ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
18. aprill 2007(*)
Teenuste riigihange – Pakkumiskutse, mis on seotud rahvatervise valdkonna programmide hindamise jm tegevustega – Pakkumise tagasilükkamine – Huvide konflikt
Kohtuasjas T‑195/05,
Deloitte Business Advisory NV, asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid D. Van Heuven, S. Ronse ja S. Logie,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Pignataro-Nolin ja E. Manhaeve,
kostja,
mille esemeks on nõue esiteks tühistada komisjoni otsus, millega lükati tagasi Euphet’i pakkumine riigihankele „[Tervise‑ ja tarbijakaitse peadirektoraadi] poliitikavaldkondade hindamisega seotud raamleping, lepingu osa nr°1 (rahvatervis) – pakkumiskutse SANCO/2004/01/041”, ja teiseks tühistada komisjoni otsus sõlmida kõnealune leping kolmanda isikuga,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja E. Moavero Milanesi,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. oktoobri 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Komisjoni poolt teenuste riigihankelepingute sõlmimist reguleerib nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse nr 1605/2002 (EÜ, Euratom), mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74) (edaspidi „finantsmäärus”), esimese osa V jaotis, samuti komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust nr 2342/2002 (EÜ, Euratom), millega kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145) (edaspidi „rakenduseeskirjad”).
2 Finantsmääruse artikli 89 lõike 1 kohaselt:
„Kõik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.”
3 Finantsmääruse artikli 94 kohaselt:
„Lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus:
a) on olukorras, kus neil on huvide konflikt […]”
4 Finantsmääruse artikli 99 kohaselt:
„Hankemenetluse vältel peab kogu tellija ja taotlejate või pakkujate vaheline sidepidamine vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Sidepidamine ei tohi põhjustada lepingu või esialgse pakkumise tingimuste muutumist.”
5 Rakenduseeskirjade artikkel 138 sätestab:
„1. Lepingud sõlmitakse ühel järgmisel viisil:
a) enampakkumise teel, mille puhul leping sõlmitakse nõuetekohase ja sätestatud tingimustele vastava madalaima hinnaga pakkumise peale;
b) majanduslikult soodsaima pakkumise valimisega.
2. Majanduslikult soodsaim pakkumine on parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine, võttes arvesse lepingu esemega põhjendatud kriteeriume, näiteks määratud hind, tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkondlikud omadused, jooksvad kulud, tasuvus või tarnetähtajad, müügijärgne teenindamine ja tehniline abi […]”
6 Rakenduseeskirjade artikli 146 lõike 3 kohaselt:
„Osalemistaotlused ja pakkumised, mis ei vasta pakkumismenetluse täiendavates dokumentides sätestatud kõikidele olulistele nõuetele või erinõutele, kõrvaldatakse.
Hindamiskomisjon võib siiski paluda taotlejatel või pakkujatel esitada ettenähtud tähtaja jooksul lisamaterjali seoses väljajätmis- ja valikukriteeriumidega või esitada selle kohta täiendavaid tõendeid […]”
7 Rakenduseeskirjade artikli 147 lõige 3 sätestab:
„Tellija võtab […] vastu otsuse, milles on vähemalt:
a) tellija nimi ja aadress ning lepingu või raamlepingu ese ja maksumus;
b) tagasilükatud taotlejate või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;
c) kontrollitavate taotlejate või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;
d) ebaharilikult madala hinnaga pakkumisteks loetud pakkumiste tagasilükkamise põhjused;
e) valitud taotlejate või töövõtjate nimed ning viidates eelnevalt teatavaks tehtud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele, nende valiku põhjused ja kui on teada, lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes töövõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;
f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 126, 127, 242, 244, 246 ja 247 nimetatud asjaolud, mille alusel on nende kasutamine põhjendatud;
g) vajaduse korral põhjused, miks tellija on lepingu sõlmimisest otsustanud loobuda.”
8 Rakenduseeskirjade artikli 148 lõige 3 näeb ette:
„Kui pärast pakkumiste avamist tuleb pakkumist selgitada või kui pakkumises tuleb parandada ilmseid tehnilisi vigu, võib tellija pakkujaga sidet pidada, kuid selle tagajärjel ei või pakkumistingimustesse mingeid muudatusi teha.”
Vaidluse taust
9 Komisjon avaldas 14. detsembril 2004 Euroopa Ühenduste Teataja S‑seerias (ELT 2004, S 243) hanketeate raamlepingu „[Tervise‑ ja tarbijakaitse peadirektoraadi] poliitikavaldkondade hindamisega seotud raamleping, lepingu osa nr°1 (rahvatervis) – pakkumiskutse SANCO/2004/01/041” (edaspidi „raamleping”) sõlmimiseks.
10 Pakkumismenetluse tehnospetsifikaadi (edaspidi „tehnospetsifikaat”) punktidest 7.1.3 ja 7.1.4 tuleneb, et raamleping peab hõlmama ühenduse tegevusprogrammi hindamist rahvatervise valdkonnas, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, lk 1; ELT eriväljaanne 15/07, lk 173).
11 Tehnospetsifikaat jagas raamlepingu täitmiseks vajalikud ülesanded kaheks põhiülesandeks. Esimeseks ülesandeks (põhiülesanne nr 1) on viia läbi teatud uurimused ning osutada teatud teenuseid selleks, et töötada välja ja valmistada ette ühenduse programmid ja poliitikad, nende ex ante hindamine ning „hindamistoimingute korraldus”. Teiseks ülesandeks (põhiülesanne nr 2) on programmide, poliitika ja muu tegevuse vahepealsete, lõplike ja ex post hindamiste läbiviimine. Tehnospetsifikaadi kohaselt peab raamleping võimaldama sõlmida ka komisjoni vajadustest lähtuvaid erilepinguid. See peab põhimõtteliselt kehtima 24 kuud pikendamisvõimalusega kahes osas, iga kord kuni 12 kuuks.
12 Lisaks sisaldab tehnospetsifikaat mitmeid sõnaselgeid põhjuseid pakkujate välistamiseks.
13 Üks välistamise põhjus, mis esineb finantsmääruse artiklit 94 kordavas tehnospetsifikaadi punktis 9.1.3, on sõnastatud järgmiselt:
„Lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus:
a) on olukorras, kus neil on huvide konflikt […]”
14 Kõnealuse lepingu jaoks pakkumise esitamiseks on hageja ‑ Deloitte Business Advisory NV – ning London School of Hygiene and Tropical Medicine (Londoni tervishoiu ja troopikameditsiini kool), Nederlandse Organisatie voor toegepast-natuurwetenschappelijk onderzoek (Madalmaade rakenduslike teadusuuringute organisatsioon, TNO) ja Istituto superiore di sanità (Itaalia kõrgem terviseinstituut) moodustanud Euroopa rahvatervise hindamiseks konsortsiumi (European Public Health Evaluation Task Force, edaspidi „Euphet”), mida abistasid teised asutused nagu Karolinska Institutet (Rootsi meditsiiniuuringute ja ‑hariduse keskus). Hageja tegutses selle grupi seadusliku esindajana.
