EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
9. september 2015
Kohtuasi F‑28/14
Stéphane De Loecker
versus
Euroopa välisteenistus
Avalik teenistus – Euroopa välisteenistuse töötajad – Ajutine teenistuja – Kolmandas riigis asuva delegatsiooni juht – Usaldussuhte katkemine – Euroopa välisteenistuse asukohta üleviimine – Teenistuslepingu ennetähtaegne ülesütlemine – Etteteatamine – Otsuse põhjendused – Personalieeskirjade artikkel 26 – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega S. De Loecker palub tühistada Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) 20. detsembri 2013. aasta otsus lõpetada tema ajutise teenistuja leping alates 31. märtsist 2014; kõrge esindaja otsus keelduda teda ära kuulamast pärast Euroopa välisteenistuse peadirektori vastu ahistamise kaebuse esitamist; otsus jätta rahuldamata tema taotlus määrata kaebuse läbivaatajaks asutuseväline kõrgetasemeline uurija; otsus käsitleda seda kaebust abitaotlusena Euroopa Komisjon pädevate talituste poolt, ning teha menetlustoiminguid.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta Stéphane De Loeckeri kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa välisteenistuse kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Ajutised teenistujad – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Keeldumine kutsuda asjaomane isik vestlusele, et teavitada teda tema teisele ametikohale määramise täpsetest põhjustest – Üleviimise otsus, mille peale on esitatud tühistamishagi – Välistamine
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)
2. Ametnikud – Ametniku halduslikku seisundit mõjutav otsus – Nende faktiliste asjaolude arvessevõtmine, mis ei kajastu asjaomase isiku isikutoimikus, kuid millest on teda eelnevalt teavitatud – Õiguspärasus – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 26 ja artikli 90 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 11)
3. Ametnikud – Isikutoimik – Dokumendid, mis peavad sisalduma isikutoimikus – Ametniku halduslikku seisundit mõjutav otsus – Mõiste – Haldusjuurdluse aruanne – Välistamine – Vaatlusmissiooni aruanne, milles tuuakse esile ametniku tõsised puudused – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, artikli 26 esimese lõigu punkt a ja IX lisa artikli 2 lõige 2)
4. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajalise töölepingu ülesütlemine – Kohustus võtta vastu otsus pärast seda, kui asjaomasele isikule on antud võimalus esitada oma seisukohad – Ulatus – Rikkumine – Tagajärjed
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti b alapunkt ii
1. Isikut kahjustavateks meetmeks, mille peale saab järelikult esitada kaebuse, on vaid need meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi ametniku huve kahjustaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.
Sellega seoses ei ole teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse keeldumine kutsuda vestlusele ajutine töötaja, kes palub olla ära kuulatud selleks, et saada teada täpsed põhjused, miks ta viidi üle sellelt ametikohalt, kuhu ta tööle võeti, teisele töökohale, isikut kahjustav meede, kuna teisele ametikohale määramise otsuse peale on juba esitatud liidu kohtusse tühistamishagi.
Nimelt on selline keeldumine asjaomase isiku teisele ametikohale määramise otsuse järelmeede ning see näib olevat lihtsalt ettevaatusabinõu selle otsuse kaitsmiseks tühistamishagi kontekstis, mis on selle otsuse peale vahepeal esitatud.
(vt punktid 46–48)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtumäärus, 13.7.2004, Comunidad Autónoma de Andalucía vs. komisjon, T‑29/03, EU:T:2004:235, punkt 29, ja kohtuotsus, 4.10.2006, Tillack vs. komisjon, T‑193/04, EU:T:2006:292, punkt 67.
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 20.5.2010, komisjon vs. Violetti jt, T‑261/09 P, EU:T:2010:215, punkt 46.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 26.2.2013, Labiri vs. EMSK, F‑124/10, EU:F:2013:21, punkt 42.
2. Personalieeskirjade artikli 26 ‑ mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 kohaselt ‑ eesmärk on tagada ametniku ja teenistujate kaitseõigused, vältides seda, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsused, mis mõjutavad nende halduslikku seisundit ja teenistuskäiku, põhineksid nende pädevust, tulemuslikkust või käitumist puudutavatel asjaoludel, mida ei ole nende isikutoimikus mainitud. Sellest tuleneb, et niisugustel faktilistel asjaoludel põhinev otsus on vastuolus personalieeskirjades ettenähtud tagatistega ning tuleb tühistada, sest on vastu võetud õigusvastase menetluse tulemina.
