30. aprillil 2014 esitatud hagi – Neue Halberg-Guss versus komisjon

(Kohtuasi T-308/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Neue Halberg-Guss GmbH (Saarbrücken, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Greinacher, J. Martin ja B. Scholtka)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada ELTL artikli 263 esimese lõigu kohaselt komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsus algatada Saksamaa Liitvabariigi suhtes ametlik uurimismenetlus seoses taastuvenergiaallikatest ja kaevandusgaasist elektri tootmise toetamisega vastavalt seadusele, millega muudetakse prioriteetseks taastuvad energiaallikad (taastuvenergiaseadus), ja energia suurtarbijatele taastuvenergiaseadusest tuleneva lisatasu vähendamisega – riigiabi SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) (avaldatud 7. veebruari 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr C 37, lk 73), osas, milles komisjon kvalifitseerib taastuvenergiaseaduse §-des 40 ja 41 sätestatud erilise hüvitamiskorra riigiabiks ELTL artikli 107 tähenduses;

mõista komisjonilt välja vajalikud kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõikele 3.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: ELTL artikli 107 rikkumine

Hageja väidab, et komisjon kvalifitseeris taastuvenergia toetamise taastuvenergia lisatasu süsteemi kaudu ja taastuvenergia lisatasu piiramiseks ette nähtud erilise hüvitamiskorra vääralt riigiabiks ning ei oleks seetõttu tohtinud ametlikku uurimismenetlust algatada.

Sellega seoses väidab hageja, et komisjon tegi selle küsimuse esialgsel hindamisel, kas eriline hüvitamiskord kujutab endast riigiabi, ilmse hindamisvea, kuna eriline hüvitamiskord kui erand taastuvenergia lisatasust ei anna niisugust toetust, mida energia suurtarbijad ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.

Lisaks väidab hageja, et riigi ressursid ei ole kaasatud. Kuivõrd juba taastuvenergia lisatasust saadav tulu ei ole riigi ressursid, ei saa ka energia suurtarbijatele mõeldud erand puudutada riigi ressursse.

Samuti väidab hageja, et eriline hüvitamiskord ei moonuta ka konkurentsi. Äärimisel juhul luuakse sellega konkurentsitingimused, mis eksisteeriksid ilma taastuvenergia lisatasuta.

Teine väide: õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine

Hageja väidab, et komisjon rikub otsusega ka õiguspärase ootuse põhimõtet. Saksa taastuvenergia toetamise korda kontrolliti juba üksikasjalikult riigiabi reguleerivate normide seisukohast. Komisjon jõudis kontrolli tulemusel 2002. aastal järeldusele, et selle korraga ei ole seotud riigi ressursside ülekandmist. Kuivõrd 2012. aasta taastuvenergiaseadus ei sisalda olulisi muudatusi võrreldes 2002. aastal valitsenud õigusliku korraga, ei oleks puudutatud majandustegevuses osalejad pidanud arvestama uue uurimisega, vaid oleksid võinud tugineda korra edasipüsimisele.

Kolmas väide: kaalutlusõiguse kuritarvitamine

Lõpuks on hageja seisukohal, et komisjon kuritarvitas talle ELTL artiklitega 107 ja 108 antud kaalutlusõigust. Uurimismenetluse alustamisega taotleb komisjon peamiselt eesmärki ühtlustada põhimõtteliselt taastuvenergia toetamine. See põhjapanev eesmärk nähtub ka keskkonnakaitsele ja energeetikasektorile antava riigiabi suuniste uuest projektist, milles komisjon näeb esmakordselt ette üksikasjalikud eeskirjad taastuvenergia toetamiseks. Ühtlustamise eesmärgil peaks komisjon aga kohaldama selleks ette nähtud menetlust normide ühtlustamiseks vastavalt ELTL artiklitele 116 ja 117.