15 Pakkumismenetluse käigus tegi Euphet 10. veebruaril 2005 komisjonile pakkumise. Eupheti pakkumine sisaldas lõiku pealkirjaga „Sõltumatus”, mis oli sõnastatud järgmiselt:
„Euphet mõistab ja aktsepteerib, et ühelgi hindamisega tegeleval organisatsioonil ega selle esindajal ei [saaks] olla vähimatki ‑ tegelikku või potentsiaalset ‑ huvide konflikti, kui nad täidavad neile raamlepinguga antud ülesandeid. Me kinnitame, et kõik Euphetis osalejad on komisjonist täielikult sõltumatud ning me ei näe selles osas mingit tegelikku ohtu. Lisaks võtame endale kohustuse viia iga erilepingu raames läbi eelnev üksikasjalik kontroll, tagamaks et meie pakutavad meeskonnad koosnevad liikmetest, kes võiksid töötada täiesti sõltumatult ning esitada objektiivse, välise ja sõltumatu hinnangu. Kui nende projektide elluviimisel peaks esile kerkima vähimgi probleem, mis võiks seda tähtsat põhimõtet kuidagigi mõjutada, informeerime me komisjoni viivitamatult ning otsime ühiselt lahenduse.”
16 22. aprilli 2005. aasta kirjas teavitas komisjon Euphetit, et tema pakkumine on tagasi lükatud, kuna lepingut hinnanud komisjon oli järeldanud, et tema puhul esineb huvide konflikt (edaspidi „tagasilükkav otsus”). Tagasilükkavas otsuses väitis komisjoni tegelikult järgmist:
„Hindamiskomisjon vaatas pakkumised läbi seoses võimaliku huvide konfliktiga […]. [Huvide konflikti] mõiste on defineeritud pakkumismenetluse dokumentide hulgas olevas lepingu projektis. See definitsioon on järgmine:
„Edukas pakkuja teeb kõik vajaliku selleks, et ennetada igasugust olukorda, mis võiks lepingu erapooletut ja objektiivset täitmist kompromiteerida. Niisugune huvide konflikt võib tekkida eelkõige majanduslikest huvidest, poliitilistest või rahvuslikest eelistustest, pere‑ või lähisuhetest või mis tahes muudest jagatud huvidest.”
Hindamislepingu puhul võib [huvide konflikt] esineda siis, kui pakkuja on või oli seotud hinnatava objekti rakendamisega. See olukord võib viia selleni, et hindaja teeb otsuse oma enda töö kohta, tekitades seeläbi ohu, et huvide konflikt mõjutab tema objektiivsust, mis on hindamise puhul peamine tegur. Tehnospetsifikaadis sätestatakse samuti, et hindamiste puhul peab olema tagatud objektiivsus.
Siin on teave nendest, kes võisid Eupheti peamiste partneritena [tervise‑ ja tarbijakaitsega seotud] tegevustes osaleda:
– London School of Hygiene and Tropical Medicine, kellel on palju toetuslepinguid (nimekirjas on neid 14) [tervise‑ ja tarbijakaitse] valdkonnas;
– TNO, kellel on palju toetuslepinguid [tervise‑ ja tarbijakaitse] ja rahvatervise valdkonnas;
– Istituto superiore di sanità, kellel on toetusleping [tervise‑ ja tarbijakaitse] ja rahvatervise valdkonnas ning kellega on ette nähtud uue lepingu sõlmimine lähikuudel;
– Karolinska Institutet, kellel on palju toetuslepinguid [tervise‑ ja tarbijakaitse] ja rahvatervise valdkonnas.
Hindamiskomisjon tegi järelduse, et Euphet ei tunnista fakti, et mõned tema partnerid konsortsiumis on oluliselt seotud rahvatervise programmi rakendamisega. Seoses olulise [huvide konflikti] ohuga oli vaja üksikasjalikku ja konkreetset selgitust selleks, et oleks võimalik piisavalt mõista, kuidas [huvide konflikti] probleemi saaks lahendada ja ohud kõrvaldada. Ometi ei ole pakutud lähenemine piisav ning pakkuja ei ole esitanud mingit tagatist selle kohta, et mis tahes [huvide konflikti] saaks vältida.”
17 Tagasilükkavas otsuses lisas komisjon siiski, et ta ei allkirjasta raamlepingut eduka pakkujaga enne kahenädalase tähtaja möödumist.
18 3. mai 2005. aasta kirjas vaidlustas Euphet komisjoni seisukoha, kutsudes viimast eelkõige reageerima enne 4. maid 2005 ning täpsustas, et vastasel juhul kaebab ta Esimese Astme Kohtusse.
19 4. mai 2005. aasta faksis kinnitas komisjon, et oli Eupheti kirja kätte saanud ning väljendas ennast järgmiselt:
„Kuna me vajame rohkem aega teie kirjas tõstatatud küsimuste uurimiseks, ei allkirjasta me lepingut enne täiendava viieteistpäevase tähtaja möödumist alates selle kirja saatmise päevast.”
20 19. mai 2005. aasta faksis vastas komisjon, et ta jääb oma seisukoha juurde lükata Eupheti esitatud pakkumine tagasi.
Menetlus ja poolte nõuded
21 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 19. mail 2005.
22 Samal päeval esitas hageja Esimese Astme Kohtule eraldiseisva dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, millega ta palus esiteks lükata edasi tagasilükkava otsuse ning ühe teise pakkujaga lepingu sõlmimise otsuse (edaspidi „lepingu sõlmimise otsus”) täitmine ning teiseks keelata 2,5 miljoni euro suuruse trahvi ähvardusel komisjonil esiteks teatada edukale pakkujale lepingu sõlmimise otsusest ning teiseks allkirjastada kõnealune leping.
23 Esimese Astme Kohtu presidendi 26. mai 2005. aasta määrusega kohustati komisjoni raamlepingut mitte allkirjastama kuni selle määruse väljakuulutamseni, millega tehakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta lõplik otsus.
24 Esimese Astme Kohtu president jättis 20. septembri 2005. aasta määrusega ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata.
25 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (neljas koda) avada suulise menetluse
26 Pooled esitasid oma kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu suulistele küsimustele kohtuistungil, mis toimus 11. oktoobril 2006.
27 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada hagi põhjendatuks;
– tühistada tagasilükkav otsus;
– tühistada lepingu sõlmimise otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
28 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– tunnistada hageja nõue põhjendamatuks ja jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
29 Hageja esitab oma hagi toetuseks sisuliselt kaks väidet, mis tulenesid vastavalt sellest, et Euphet oli jäetud seadusevastaselt pakkumismenetlusest välja, kuna esines huvide konflikti oht, ning sellest, et talt oli seadusevastaselt võetud võimalus esitada täiendavat informatsiooni huvide konflikti kohta.
Esimene väide, mis puudutab Eupheti seadusevastast väljajätmist pakkumismenetlusest, kuna esines oht huvide konfliktiks
30 Hageja argumendid on suunatud sisuliselt sellele, et näidata esiteks tagasilükkava otsuse põhjenduste puudumist huvide konflikti esinemise osas, teiseks huvide konflikti puudumist, ja kolmandaks õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ning rakenduseeskirjade artikli 138 rikkumist.
Põhjendamiskohustuse rikkumine huvide konflikti olemasolu osas
– Poolte argumendid
31 Hageja väidab oma esimese väite esimeses osas, mis tuleneb üldise põhjendamiskohustuse ja rakenduseeskirjade artikli 147 lõike 3 rikkumisest, et tagasilükkav otsus on huvide konflikti osas vääralt ja ebapiisavalt põhjendatud.