Siiski toob personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punkti a rikkumine kaasa akti tühistamise ainult siis, kui asjaomased dokumendid võisid olla asjaomase akti suhtes otsustava mõjuga. Pelk asjaolu, et selliseid dokumente ei olnud kantud ametniku isikutoimikusse, ei saa põhjendada kahjustava otsuse tühistamist, kui asjaomane isik oli tegelikult neist teadlik. Nimelt ilmneb personalieeskirjade artikli 26 teisest lõigust, et ametniku vastu ei saa kasutada üksnes neid tema halduslikku seisundit puudutavaid dokumente, millest teda eelnevalt ei teavitatud. See ei puuduta dokumente, millest ta on küll teadlik, kuid mis ei ole veel tema isikutoimikusse kantud. Juhul kui institutsioon ei kanna neid dokumente ametniku isikutoimikusse, võib viimane esitada taotluse personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses ning juhul, kui see jäetakse rahuldamata, esitada halduskaebuse. Mingil juhul aga ei saa takistada institutsiooni võtma teenistuse huvides otsust asjaomasele isikule eelnevalt teavitatud dokumentide põhjal üksnes sel põhjusel, et neid ole kantud tema isikutoimikusse.
(vt punktid 74 ja 84)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus, 12.11.1996, Ojha vs. komisjon, C‑294/95 P, EU:C:1996:434, punkt 68.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 28.6.2007, Bianchi vs. ETF, F‑38/06, EU:F:2007:117, punkt 45.
3. Personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punkt a iseenesest ei kohusta administratsiooni lisama isikutoimikusse kõiki ametnikku puudutavaid ükskõik milliseid dokumente. Säte teeb seega esiteks vahet „dokumentidel“, mis peavad isikutoimikus olema ainult siis, kui need puudutavad asjaomase ametniku halduslikku seisundit, ja „aruannetel“, mis peavad olema sinna lisatud üksnes juhul, kui need puudutavad tema pädevust, tulemuslikkust või käitumist, ning teiseks kõikidel teistel dokumentidel asjaomase ametniku kohta. Mainides eespool viidatud aruandeid, soovitakse personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punktiga a viidata ametiasju puudutavatele dokumentidele, mis on ametliku tähendusega ja puudutavad ametniku pädevust, tulemuslikkust või käitumist.
Siiski ei keela personalieeskirjade artikkel 26 institutsioon algatada juurdlust ja koostada selle kohta toimik ning seda juurdlust puudutavad ainsad dokumendid, mis tuleb kanda ametniku isikutoimikusse, on need võimalikud karistamisotsused, mis on selle toimiku põhjal võetud.
Sellega seoses ei nähtu personalieeskirjade artiklist 26, et administratsioon on pärast teavitamist kohustatud kandma ametniku isikutoimikusse tema suhtes algatatud haldusjuurdluse aruande. Vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 2 lõikele 2 on administratsiooni kohus teavitada asjaomast isikut juurdlusaruande järeldustest ning üksnes asjaomase isiku taotluse korral saata talle lisaks kõik dokumendid, mis on otseselt seotud tema vastu esitatud väidetega, kui kolmandate isikute õigustatud huvide kaitsest ei tulene teisiti.
Dokumendist, mis võib omada otsustavat mõju huve kahjustavale otsusele, peab põhimõtteliselt asjaomasele ametnikule olema teatatud ja seejärel peab see olema lisatud tema isikutoimikusse. Mis puudutab täpsemalt ametniku üleviimise otsust, siis hoolimata sellest, et tegemist ei ole asjaomase ametniku pädevust, tulemuslikkust või käitumist puudutava aruandega personalieeskirjade artikli 26 tähenduses, on selline teatamine ja isikutoimikusse kandmine põhimõtteliselt kohustuslik vaatlusmissiooni aruande suhtes, milles tuuakse esile asjaomase ametniku tõsised puudused, kuna need võivad otsustavalt mõjutada otsust, kas ta leping üles öelda või mitte.
