiguse riived, mis tulenevad Iraani valitsuse toetamise kriteeriumi kohaldamisest, mis on ette nähtud otsuse 2012/35 (millega muudetakse otsust 2010/413) põhjenduses 13 ning otsuse 2010/413 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 20 lõikes 1 ja mille eesmärk on külmutada teatavate riiklike isikute ja üksuste suhtes, kes sellist toetust annavad, rahalised vahendid, olid sobivad ja vajalikud, selleks et avaldada survet Iraani valitsusele, et sundida teda lõpetama oma tuumarelvade leviku alane tegevus. Järelikult on see kriteerium kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega anna nõukogule liiga ulatuslikku pädevust.
(vt punktid 78, 91, 92 ja 195–199)
7. Seega on eelnevalt otsuse vastuvõtmine EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vajalik tingimus, et nõukogu saaks vastu võtta piiravaid meetmed volituste alusel, mis talle on antud ELTL artikli 215 lõikes 2. See sedastus ei tähenda siiski, et otsuse vastuvõtmine EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel oleks pigem seotud menetluslike nõuetega, mis on kehtestatud ELTL artikli 215 lõikes 2, mitte ELL artiklis 29 endas kehtestatutega. Viimane volitab nõukogu tegutsema seal silmas peetud otsuste vastuvõtmisel üksi.
(vt punktid 99 ja 101)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105–107)
9. Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et sellised määrused nagu määrus nr 267/2012, millega muudetakse otsust 2010/413 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) ja milles on ette nähtud ELTL artikli 215 alusel võetavad piiravad meetmed, on kantud eesmärgist rakendada EL toimimise lepingu kohaldamisalas ELL artikli 29 alusel ÜVJP raames vastu võetud otsuseid. Eelkõige on määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 alusel võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on survestada Iraani Islamivabariiki lõpetama tuumarelvade levikut, nende eesmärgist, laadist ja esemest tulenevalt tihedamalt seotud ÜVJP rakendamise kui liidule EL toimimise lepinguga antud pädevuse teostamisega.
Seega tuleneb EL lepingu raamistikus ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu, ELL artikli 29 ja ELL artikli 31 lõikest 1, et nõukogul on üldreeglina tavaks kasutada otsustusõigust ÜVJP raames, tehes otsuse ühehäälselt. Eelkõige otsustab nõukogu üksi selle, kas kanda isiku või üksuse nimi otsuse 2010/413 II lisa loetelusse. Seega on määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 alusel rahaliste vahendite külmutamise meetme vastuvõtmisel rakendatud seda loetelusse kandmist just EL toimimise lepingu kohaldamisalas.
Neil asjaoludel, arvestades määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 alusel vastu võetud meetmete erisusi, vajadust tagada otsuse 2010/413 II lisas ja määruse nr 267/2012 IX lisas esitatud loetelude vahelist sidusust ning asjaolu, et komisjonil ei ole juurdepääsu liikmesriikide uurimisasutuste andmetele, mida võib olla tarvis, et rakendada nimetatud meetmeid, võis nõukogu õigesti asuda seisukohale, et määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 rakendamine, mis on seotud rahaliste vahendite külmutamisega, kujutas endast erijuhtu ELTL artikli 291 lõike 2 tähenduses, ja et seega oli tal õigus jätta endale pädevus seda rakendada nimetatud määruse artikli 46 lõikes 2.
Mis puutub sellesse, kas on piisavalt põhjendatud, et tegemist on erijuhuga, tuleb märkida, et nõukogule määruse nr 267/2012 artikli 46 lõikes 2 antud rakenduspädevuse põhjendused tulenevad nimetatud määruse põhjenduste ja sätete koostoimest, rahaliste vahendite külmutamist puudutavate EL lepingu ja EL toimimise lepingu asjassepuutuvate sätete sõnastamise kontekstis.
Seega on ELTL artikli 291 lõikes 2 esitatud nõuded, selleks et nõukogule saaks anda rakenduspädevust, täidetud selles osas, mis puudutab määruse nr 267/2012 artikli 46 lõiget 2.
(vt punktid 109–114 ja 119)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 122–127 ja 133–139)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 144)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 149 ja 151)
13. Otsuse 2010/413 (Iraani suhtes võetud piiravate meetmete kohta) artikli 26 lõikes 3 ja määruse nr 267/2012 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 46 lõikes 6 on ette nähtud, et nõukogul oli kohustus vaadata hagejat puudutavad piiravad meetmed läbi kaheteistkümne kuu jooksul alates otsuse 2012/635 (millega muudetakse otsust 2010/413) ja rakendusmääruse nr 945/2012 (millega rakendatakse määrust nr 267/2012) vastuvõtmisest.
Võetud piiravate meetmete uuesti läbivaatamise kohustuse rikkumine ei õigusta siiski neid vastu võtnud aktide tühistamist, kuna piiravate meetmete perioodilist uuesti läbivaatamist ette nägevate sätete eesmärgist on kinni peetud, kuigi hilinenult, ja nii ei tekita uuesti läbivaatamise tähtaja rikkumine nõukogu poolt enam hageja olukorrale negatiivseid tagajärgi. Selle kohustuse eesmärk on tagada korrapärane kontroll selle üle, et võetud piiravad meetmed on endiselt põhjendatud.
(vt punktid 155–157, 160–162, 164 ja 165)