ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

12. detsember 2011

Kohtuasi T‑365/11 P

AO

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edasikaebamise tähtaeg – Hilinemine – Hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamine pärast tähtaja möödumist – Ettenägematu asjaolu – Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõige 6 – Ilmselgelt vastuvõetamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 4. aprilli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F‑45/10 (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), millega palutakse see kohtumäärus tühistada.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta AO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Tähtaeg – Õiguskord

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 9 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Aegumine – Ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud – Mõiste, millel on objektiivne ja subjektiivne külg

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

3.      Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Aegumine – Ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud – Mõiste – Eksimus adresseerimisel, mille eest pannakse vastutus kolmandale isikule – Välistamine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja lisa I artikli 9 esimese lõigu kohaselt võib Üldkohtusse edasi kaevata Avaliku Teenistuse Kohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või hagiavalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest. See hagi esitamise tähtaeg põhineb avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks ning Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on omal algatusel kontrollida, kas seda tähtaega on järgitud.

(vt punktid 23 ja 24)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. jaanuar 1997, kohtuasi C‑246/95: Coen (EKL 1997, lk I‑403, punkt 21).

Üldkohus: 18. september 1997, liidetud kohtuasjad T‑121/96 ja T‑151/96: Mutual Aid Administration Services vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑1355, punktid 38 ja 39).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teise lõigu kohaselt võib menetlustähtaegadest kõrvale kalduda vaid erandlikel asjaoludel ehk ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul. Ettenägematu asjaolu mõiste hõlmab objektiivset elementi, mis on seotud huvitatud isiku jaoks tavapäratute ja temast sõltumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eriti tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult järgida menetluse kulgemist ning muu hulgas kinni pidada ettenähtud tähtaegadest. Kuna see kujutab endast vastuvõetamatuse väidet, mis tuleneb sellest, et ei ole kinni peetud avaliku huvil põhinevatest hagi esitamise tähtaegadest, siis saab väita, et tegemist on ettenägematu asjaoluga, ja seda tõendama peab see pool, kes soovib sellele tugineda.

(vt punktid 31–33)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. november 2007, kohtuasi C‑242/07 P: Belgia vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑9757, punktid 16 ja 17 ning seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 5. oktoober 2009, liidetud kohtuasjad T‑40/07 P ja T‑62/07 P: de Brito Sequeira Carvalho ja komisjon vs. komisjon ja de Brito Sequeira Carvalho (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑89 ja II‑B‑1‑551, punkt 205).

3.      Mis puutub hagi esitamise tähtaegadesse, siis ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud, mis võib õigustada kõrvalekaldumist avalikul huvil põhinevatest hagi esitamise tähtaegadest vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 45, vastutavad Üldkohtu kohtukantseleisse esitatavate menetlusdokumentide ettevalmistamise, jälgimise ja kontrollimise eest asjaomase poole advokaat ja tema esindaja. Nimelt on viimati nimetatute ülesanne jälgida ja kontrollida, et ümbrikud või postipakid, mis sisaldavad nimetatud dokumente, samuti nende saatelehed on õigesti ette valmistatud ja eelkõige, et need on saadetud Üldkohtu õigele aadressile. Lisaks peavad asjaomane pool ja tema esindaja jälgima ja kontrollima, et postiteenuse osutajad, kelle poole nad otsustavad antud juhul nimetatud dokumentide saatmiseks pöörduda, täidavad oma ülesandeid õigesti, lepingus ette nähtud tähtaja jooksul.

Adresseerimisel tehtud viga, mis tulenes sellest, et apellandi advokaat tegi tegelikult postiteenuse osutajale ülesandeks apellatsioonkaebuse allkirjastatud originaali postisaadetise ettevalmistamise ja eelkõige selle, et ta märgiks ise saatmise aadressi selle postiteenuse osutaja kontserni lennuposti saatelehele, võttes nii riski, et nimetatud originaali esilehel olevad erinevad aadressid võidakse segi ajada, tuleneb seega puudustest jälgimisel ja kontrollimisel apellandi advokaadi poolt ja seega apellandi enda poolt.

Neil asjaoludel ei tunnustata asjaolu, et adresseerimisel tehtud viga tuleneb kolmanda isiku sekkumisest, kellele apellandi advokaat tegi ülesandeks ette valmistada apellatsioonkaebuse allkirjastatud originaali saatmine Üldkohtu kantseleisse, erilise asjaoluna või apellandi jaoks ebahariliku ja tundmatu asjaoluna. Sellest järeldub, et selline viga ei saa õigustada, et tegemist on apellandi jaoks ettenägematu asjaoluga.

(vt punktid 37, 39, 40 ja 44)

Viide:

Euroopa Kohus: 22. september 2011, kohtuasi C‑426/10 P: Bell & Ross vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2011, lk I‑8849, punktid 48–50).