(vt punktid 75, 77, 78 ja 83)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus, 12.11.1996, Ojha vs. komisjon, EU:C:1996:434, punkt 67.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 2.4.1998, Apostolidis vs. Euroopa Kohus, T‑86/97, EU:T:1998:71, punkt 36; 20.9.2001, Recalde Langarica vs. komisjon, T‑344/99, EU:T:2001:237, punkt 66, ja 5.10.2009, de Brito Sequeira Carvalho ja komisjon vs. komisjon ja de Brito Sequeira Carvalho, T‑40/07 P ja T‑62/07 P, EU:T:2009:382, punkt 96.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 13.11.2014, De Loecker vs. Euroopa välisteenistus, F‑78/13, EU:F:2014:246, punkt 50, ja 15.4.2015, Pipiliagkas vs. komisjon, F‑96/13, EU:F:2015:29, punkt 48.
4. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lisaks tuleb õigust olla ära kuulatud järgida ka siis, kui kohaldatavad õigusaktid niisugust formaalsust sõnaselgelt ette ei näe. Õigus olla ära kuulatud tagab igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve kahjustada võiva otsuse tegemist tõhusalt ja tegelikult teatavaks oma seisukoht.
Otsus öelda üles ajutise töötaja teenistusleping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti b alapunkti ii alusel on asjaomast töötajat ebasoodsalt mõjutav üksikmeede. Asjaomane isik tuleb enne sellise otsuse tegemist seega ära kuulata, isegi kui see säte sellist õigust konkreetselt ette ei näe.
Selle normi eesmärk, mille kohaselt huve kahjustava otsuse adressaadile tuleb enne selle otsuse tegemist anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks, on see, et asjaomane asutus saaks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Otsuse adressaadi tõhusa kaitse tagamiseks on kõnealuse normi ülesanne tagada, et nimetatud isik saaks parandada mõne vea või teha teatavaks tema olukorraga seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad seda, kas otsus tehakse või mitte või kas otsuse sisu on nii‑ või teistsugune.
Siiski selleks, et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni, peab lisaks kindlaks tegema, kas ilma sellise rikkumiseta oleks menetluse tulemus teistsugune olnud.
Kui lepingu ülesütlemise otsust võeti vastu ilma asjaomast isikut ära kuulamata ning kui juhtumi asjaoludest ilmneb, et otsuse vastuvõtmisele eelnev ärakuulamine ei oleks veennud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutust isiku lepingut ennetähtaegselt mitte üles ütlema, siis lepingu ülesütlemise otsust ei tule tühistada. Nii on see muu hulgas siis, kui asjaomasel isikul, kes on tööle võetud kõrgema ja juhtiva ametikoha täitmiseks Euroopa Liidu delegatsiooni juhina, esines tõsiseid puudusi selle delegatsiooni juhtimises, mille tõttu kaotas teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus usalduse tema võime suhtes delegatsiooni juhtida ning kui asjaomane isik kuulati tema kui delegatsioonijuhi puuduste kohta enne lepingu ülesütlemise otsust ära.
Neil asjaoludel ei saa teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse hoolitsemiskohustus asjaomase isikus suhtes minna nii kaugele, et see kohustaks asutust pidama teda ametis kuni tema lepingu lõpuni, sest isegi kui eeldada, et asjaomane isik oleks ära kuulatud enne lepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist, oleks asutus igal juhul otsustanud ta teenistusest vabastada enne tema lepingu lõppemist.
(vt punktid 122–124, 127, 128 ja 133)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused, 18.12.2008, Sopropé, C‑349/07, EU:C:2008:746, punkt 49; 1.10.2009, Foshan Shunde Yongjian Housewares & Hardware vs. nõukogu, C‑141/08 P, EU:C :2009:598, punkt 83, ning 3.7.2014, Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C‑129/13 ja C‑130/13, EU:C:2014:2041, punktid 39 ja 79.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 12.12.2013, CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punktid 34 ja 38; 14.5.2014, Delcroix vs. Euroopa välisteenistus, F‑11/13, EU:F:2014:91, punkt 42; 10.9.2014, Tzikas vs. ERA, F‑120/13, EU:F:2014:197, punkt 46, ja 17.9.2014, Wahlström vs. Frontex, F‑117/13, EU:F:2014:215, punkt 28.