32 Komisjon oli oma tagasilükkavat otsust vääralt põhjendanud, sest hindamiskomisjon, kelle rapordi teatud väljavõtted olid selles otsuses ära toodud, oli ekslikult järeldanud, et Euphet ei tunnustanud fakti, et mõned tema partnerid konsortsiumis olid oluliselt seotud rahvatervise programmi rakendamisega. Tegelikult oli Eupheti pakkumises selgelt märgitud, et mõned tema partnerid on kaasatud käimasolevatesse tervise‑ ja tarbijakaitsega seotud tegevustesse.
33 Sama ebapiisavalt oli ta põhjendanud ka oma tagasilükkavat otsust, sest ühelgi juhul ei olnud ta täpsustanud, miks Eupheti poolt pakutud lahendus oli ebapiisav ega pakkunud mingit rahuldavat kinnitust sellele, et mis tahes huvide konflikti saaks vältida. Veelgi enam, kuigi pakkumiskutse eeldas vähemalt seitset eksperti, hõlmas Eupheti pakkumine 65 curriculum vitae’t, millest 45 pärinesid isikutelt, kellel ei olnud komisjoni viidatud organisatsioonidega mitte mingisugust seost, ning seega oleks tal ikkagi olnud võimalik täita erinevaid ülesandeid ilma huvide konflikti põhjustamata. Neid 20 isikut, kes olid seotud komisjoni viidatud organisatsioonidega, saaks süüdistada huvide konfliktis vaid siis, kui nad oleksid olnud määratud D tüüpi tegevustele põhiülesandes nr 2, millel on mitmeid aspekte, mis võimaldaks määrata neid tegelema mitmete hindamistoimikutega, ilma et see tekitaks huvide konflikti ohtu. Kuna valikutingimused olid eriti ranged, püüdis Euphet kokku saada suurt hulka eksperte, kelle kogemus tervise‑ ja tarbijakaitse valdkonnas oli usutav. Sellest alates oleks vajalikuks ja piisavaks tingimuseks olnud teha ettepanek huvide konflikti lahendamise viisi kohta, mille Euphet käesoleval juhul oli täitnud.
34 Teise võimalusena väidab hageja, et asjaolu, et üks või mitu Euphetis osalejat said komisjonilt toetusi, ei ole oma loomult selline, mis seaks kahtluse alla nende objektiivsuse kõigil juhtudel, ning et komisjon tõstatab esmakordselt kostja vastuses selle elemendi ja asjaolu, et mitmed kaasatud eksperdid olid saanud tervise‑ ja tarbijakaitse peadirektoraadilt toetusi.
35 Komisjoni ülesanne on esitada konkreetseid tõendeid selle kohta, et määratletud pakkuja puhul on tegemist huvide konfliktiga ning kui niisugune oht on olemuselt pakkuja välistamist õigustav – antud juhul ei ole see nii –, tuleb komisjonil pakkumiskutses seda selgelt märkida, nii et sellisel moel hoiatatud pakkujad saaksid oma meeskondade kokkupanemisel seda ohtu arvesse võtta.
36 Komisjon on kõigepealt vastu etteheitele, mille kohaselt tagasilükkav otsus on vääralt põhjendatud, sest tema arvates on ta õigustatult järeldanud, et Euphet ei tunnusta fakti, et mõned tema partnerid konsortsiumis on oluliselt seotud käesolevas asjas käsitletava rahvatervise programmi rakendamisega. Tegelikult, isegi kui Eupheti teatud partnerite curriculum vitae’dest oleks ilmnenud nende osalemine ühenduse tegevusprogrammide rakendamisel rahvatervise valdkonnas, poleks Euphet pidanud tarvilikuks teatada komisjonile võimalikust huvide konflikti ohust, deklareerides järgmist:
„Me kinnitame, et kõik Euphetis osalejad on komisjonist täielikult sõltumatud ning me ei näe selles osas mingit tegelikku ohtu.”
37 Lisaks on komisjon sõnastanud huvide konfliktist lähtuva välistamise aluse, mis on märgitud finantsmääruse artiklis 94 ja mida korratakse tehnospetsifikaadi punktis 9.1.3, teadlikult üldisena, sest huvide konflikti olemasolu hindamise puhul on vajalik, et tellija viib toimikumaterjalide alusel läbi konkreetse uurimise.
38 Järgmiseks on komisjon enda arvates piisavalt selgitanud põhjuseid, miks tema hinnangul esines Eupheti puhul huvide konflikt. Komisjon lisab, et tema 19. mai 2005. aasta kiri ei kujutanud endast põhjendust a posteriori, vaid vastust argumentidele, mis Eupheti advokaadid esitasid oma 3. mai 2005. aasta üksikasjalikus kirjas. Seetõttu on viimane saanud piisavalt põhjendusi tagasilükkava otsuse kohta.
39 Lõpuks lükkab komisjon tagasi hageja kinnituse, mille kohaselt oli tal ikkagi võimalik täita kindlaksmääratud ülesandeid ilma huvide konflikti ohuta, kuna pakkumine hõlmas 65 curriculum vitae’t, millest 45 pärinesid isikutelt, kellel ei olnud mingit seost Eupheti partneritega, kelle puhul oli komisjon järeldanud huvide konflikti esinemist. Tõepoolest, mitte kõigi Eupheti pakutud ekspertide spetsialiseerumise tase ei olnud sama, ning oma pakkumises liigitas Euphet oma eksperdid nende kogemuse põhjal valdkondadesse „hindamine” ja „rahvatervis”. Sellel alusel oli koostatud hindamine skaalal A‑D. Eupheti pakutud ekspertide kvalifikatsiooni analüüs näitas, et enamusel neist, kellel oli kõrgem hinne ja kellelt oleks võinud oodata tähtsamat rolli hindamisülesannete konkreetsel täitmisel, olid sidemed organisatsioonidega, kes said ühenduse programmidega rahvatervise valdkonnas seotud tegevusteks olulisi komisjoni toetusi. Iga konsortsiumi partner kuulus ka lepingute komiteesse, mis valvas lepingu täitmise üle. Pealegi oli hageja püüdnud luua homogeenset meeskonda ning on väheusutav, et tema organisatsioonid või eksperdid oleks teatud ülesannete täitmisest kõrvale jäetud, sõltumata tagajärgedest, mis sellel teostatava töö kvaliteedile oleks olnud.
40 Lisaks sellele vaidleb komisjon vastu argumendile, mille kohaselt oleks ta pidanud tehnospetsifikaadis sõnaselgelt mainima „huvide konflikti ohtu” kui erilist välistamise põhjust, mis võttis Euphetilt võimaluse selle ohuga arvestada.
41 Kõigepealt on välistamise põhjused finantsmääruse artiklites 93 ja 94 ammendavalt avaldatud ning huvide konflikti võimalust mainitakse artiklis 94 ja korratakse sõna‑sõnalt tehnospetsifikaadis.
