Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
25. jaanuar 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 3 lõike 2 punkt a – Artikli 5 lõige 1 – Artikli 7 lõige 1 – Lennureisijatele lennu pikaajalise hilinemise eest hüvitise maksmine – Nõue ilmuda õigeks ajaks registreerimisele
Kohtuasjas C‑474/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) 3. mai 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. juulil 2022, menetluses
Laudamotion GmbH
versus
flightright GmbH,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president K. Jürimäe, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts kolmanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud N. Piçarra, N. Jääskinen ja M. Gavalec (ettekandja),
kohtujurist: L. Medina,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– flightright GmbH, esindajad: Rechtsanwälte M. Michel ja R. Weist,
– Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, P. Busche, J. Heitz ja M. Hellmann,
– Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun, K. Simonsson, G. Wilms ja N. Yerrell,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus ELT 2018, L 155, lk 35), artikli 3 lõike 2 punkti a ning artikleid 5–7.
2 Taotlus on esitatud lennuettevõtja Laudamotion GmbH ja õigusabiteenust pakkuva äriühingu flightright GmbH, kellele lennureisija on loovutanud oma nõude Laudamotioni vastu, vahelises kohtuvaidluses seoses nõudega maksta hüvitist selle lennu pikaajalise hilinemise eest, millele reisijal oli kinnitatud broneering.
Õiguslik raamistik
3 Määruse nr 261/2004 põhjendus 2 on sõnastatud järgmiselt:
„Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust.“
4 Määruse artikli 2 punktis l on mõiste „tühistamine“ määratletud kui „asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära“.
5 Nimetatud määruse artikli 3 „Kohaldamisala“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast;
[…]
2. Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et:
a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral,
– sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud,
või kui aega ei ole märgitud,
– mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega; või
[…]“.
6 Määruse nr 261/2004 artikli 5 „Tühistamine“ lõikes 1 on sätestatud:
„Lennu tühistamise korral:
[…]
c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui
[…]
iii) neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.“
7 Määruse artikli 6 „Hilinemine“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb:
a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või
b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või
c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul,
pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele:
i) artikli 9 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 määratletud abi; ning
ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi, kui mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale järgneval päeval; ning
iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi.“
8 Määruse artikli 7 „Õigus hüvitisele“ lõikes 1 on sätestatud,
„Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:
a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;
[…]“.
9 Määruse nr 261/2004 artikli 12 „Lisahüvitis“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Käesoleva määruse kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
10 Lennureisijal oli kinnitatud broneering Laudamotioni 26. juuniks 2018 kavandatud lennule Düsseldorfist (Saksamaa) Palmasse (Hispaania). Kuna reisija leidis, et selle lennu väljakuulutatud hilinemise tõttu ei jõua ta töökohtumisele, otsustas ta mitte minna nimetatud lennule, mis jõudis sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit hiljem.
11 Nimetatud reisija loovutas oma nõudeõiguse flightrightile, kes esitas pädevale Saksa kohtule hagi, nõudes 250 euro suuruse hüvitise maksmist määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti a alusel. Kuna esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, tekkis flightrightil õigus esitada apellatsioonkaebus.
12 Lähtudes Euroopa Kohtu praktikast, mis samastab lõppsihtkohta saabumisel pikaajaliselt ehk kolm tundi või rohkem hilinenud lendude reisijate olukorra tühistatud lendude reisijate olukorraga, tõlgendas apellatsioonikohus selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti a nii, et reisija, keda on enne lennu väljumist teavitatud sellest, et lend hilineb kolm või rohkem tundi, võib saada nimetatud määruse artiklites 5 ja 7 ette nähtud hüvitist isegi siis, kui ta ei ilmunud lennujaama.
13 Laudamotion esitas apellatsioonikohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Bundesgerichtshofile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus).