42 Teiseks oli Euphet oma pakkumise koostamisel huvide konflikti problemaatikast täielikult informeeritud, kuna ta deklareeris seal, et: „Euphet mõistab ja aktsepteerib, et ühelgi hindamisega tegeleval organisatsioonil ega selle esindajal ei [saaks] olla vähimatki – tegelikku või potentsiaalset ‑ huvide konflikti, kui nad täidavad neile raamlepinguga antud ülesandeid.” Olles teadlik asjaolust, et huvide konflikti oht – mitte ainult tegelik, vaid ka potentsiaalne – on vastuolus raamlepinguga seotud hindamisülesannete täitmisega, oli Euphet oma pakkumises siiski kinnitanud:
„Me kinnitame, et kõik Euphetis osalejad on komisjonist täielikult sõltumatud ning me ei näe selles osas mingit tegelikku ohtu.”
43 Kolmandaks tunnistab hageja oma repliigis huvide konflikti esinemist, kui organisatsioonid osalevad ühenduse selle poliitika hindamisel, mille raames nad saavad toetusi, märkides, et „[o]n ilmne, et ühing või selle ühingu ekspert ei saa osaleda selle toimiku hindamisel, mille raames see ühing ise saab toetust”. Komisjon tuletab selles osas meelde, et kõik asjaomase konsortsiumi partnerid nagu ka mitmed eksperdid, kellele ta oli esitanud kutse, saavad tervise‑ ja tarbijakaitse peadirektoraadilt toetusi teatud toimingute elluviimiseks ühenduse rahvatervise programmi rakendamisel.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
44 Kõigepealt tuleb märkida, et tagasilükkava otsuse väidetavalt väära ja ebapiisava põhjendamisega seotud argumendid taanduvad sisuliselt põhjendustele, mis on seotud komisjoni kaalutlusveaga ning tagasilükkava otsuse põhjendamatusega. Järelikult ei viita need küsimused komisjoni esitatud põhjendamiskohustuse analüüsile, vaid tagasilükkava otsuse sisulisele analüüsile ning seega käsitletakse neid käesoleva väite teise osa analüüsis. Eespool esitatud argumente analüüsitakse käesoleva osa raames vaid niivõrd, kuivõrd neid võib tegelikult pidada põhjendamiskohustuse rikkumisest tulenevateks.
45 Siinkohal tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale sõltub põhjendamiskohustuse ulatus asjaomase õigusakti iseloomust ja tema vastuvõtmise kontekstist. Põhjendused peavad selgelt ja ühemõtteliselt väljendama institutsiooni kaalutlusi nii, et ühest küljest saaksid huvitatud isikud aru võetud meetme põhjendustest, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud, ja teisest küljest saaks ühenduste kohus teostada kontrolli meetme seaduslikkuse üle (Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑350/88: Delacre jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑395, punktid 15 ja 16, ning Esimese Astme Kohtu 9. aprilli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑217/01: Forum des migrants vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑1563, punkt 68).
46 Käesoleval juhul mainitakse tagasilükkavas otsuses sõnaselgelt, et Eupheti väljajätmine pakkumisest on põhjendatud huvide konfliktiga, mis on seotud esiteks Eupheti põhiliikmete saadud toetustega ja teiseks Eupheti pakutud ebapiisavate tagatistega selles osas.
47 Tagasilükkav otsus väljendab seega selgelt ja ühemõtteliselt institutsiooni kaalutlusi nii, et ühest küljest saaksid huvitatud isikud aru võetud meetme põhjendustest, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud, ja teisest küljest saaks ühenduste kohus teostada kontrolli meetme seaduslikkuse üle.
48 Siit tuleneb, et nõustuda ei saa hageja argumentidega, mis tulenevad tagasilükkava otsuse põhjenduste puudumisest. Järelikult tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.
Huvide konflikti puudumine
– Poolte argumendid
49 Oma esimese väite teises osas heidab hageja komisjonile ette finantsmääruse artikli 94 ja pakkumismenetluse sätete rikkumist.
50 Esiteks ei saa Eupheti pakkumismenetlusest välja jätta üksnes huvide konflikti ohu esinemise tõttu. Tehnospetsifikaadi artikkel 9.1.3 sätestab selgelt, et lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus on olukorras, kus neil on huvide konflikt, kuid huvide konflikti mõistet ei ole siiski määratletud ei pakkumiskutses ega finantsmääruse artiklis 94.
51 Tulenevalt raamlepingu artiklist II.3.1 ei saa lihtne huvide konflikt ja a fortiori huvide konflikti oht olla nende väljajätmise põhjuseks. Piisaks, kui huvitatud isik võtab vajalikke meetmeid igasuguse huvide konflikti või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Lisaks sellele näeb nimetatud artikkel ette mehhanismi lepingute täitmisel esile kerkida võiva huvide konflikti lahendamiseks. Seega on komisjon lepinguga seonduva huvide konflikti ohtu ette näinud, mistõttu niisuguse ohu esinemine ei saa väljajätmist õigustada.
52 Hageja lisab, et Eupheti pakutud lahendus ületab erilepingute olemuse ja eseme osas märgatavalt raamlepingu projekti nõudeid, pakkudes mitte ainult a posteriori lahendust, teiste sõnadega iga erilepingu täitmist, vaid ka a priori kontrolli, alates taotluse toimiku koostamise staadiumist. Niisugune lähenemine võimaldab konkreetse ülesande täitmisel viia huvide konflikti ootamatu esilekerkimise ohu miinimumini. Eupheti personali sõltumatus oli seega tagatud pakkumisega kaasnenud 10. veebruari 2005. aasta kirjas, mille Euphet saatis komisjonile.
53 Hageja väidab, et komisjon ei saanud Euphetilt enamat nõuda, seda enam, et hagi esitamise päeval ei olnud erilepingute täpne sisu veel teada. Komisjon ei oleks seega ilma sõlmitavate erilepingute üksikasjalikku sisu teadmata tohtinud Euphetit välja jätta. Kui komisjon oleks soovinud õigust välistada pakkuja huvide konflikti ohu tõttu, oleks ta pidanud seda tehnospetsifikaadis täpsustama.
54 Pealegi ei näe ükski pakkumismenetluse täiendav dokument ette selgesõnalist põhjust sellise pakkuja väljajätmiseks, kelle liikmetest üks või mitu on seotud käimasolevate tervise‑ ja tarbijakaitse valdkonna projektidega, ning niisugust välistamise alust ei saa kohaldada, kuna seda ei mainita finantsmääruse artiklis 94 ega nähta ette kohtupraktikas.
55 Hageja väidab veel, et nagu Esimese Astme kohtu presidendi 20. septembri 2005. aasta määruses on öeldud, tuleb teha vahet juhtumitel, mil pakkujad on „hankemenetluse käigus olukorras, kus neil on huvide konflikt”, mis põhjendab nende väljajätmist finantsmääruse artikli 94 alusel, ning juhtumitel, mida komisjon poolt on käesoleval juhul väljajätmise põhjendamise alusena välja toonud. Hageja leiab selle määruse punktile 88 tuginedes, et Esimese Astme Kohtul tuleks määratleda tõenäosus, mis on pakkumismenetlusest väljajätmise õigustamiseks vajalik, ning kaalutlusruum, mis on komisjonil huvide konflikti esinemise konstateerimiseks. Komisjon saab ja võib pakkuja välja jätta üksnes siis, kui ta tuvastab tegeliku huvide konflikti.
56 Teiseks heidab hageja komisjonile ette Eupheti pakkumise osas konkreetse kontrolli tegemata jätmist.
57 Ta viitab selles osas väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on keelatud pakkuja abstraktne väljajätmine ilma huvide konflikti lahendamist konkreetselt kontrollimata (Euroopa Kohtu 3. märtsi 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑21/03 ja C‑34/03: Fabricom, EKL 2005, lk I‑1559, ja Esimese Astme Kohtu 17. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑160/03: AF Con Management Consultants jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑981, punktid 75‑78).
58 Komisjon vaidlustab argumendi, mis puudutab Eupheti pakkumismenetlusest väljajätmist üksnes põhjusel, et esines huvide konflikti oht.
59 Kõigepealt väidab ta, et finantsmääruse artikli 94 sätted, mida korratakse tehnospetsifikaadi punktis 9.1.3, näevad ette nende pakkujate väljajätmise, kes „hankemenetluse käigus” on „olukorras, kus neil on huvide konflikt”. Need sätted viitavad eelkõige huvide konflikti ohule, mis on olemas alates lepingu sõlmimise menetluse staadiumist ning võivad mõjutada selle täitmist. Huvide konflikti esinemine enne lepingu sõlmimist ennast kujutab endast seega põhjust pakkumise tagasilükkamiseks. Asi oleks teisiti, kui huvide konflikt, mida lepingu sõlmimise ajal ei esinenud, kerkib esile lepingu täitmise käigus. Viimasel juhul neutraliseeritakse lepingulise sättega võimalik huvide konflikt. Tegelik huvide konflikti oht lepingu sõlmimise faasis kujutab endast finantsmääruse artiklist 94 tulenevalt seaduslikku alust lepingust väljajätmiseks. Konstateering, et esineb tõsine oht huvide konflikti ootamatuks tekkimiseks „tulevikus” (lepingu täitmise hetkel) kujutab lepingu sõlmimise raames endast „tegelikku” huvide konflikti.
60 Kuigi pakkumiskutses ei ole ette nähtud, et pakkujad näitaksid oma pakkumistes kohe algusest peale ära ettepaneku huvide konflikti parandusmeetmete kohta, selgitab selle nõude puudumist see, et huvide konflikti konstateerimine enne lepingu sõlmimist toob kaasa asjassepuutuva pakkumise väljajätmise, tulenevalt tehnospetsifikaadi artiklist 9.1.3 ja finantsmääruse artiklist 94.
61 Lõpetuseks, huvide konflikti oht ei vajaks Euphetiga puhul mingit eelnevat teadmist raamlepingu järgselt sõlmitavate erilepingute täpsest sisust. Piisab, kui nentida, et raamlepingu enda eset arvesse võttes võib tõsiselt kahelda Eupheti objektiivsuses ja erapooletuses talle usaldatud ülesannete täitmisel.
62 Mis puudutab Eupheti pakkumise konkreetse kontrolli puudumisest tulenevat argumenti, siis vastas komisjon, et hindamiskomisjon oli käesoleval juhul kontrollinud konkreetselt seda, kas esineb huvide konflikt. Ta oleks sellisel juhul tõdenud, et kõik konsortsiumi partnerid, nagu ka mitmed eksperdid, kellele ta oli esitanud kutse, said tervise‑ ja tarbijakaitse peadirektoraadilt toetusi teatud toimingute elluviimiseks rahvatervise programmi rakendamisel. Nende organisatsioonide osalemine hindamisobjekti täitmisel võis viia selleni, et nad vahepealse või ex post hindamise raames hindasid oma enda tööd, mis kahjustaks nende objektiivsust ja erapooletust. Pealegi esineb ka ex ante hindamise raames huvide konflikti oht, kuna teatud programmide täitmiseks regulaarselt toetusi saavad organisatsioonid võivad mõjutada nende programmide hilisemat arengut ja suunda.
63 Komisjon ei nõustu mõttega, mille kohaselt saab huvide konflikt esineda vaid individuaalsete programmide vahepealsete ja ex post hindamiste käigus. Tegelikult, kuna ex ante hindamiste eesmärk on toetada ja suunata ühenduse tuleviku poliitikat rahvatervise osas, võib juhtuda, et regulaarselt toetusi saavad organisatsioonid lähtuvad tuleviku tegevusprogrammide põhijoonte määratlemisel eelkõige oma isiklikest huvidest.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
64 Eupheti esitatud pakkumist tagasilükkav otsus oli põhjendatud huvide konfliktiga pakkuja osas, niisuguse riski eitamisega tema poolt ning sellega, et pakkumises puudusid konkreetsed ettepanekud selle kõrvaldamiseks. Seega tuleb kõigepealt esiteks kindlaks teha, kas komisjon toimis õigesti, kui viitas Eupheti esitatud pakkumise tagasilükkamise alusena huvide konflikti olemasolule, ning teiseks, kas tagasilükkava otsuse vastuvõtmise aluseks oli tõepoolest sellise ohu olemasolu. Edasi tuleks uurida, kas komisjon leidis põhjendatult, et väidetud huvide konflikti oht oli käesoleval juhul tegelikult olemas.
65 Tagasilükkava otsuse õiguslik alus on finantsmääruse artikkel 94, mida korratakse tehnospetsifikaadi punktis 9.1.3, mis näeb ette, et lepingut ei või sõlmida pakkujatega, kes „hankemenetluse käigus” on „olukorras, kus neil on huvide konflikt”. Lisaks pakub tagasilükkav otsus huvide konflikti definitsiooniks raamlepingu artikli II.3.1 mõisteid, mille kohaselt „[e]dukas pakkuja võtab vajalikke meetmeid, et vältida olukordi, mis võiksid kahjustada lepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Niisugune huvide konflikt võib tekkida eelkõige majanduslikest huvidest, poliitilistest või rahvuslikest eelistustest, pere‑ või lähisuhetest või mis tahes muudest jagatud huvidest.” Artikkel II.3.1 näeb samuti ette, et „[e]dukas pakkuja tagab, et tema personal, halduskomisjon ega juhtkond ei oleks olukorras, kus neil võiks tekkida huvide konflikt”.
66 Finantsmääruse artikkel 94 laieneb selle sõnastuse kohaselt kõigile riigihankelepingutele, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ühenduse eelarvest. Seega ei tehta vahet selle järgi, kas asjaomane lepingute sõlmimise menetlus on seotud raamlepingu või muud tüüpi lepinguga.
67 Igal juhul võimaldab see säte jätta pakkuja pakkumismenetlusest välja üksnes siis, kui tema puhul viidatud huvide konflikt on tegelik ja mitte oletuslik. See ei tähenda, et huvide konflikti oht oleks pakkumise välistamiseks ebapiisav. Tegelikult võib huvide konflikti konkretiseerida põhimõtteliselt vaid lepingu täitmisel. Enne lepingu sõlmimist ei saa huvide konflikt olla muud kui potentsiaalne ning finantsmääruse artikkel 94 viitab seega ohust lähtuvatele põhjendustele. See oht peab olema pakkumise ja pakkuja olukorra konkreetse hindamise tulemusena tegelikult tuvastatud, et teda võiks menetlusest välja jätta. Lihtne võimalus huvide konfliktiks ei saa olla selleks piisav.