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et asjaomane reisija ei ilmunud registreerimisele mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega, rikkudes sellega määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a, samas kui selle määruse artikli 2 punkti l ja artikli 5 kohaselt on see formaalsus välistatud üksnes lennu tühistamise korral. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siiski, et kuna Euroopa Kohus on 19. novembri 2009. aasta kohtuotsuses Sturgeon jt (C‑402/07 ja C‑432/07, EU:C:2009:716) samastanud lennu saabumisel pikaajalise hilinemise lennu tühistamisega, võib nimetatud reisija olla niisugusest formaalsusest vabastatud.
15 Nimetatud kohus märgib siiski, et lennu tühistamine ja lennu pikaajaline hilinemine erinevad märkimisväärselt. Tühistamise korral oleks nimelt kindel, et kavandatud lend jääb ära, mistõttu on loogiline mitte kohustada reisijaid ilmuma registreerimisele selleks, et kasutada oma õigust hüvitisele, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklites 5 ja 7. Seevastu ei saaks isegi juhul, kui enne lennu toimumist näib lennu hilinemine tõenäoline, veel hiljemalt 45 minutit enne väljumisaega olla piisavalt tõendeid järeldamaks, et lend hilineb kolm tundi või rohkem.
16 24. oktoobri 2019. aasta kohtumääruses easyJet Airline (C‑756/18, EU:C:2019:902) viidatakse samuti sellele, et lennu pikaajalise hilinemise eest hüvitise saamiseks peab reisija, keda hilinenud lennul ei veetud, igal juhul ilmuma registreerimisele, mida ta saab tõendada pardakaardi või muu tõendiga.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamisel ei saa lennu saabumisel pikaajalist hilinemist põhimõtteliselt samastada lennu tühistamisega. Seetõttu oleks reisija registreerimisele ilmumisest vabastatud üksnes siis, kui esiteks lend hilines saabumisel kolm tundi või rohkem ning kui teiseks esineb lennu tühistamisega sarnane olukord. Nii võib see olla juhul, kui reisijatel on mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega piisavad tõendid selle kohta, et lend saab toimuda ainult nii, et sihtkohta saabumisel hilinetakse kolm tundi või rohkem.
18 Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas õigus saada määruse [nr 261/2004] artiklite 5–7 alusel hüvitist, kui lend hilineb kavandatud saabumisajaga võrreldes rohkem kui kolm tundi, eeldab, et reisija ilmub selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on ette teatanud, ja mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega, või ei ole see nõutav juhul, kui lend eespool nimetatud tähenduses pikaajaliselt hilineb – mis vastab lennu tühistamisele?
2. Kui eespool nimetatud tähenduses pikaajaline hilinemine ainuüksi oma ilmnemise tõttu ei vabasta hüvitise saamise õigust kohustusest ilmuda registreerimisele, siis kas sellest kohustusest vabastamine siiski kehtib juhul, kui reisijal olid piisavalt kindlad tõendid teadmaks, et lend jõuab kohale alles pikaajalise hilinemisega eespool nimetatud tähenduses?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
19 Kõigepealt tuleb rõhutada, et põhikohtuasi sai alguse sellest, et õhusõiduki väljalend hilines. Siiski on selle vaidluse keskmes tagajärjed, mida see hilinemine võis kaasa tuua. Nimelt nõuab põhikohtuasja hageja hüvitist kõnealuse lennu tõenäolise hilinemise eest lõppsihtkohta saabumisel, mis takistas tal jõudmast õigeks ajaks töökohtumisele, mis pidi toimuma Palmas. Kuna aga määruse nr 261/2004 artikkel 6 käsitleb üksnes lennu hilinemist võrreldes algselt kavandatud väljumisajaga ja kuna kindlasummaline hüvitis, millele reisijal on määruse nr 261/2004 artikli 7 alusel õigus, kui tema lend jõuab lõppsihtkohta kavandatud saabumisajast kolm või rohkem tundi hiljem, ei sõltu seega nimetatud artiklis 6 sätestatud tingimuste täitmisest (26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Folkerts, C‑11/11, EU:C:2013:106, punktid 36 ja 37), tuleb põhikohtuasja analüüsida üksnes selle määruse artiklite 3, 5 ja 7 alusel.