68 Järelikult tuleb raamlepingu sõlmimise menetluses arvesse võtta seda, et erilepingud, mille sõlmimisel kontrollitakse huvide konflikti puudumist, tuleb põhimõtteliselt sõlmida enne, kui raamlepingu edukale pakkujale on usaldatud eriülesannete täitmine. Sellisel juhul saab huvide konflikti realiseerumise ohtu arvestada vaid juhul, kui faktilised asjaolud on sellised, et pakkuja on olukorras, kus ta ei saa erapoolikuse ohtu enamiku raamlepinguga seotud ülesannete täitmisel vältida.
69 Seega võidi käesoleval juhul tagasilükkavas otsuses õigesti viidata tegelikule ja mitte oletuslikule huvide konfliktile, mille esinemine oligi komisjoni selle otsuse vastuvõtmiseni viinud.
70 Tegelikult, nagu on märgitud eespool punktis 16, viitab tagasilükkav otsus asjaolule, et Eupheti peamised partnerid on kaasatud tervise‑ ja tarbijakaitset puudutavatesse toimingutesse, eelkõige seetõttu, et neil on suur hulk toetuslepinguid selles valdkonnas ja ka rahvatervise valdkonnas, samas kui Euphet ei tunnista oma liikmete seotust rahvatervise programmide rakendamisega.
71 Komisjon märkis samuti – ilma et talle oleks selles osas vastu vaieldud – , et kõige kogenumatel Eupheti pakutud ekspertidel olid sidemed organisatsioonidega, kes said olulisi komisjoni toetusi ühenduse programmidega rahvatervise valdkonnas seotud tegevusteks.
72 Tehes tagasilükkavas otsuses ja 19. mai 2005. aasta kirjas selle pinnal järelduse, et esines „suur” huvide konflikt, on komisjon nii tehes sedastanud, et põhimõtteliselt esines huvide konflikt lepingu sõlmimise menetluse staadiumis, isegi kui seda ei oldud veel tema tagajärgede osas konkretiseeritud.
73 Järelikult hindas komisjon Eupheti pakkumist finantsmääruse artikli 94 ja tehnospetsifikaadi punkti 9.1.3 alusel õigesti. Seetõttu ei saa pidada vastuvõetavaks hageja argumente, et tema pakkumise tagasilükkamisel on võetud arvesse neis sätetes mitteesinevaid kriteeriume.
74 Argumendid, milles hageja väidab vastupidist, ei saa seda järeldust kahtluse alla seada.
75 Argument, mille kohaselt raamlepingu artikkel II.3.1 laieneb üksnes huvide konfliktidele, mis on esile kerkinud raamlepingu täitmisel ja mitte lepingu sõlmimise menetluse staadiumis, ei ole asjakohane, kuna käesoleval juhul esineb huvide konflikt lepingu sõlmimisest alates, põhjendades seega pakkumise väljajätmist finantsmääruse artikli 94 ja tehnospetsifikaadi punkti 9.1.3 alusel. Samal põhjusel väidab hageja asjatult, et huvide konflikti lahendusettepanek ületab erilepingute olemuse ja eseme osas märgatavalt raamlepingu projekti nõudeid, pakkudes ka a priori kontrolli, st alates taotluse toimiku koostamise staadiumist.
76 Kuna vastupidiselt hageja kinnitustele on raamlepingu ese sõnaselgelt määratletud, võis komisjon õiguspäraselt nentida, et Eupheti peamiste partnerite objektiivsuse osas esines alates pakkumise esitamisest peale nende saadud toetuste tõttu tõsiseid kahtlusi, kuna – nagu osutatakse ka tagasilükkavas otsuses – see olukord võib viia selleni, et hindaja hindab omaenda tööd, tekitades seeläbi huvide konflikti.
77 Mis järgmiseks puudutab küsimust, kas komisjon oli põhjendatult järeldanud, et käesoleval juhul esineb Eupheti puhul huvide konflikt, ning leidnud, et viimane ei tunnistanud niisugust ohtu, siis tuleb märkida, et nagu eespool punktis 70 on väljendatud, viitab komisjon oma tagasilükkavas otsuses, ilma et hageja sealjuures vastupidist väidaks, et hindamiskomisjon sedastas, et Eupheti peamistel liikmetel oli mitmeid, isegi arvukalt toetuslepinguid tervise‑ ja tarbijakaitse ning rahvatervise valdkonnas. Arvestades raamlepingu eset, st „[tervise‑ ja tarbijakaitse] peadirektoraadi poliitikavaldkonna hindamine (rahvatervis)”, on komisjon lepingu sõlmimise menetluse etapis õigesti järeldanud, et esineb huvide konflikt, mis võiks kahjustada raamlepingu erapooletut ja objektiivset täitmist Eupheti poolt. Lisaks tuletab komisjon tagasilükkavas otsuses meelde, et Eupheti pakkimises märgiti: „Euphet mõistab ja aktsepteerib, et ühelgi hindamisega tegeleval organisatsioonil ega selle esindajal ei [saaks] olla vähimatki tegelikku või potentsiaalset huvide konflikti, kui nad täidavad neile raamlepinguga antud ülesandeid. Me kinnitame, et kõik Euphetis osalejad on komisjonist täielikult sõltumatud ning me ei näe selles osas mingit tegelikku ohtu.” Seega tuleb nentida, et ka see oli õigustatud, et komisjon on tagasilükkavas otsuses järeldanud, et „Euphet ei tunnista[nud] fakti, et teatud arv tema partnereid konsortsiumis on oluliselt seotud rahvatervise programmi rakendamisega” ning et [s]eoses olulise [huvide konflikti] ohuga oli vaja üksikasjalikku ja konkreetset selgitust selleks, et oleks võimalik piisavalt mõista, kuidas [huvide konflikti] probleemi saaks lahendada ja oht kõrvaldada”.
78 Eeltoodust tuleneb, et komisjon võis õigustatult järeldada, et Eupheti pakkumine tuleb finantsmääruse artikli 94 ja tehnospetsifikaadi artikli 9.1.3 alusel lepingu sõlmimisest välja jätta.
79 Mis puudutab hageja argumenti, mis tugineb asjaolule, et pakkuja abstraktne väljajätmine ilma tema pakkumist – eelkõige huvide konflikti lahendamisettepanekut ‑ konkreetselt kontrollimata on keelatud, siis see ei ole põhjendatud.
80 Tegelikult järeldub eelnenud kaalutlustest, et komisjon kontrollis käesolevas asjas Eupheti esitatud pakkumist konkreetselt enne tema väljajätmise otsuse langetamist. Pealegi ei ole huvide konflikti lahendusettepaneku hindamise väidetav puudumine asjassepuutuv, kuna komisjon pidi Eupheti pakkumise huvide konflikti põhjusel tagasi lükkama, tulenevalt finantsmääruse artiklist 94 ja tehnospetsifikaadi artiklist 9.1.3.
81 Eeltoodut arvesse võttes ei saa hageja poolt seoses huvide konflikti puudumisega esitatud argumente pidada vastuvõetavaks ja esimese väite teine osa tuleb tagasi lükata.
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ja rakenduseeskirjade artikli 138 rikkumine
– Poolte argumendid
82 Hageja väidab oma esimese väite kolmandas osas, et komisjon – olgugi et teised peadirektoraadid – oli juba varem heaks kiitnud huvide konflikti lahenduse, mille Euphet oma pakkumises esitas. Kuna komisjon oli kaldunud kõrvale oma varasemast poliitikast, oli ta rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
83 Hageja lisab, et kui komisjon määras lepingu kolmandale isikule, olles Eupheti pakkumise vääralt tagasi lükanud, rikkus ta rakenduseeskirjade artiklit 138.
84 Komisjon väitis vastu, et hageja ei toeta piisavalt oma kinnitust õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumise kohta.
85 Ta väidab vastu ka sellele, et lepingu sõlmimine kolmanda isikuga kujutab endast rakenduseeskirjade artikli 138 rikkumist. See säte eristab üksnes neid kahte võimalikku lepingu sõlmimise vormi, st lepingu sõlmimist enampakkumise teel või majanduslikult kõige soodsama pakkumise valimisega. Eupheti pakkumise vastuvõtmine valiku‑ ja lepingu sõlmimise faasis ei tähenda seda, et see leping tingimata temaga sõlmitakse.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
86 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, mis on üks ühenduse põhimõtetest, kõigile eraõiguslikele isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et ühenduse haldusasutus on neile konkreetseid tagatisi andes tekitanud neil põhjendatud lootusi. Sellised tagatised on ükskõik millises vormis edastatud täpne teave, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärinevad pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest (Esimese Astme Kohtu 21. juuli 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑66/96 ja T‑221/97: Mellett vs. Euroopa Kohus, EKL AT 1998, lk I‑A‑449 ja II‑1305, punktid 104 ja 107).
87 Käesoleval juhul piirdub hageja viitega – pealegi oma sellekohaseid kinnitusi põhjendamata ‑ komisjoni seisukohale muudes pakkumismenetlustes. Niisugused tingimused – eeldusel, et need on tõendatud – ei ole institutsiooni antud täpsed tagatised ja järelikult ei saa luua õiguspärast ootust selle suhtes, et komisjon kiidab heaks Eupheti poolt käesoleva lepingu raames pakutud meetodi.
88 Mis puudutab hageja viidet, mille kohaselt Eupheti ebaseaduslik väljajätmine viis lepingu sõlmimiseni pakkujatega, kelle pakkumine ei olnud majanduslikult kõige soodsam, siis ei ole see asjakohane, kuna Eupheti puhul oli komisjon viidatud huvide konflikti arvesse võttes (vt eespool punktid 77 ja 78) kohustatud tema pakkumise tagasi lükkama.
89 Seega ei saa hageja argumente pidada vastuvõetavaks. Järelikult tuleb esimese väite kolmas osa tagasi lükata.
90 Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esimene väide tervikuna tagasi lükata.
Teine väide, mis tugineb asjaolule, et Euphetilt võeti ebaseaduslikult võimalus esitada huvide konflikti kohta täiendavat informatsiooni
91 Oma teises väites viitab hageja sisuliselt sellele, et komisjon on rikkunud oma kohustust nõuda enne pakkumise tagasilükkamist täiendavat informatsiooni, mis tuleneb rakenduseeskirjade artikli 146 lõikest 3 ning õiguspärase ootuse kaitse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest.
Poolte argumendid
92 Hageja arvates ei saanud komisjon Eupheti pakkumist tagasi lükata ilma, et talle oleks antud võimalus ennast kaitsta, ning hindamiskomisjon oleks pidanud vähemalt võimaldama tal esitada selles küsimuses omapoolsed märkused.
93 Esiteks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei kutsunud Euphetit esitama täiendavat informatsiooni huvide konflikti suhtes, mis on vastuolus rakenduseeskirjade artikli 146 lõikega 3.
94 Teiseks osundab hageja sellele, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, ning viidates siinkohal komisjoni ja pakkuja vahelisele kirjavahetusele kinnitab, et on komisjon nõuab oma praktikas taotlejatelt või pakkujatelt täiendavat informatsiooni juhul, kui see on vajalik. Seda praktikat kinnitab ka muu hulgas Euroopa Kohtu praktika riigihangete osas, eelkõige eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Fabricom. Täiendavat informatsiooni nõudmata on komisjon läinud vastuollu kohtupraktikaga loodud ja kinnitatud praktikaga, ning on rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Lisaks sellele on komisjon andnud muudes tingimustes võimaluse ennast kaitsta pakkujale, keda ohustab pakkumisest väljajätmine. Pealegi ei ole hagejale teada muud juhtumid, kus pakkuja oleks huvide konflikti tõttu välja jäetud. Kui komisjon ei suutnud näidata, et niisuguseid juhtumeid on olemas, siis on tal võimatu määrata sellist väljajätmist ilma, et ta rikuks õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
95 Kolmandaks, viidates siinkohal õiguspärase ootuse kaitse ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisele, mis on sätestatud finantsmääruse artikli 89 lõikes 1 ja artiklis 99, tõstatab hageja küsimuse, kas komisjon pakkus ka teistele pakkujatele kõnealuse pakkumismenetluse raames võimalust esitada täiendavat informatsiooni. Hageja näeb vastuolu komisjoni argumentides, kuna ühelt poolt kinnitab komisjon kostja vastuses, et „pärast pakkumiste avamist ei ole pakkujatelt küsitud mingit täiendavat informatsiooni”, aga teiselt poolt märgib oma 24. juunil 2005 Esimese Astme Kohtu presidendile ajutiste meetmete kohaldamise menetluses esitatud vasturepliigis, et ta on palunud teatud pakkujatel tõestada, et nende pakkumised on saadetud ettenähtud tähtaja jooksul, mida komisjon tegi peale seda, kui oli pakkumised avanud, või vähemalt peale seda, kui pakkumiste esitamise tähtaeg oli lõppenud. Hageja leiab, et kui pakkujatelt paluti täiendavat informatsiooni, kuid Euphetile ei antud võimalust ei ennast kaitsta ega ka esitada oma seisukohta huvide konflikti ohu osas, siis on komisjon rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.
96 Komisjon väidab, et tal on kohustus pakkuja arvamus ära kuulata vaid juhtudel, kui tal on plaanis kehtestada pakkuja suhtes rahalisi või administratiivseid sanktsioone, nagu tulevastest lepingutest ja toetustest väljajätmine finantsmääruse artikli 96 kohaselt, ja mitte siis, kui ta välistab määratletud lepingu sõlmimise finantsmääruse artikli 94 alusel.
97 Komisjon leiab sellega seoses esiteks, et rakenduseeskirjade artikli 146 lõige 3 ei kohusta teda pakkujatelt paluma ühtegi täiendavat dokumenti. Igal juhul tulenevalt finantsmääruse artiklist 99 ja artikli 148 lõikest 3 ei tohi komisjoni ja pakkuja vaheline suhtlus viia pakkumistingimuste muutmiseni.
98 Teiseks ei ole komisjon nõus väitega, et eksisteerib selline üldine praktika, mille kohaselt küsitakse pakkujalt regulaarselt täiendavat informatsiooni, enne kui ta huvide konflikti tõttu välja jäetakse. Pealegi käsitleb hageja poolt esitatud kirjavahetus komisjoniga seoses ühe teise lepingu sõlmimise menetlusega, täiendava informatsiooni nõuet seoses pakkumise teatud elementidega ega näita kuidagi, et komisjon kuulaks pakkujate arvamuse pidevalt ära, enne kui nende pakkumise vastavalt finantsmääruses nimetatud väljajätmiskriteeriumidele tagasi lükkab.