20 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, peab lennureisija ilmuma õigeks ajaks registreerimisele.
21 Määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 1 punktist a ja lõike 2 punktist a tuleneb, et seda määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 5 osutatud tühistamise korral. Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa reisija ilmumist registreerimisele eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule (24. oktoobri 2019. aasta kohtumäärus easyJet Airline, C‑756/18, EU:C:2019:902, punkt 25). Olgu täpsustatud, et selle artikli 3 lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks lennujaama, täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata ette nähtud sihtkohta, isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba veebis registreerinud.
22 Käesoleval juhul põhinevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused eeldusel, et asjaomane reisija ei ilmunud õigeks ajaks registreerimisele. Neil asjaoludel eeldab määruse nr 261/2004 kohaldatavus, et selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti a raames samastatakse see, kui lend hilineb lõppsihtkohta saabumisel pikaajaliselt ehk kolm tundi või rohkem, lennu tühistamisega selle määruse artikli 5 tähenduses.
23 Selles küsimuses tuleb esiteks märkida, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5 ja 7 tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tõlgendada nii, et hilinenud lendude reisijaid võib nimetatud määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamise õiguse kohaldamisel esiteks võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, ja teiseks võivad need reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu – kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (vt selle kohta 19. novembri 2009. aasta kohtuotsus Sturgeon jt, C‑402/07 ja C‑432/07, EU:C:2009:716, punktid 60, 61 ja 69, ning 7. juuli 2022. aasta kohtuotsus SATA International – Azores Airlines (tõrge tankimissüsteemis), C‑308/21, EU:C:2022:533, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 19. novembri 2009. aasta kohtuotsuses Sturgeon jt (C‑402/07 ja C‑432/07, EU:C:2009:716, punktid 49, 52 ja 60) võrdles Euroopa Kohus nende ebamugavuste ja kahju liiki ja raskusastet, mis on tekitatud tühistatud lennu reisijale, kes pidi ootama, et talle pakutaks asenduslendu, ning nende ebamugavuste ja kahju liiki ja raskusastet, mida kannatas reisija, kelle lend hilines. Viimane pidi seega ootama, kuni õhusõiduk oli õhkutõusmiseks valmis ja ta pidi olema tingimata ilmunud registreerimisele, sest ta ilmus lennule. Need kahte liiki reisijad pidid seega näitama üles kannatlikkust, et jõuda oma lõppsihtkohta, mistõttu on nad vaieldamatult kandnud kahju, mis seisnes kaotatud ajas, mida saab pöördumatu iseloomu tõttu korvata vaid hüvitisega. Nimetatud reisijaid, kes kandsid analoogset kahju, ei tohi võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt kohelda erinevalt.
25 Otsustav asjaolu, mis viis Euroopa Kohtu järelduseni, et pikaajaline hilinemine lennu saabumisel tuleb võrdsustada lennu tühistamisega, on see, et reisijad, kelle lend pikaajaliselt hilineb, kannatavad sarnaselt reisijatega, kelle lend on tühistatud, pöördumatut kahju, mis seisneb kolm tundi või rohkem kaotatud ajas, mida saab korvata vaid hüvitisega (vt selle kohta 19. novembri 2009. aasta kohtuotsus Sturgeon jt, C‑402/07 ja C‑432/07, EU:C:2009:716, punktid 52, 53 ja 61; 23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Nelson jt, C‑581/10 ja C‑629/10, EU:C:2012:657, punkt 54, ning 12. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Finnair, C‑832/18, EU:C:2020:204, punkt 23). Seega on lennu tühistamise korral või lõppsihtkohta saabumisel pikaajalise hilinemise eest määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga kolm tundi või rohkem.
26 Samas ei kannatud aga reisija, kes ei läinud lennujaama – nagu näib olevat põhikohtuasja hageja puhul, kuna tal oli piisavalt teavet järeldamaks, et lend jõuab lõppsihtkohta üksnes pikaajalise hilinemisega –, suure tõenäosusega niisugust ajakaotust.
27 Nimelt tuleb märkida, et ajakaotus ei ole hilinemise tagajärjel tekkinud kahju, vaid see kujutab endast ebamugavust sarnaselt muu ebamugavusega, mis on tingitud niisugustest olukordadest nagu lennureisist mahajätmine, lennu tühistamine ja pikaajaline hilinemine, ning mis kaasnevad kirjeldatud olukordadega – nagu mugavuse puudumine ja tavaliselt kättesaadavatest sidevahenditest ajutiselt ilmajäämine (23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Nelson jt, C‑581/10 ja C‑629/10, EU:C:2012:657, punkt 51) või see, et ei saa pidevalt oma isiklikke, perekondlikke, ühiskondlikke või äriasju ajada (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Germanwings, C‑452/13, EU:C:2014:2141, punktid 20 ja 21).
28 Kuna määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 alusel hüvitise maksmise aluseks oleva ajakaotuse tõttu kannatavad kõik hilinenud lendude reisijad ühtemoodi ning seetõttu on seda võimalik heastada standarditud meetme abil, ilma et oleks vaja hinnata iga asjaomase reisija olukorda individuaalselt. Seega võib niisugust meedet kohaldada viivitamatult (23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Nelson jt, C‑581/10 ja C‑629/10, EU:C:2012:657, punkt 52).
29 Teiseks tuleb rõhutada, et 19. novembri 2009. aasta kohtuotsuse Sturgeon jt (C‑402/07 ja C‑432/07, EU:C:2009:716) punktides 33–36 ja 39, mida selles küsimuses kinnitati eelkõige 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsuses Corendon Airlines (C‑395/20, EU:C:2021:1041, punkt 18), tõdes Euroopa Kohus, et tühistatud lennud ja hilinenud lennud moodustavad kaks selgelt eristuvat lendude kategooriat, kuna vastavalt nimetatud määruse artikli 2 punktile l on tühistamine – erinevalt lennu hilinemisest – tingitud asjaolust, et algselt kavandatud lend jääb ära.
30 Kui lend pikaajaliselt hilineb, on see aga mõeldud toimuma, mistõttu tuleb teha registreerimistoimingud. Sellest järeldub, et hilinenud lennu reisijaid ei saa vabastada kohustusest ilmuda registreerimisele, mis on sõnaselgelt ette nähtud määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punktis a.
31 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb seega, et määruse artikli 3 lõike 2 punkti a raames ei saa lennu pikaajalist hilinemist lõppsihtkohta saabumisel võrdsustada lennu tühistamisega.
32 Viimaseks tuleb täpsustada, et tööalaselt kohtumiselt puudumisest tekkinud kahju tuleb lugeda isiklikuks kahjuks, mis tuleneb asjaomase reisija konkreetsest olukorrast ja mida ei saa seetõttu korvata nimetatud määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmisega, mille eesmärk on hüvitada ühetaoliselt ja viivitamata üksnes see kahju, mis on kõigi asjaomaste reisijate puhul praktiliselt sama (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Rusu, C‑354/18, EU:C:2019:637, punktid 28, 30, 31 ja 33).
33 Niisuguse isikliku kahju eest võib siiski maksta lisahüvitist määruse nr 261/2004 artikli 12 tähenduses, mis eeldab, et nõue põhineb riigisisesel või rahvusvahelisel õigusel (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Rusu, C‑354/18, EU:C:2019:637, punktid 35 ja 36, ning 8. juuni 2023. aasta kohtuotsus Austrian Airlines (kodumaale tagasitoomise lend), C‑49/22, EU:C:2023:454, punkt 36).
34 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama.
Teine küsimus
35 Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata, kuna ei ole oluline, kas reisijal olid piisavalt kindlad tõendid teadmaks, et lend jõuab kohale alles pikaajalise hilinemisega.
Kohtukulud
36 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 3 lõike 2 punkti a
tuleb tõlgendada nii, et
lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama.
Allkirjad