99 Sellega seoses on hageja viide eespool punktis 57 viidatud kohtuotsusele Fabricom asjakohatu, sest Euroopa Kohus on siin kritiseerinud Belgia õigusnorme, millega jäetakse lepingu sõlmimise menetlusest automaatselt välja isikud, kes teevad selle riigihankelepinguga seotud ettevalmistustöid, samas kui käesoleval juhul ei olnud komisjon Eupheti lepingu sõlmimise menetluses osalemisest välja jätnud. Euphet oli algselt esitanud pakkumise, mille puhul komisjon seejärel tõdes huvide konflikti olemasolu, lähtudes pakkumises sisalduvatest andmetest ning arvestades sõlmitava lepingu olemust. Pakkumise tagasilükkamise põhjuseks oli seega huvide konflikt. Hageja argumendid selle kohta, et Euphet on automaatse väljajätmise ohver, kuna huvide konflikti olemasolu konkreetne hindamine on võimalik vaid lepingu sõlmimise järgselt, täpsemalt hetkel, kui raamlepingu täitmisel on sõlmitud erileping, on vastuolus finantsmääruse artikliga 94. Tegelikult võimaldab see artikkel kõnealuse lepingu sõlmimisest välja jätta need taotlejad või pakkujad, kelle puhul esineb juba enne lepingu sõlmimist huvide konflikt.
100 Kolmandaks rõhutab komisjon, et pärast pakkumise avamist ei ole üheltki pakkujalt palutud informatsiooni seoses võimaliku huvide konfliktiga. Mis puudutab väidetavat vastuolu komisjoni argumentides, siis väidab ta vastu, et palus tõepoolest teatud pakkujatel tõendada, et nende pakkumised olid ära saadetud õigel ajal, kuna pakkumist sisaldavatel ümbrikel olevad postitemplid olid kehvasti loetavad. Sellegipoolest ei ole see situatsioon võrreldav Eupheti omaga. Nagu ka Esimese Astme Kohtu president on nentinud oma 20. septembri 2005. aasta määruses kohtuasjas T‑195/05 R: Deloitte Business Advisory vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑3485, punkt 120), ei saa pakkumisi sisaldavatel ümbrikel olevate postitemplite kehva loetavust samastada pakkumise enda sisulise ebapiisavusega.
Esimese Astme Kohtu hinnang
101 Esiteks, mis puutub küsimusse, kas komisjon oleks pidanud paluma Euphetilt täiendavat informatsiooni huvide konflikti osas, siis tuleb meenutada, et rakenduseeskirjade artikli 146 lõike 3 esimene lõik näeb ette, et juhul kui osalemistaotlused ja pakkumised ei vasta pakkumismenetluse täiendavates dokumentides sätestatud kõikidele olulistele nõuetele või erinõutele, siis need kõrvaldatakse. Siiski võib hindamiskomisjon vastavalt artikli 146 lõike 3 teisele lõigule paluda taotlejatel või pakkujatel esitada ettenähtud tähtaja jooksul lisamaterjali seoses väljajätmis- ja valikukriteeriumidega või esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.
102 Rakenduseeskirjade artikli 146 lõike 3 teise lõigu sõnastusest tuleneb, et see säte annab hindamiskomisjonile õiguse paluda pakkujatelt täiendavat informatsiooni, mis puudutab väljajätmis‑ ja valikukriteeriumidega seotud tõendeid. Järelikult ei saa seda tõlgendada nii, et hindamiskomisjonile pannakse kohustus küsida pakkujatelt niisuguseid täpsustusi (vt selle kohta ja analoogiliselt Esimese Astme Kohtu 8. mai 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑19/95: Adia Interim vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑321, punkt 44).
103 Seega võis komisjon käesoleval juhul õigustatult teha otsuse, milles lükkas Eupheti pakkumise lepingu sõlmimise menetluses tagasi põhjusel, et esines huvide konflikt finantsmääruse artikli 94 ja tehnospetsifikaadi artikli 9.1.3 tähenduses, ilma et ta oleks olnud kohustatud küsima täiendavat informatsiooni rakenduseeskirjade artikli 146 lõike 3 teise lõigu alusel.
104 Teiseks, mis puudutab õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte väidetavat rikkumist, siis tuleb meelde tuletada, et vastavalt eespool punktis 86 viidatud väljakujunenud kohtupraktikale ei saa viidata õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, kui haldusasutus ei ole andnud konkreetseid tagatisi.
105 Käesoleval juhul tugineb hageja komisjoni üldisele praktikale, mida muu hulgas kinnitab ka kohtupraktika ja mis seisneb selles, et komisjon nõuab enne pakkuja osas väljajätva otsuse tegemist neilt regulaarselt täiendavat informatsiooni.
106 Hageja esitatud tõendid puudutavad vaid ühte pakkumiskutset, millele ta ka ise oli vastanud, st pakkumiskutset PO/2004-62/B3 nimetusega „Audiovisuaalsete teenuste ja tootmise üksuse tegevuste ex ante hindamine”. Lisaks puudutas selles asjas hindamiskomisjoni poolt esitatud täiendava informatsiooni nõue ühelt poolt küsimust, kas „Deloitte esindatus 300 linnas kogu Euroopa kontinendil [kinnitas] tema võimet katta kõiki selle hanke esemeks olevaid toiminguid kõigis ELi liikmesriikides”, ja teiselt poolt asjaolu, et puudusid „tõendid korrapärase teostamise kohta”, mitte aga huvide konflikti ohtu.
107 Lisaks ei esita hageja ühtki konkreetset tõendit, millest järelduks, et komisjon oli andnud Euphetile konkreetse tagatise, et ta oli hindamiskomisjonilt saanud nõude täiendava informatsiooni saamiseks huvide konflikti ohu ja Eupheti poolt sellele küsimusele antud vastuse piisavuse osas.
108 Neil asjaoludel ei saa hageja väita, et oleks rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
109 Seda järeldust ei mõjuta ka hageja viide eespool punktis 57 viidatud Fabricomi kohtuotsusele, mis käsitleb üht õiguslikku küsimust ja üht faktilist olukorda, mis ei ole analoogilised käesolevas asjas Esimese Astme Kohus arutusel oleva vaidlusega.
110 Kolmandaks tuleb tagasi lükata hageja argument, mis tuleneb võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumisest, kuna komisjon oli teistelt pakkujatelt nõudnud informatsiooni, samas kui Euphetil ei olnud võimalust ei ennast kaitsta ega esitada oma seisukohta huvide konflikti ohu osas. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et sarnaseid olukordi ei tohi kohelda erinevalt ning erinevaid olukordi ühetaoliselt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud (eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Fabricom, punkt 27). Pakkuja, kelle pakkumine on ümbrikus, mille postitempel on kehvasti loetav, ei ole võrreldavas olukorras pakkujaga, kelle pakkumine on ebapiisav, kuna esimesel juhul on komisjoni tuvastatud puudus tingitud pakkuja tahtest sõltumatutest asjaoludest, samas kui teisel juhul on puudus tingitud pakkumise sisulisest ebapiisavusest. Seega ei riiva Eupheti pakkumise tagasilükkamine võrdse kohtlemise põhimõtet.
111 Komisjoni poolt finantsmääruse artiklites 89 ja 99 sätestatud võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumine ei ole seega tõendatud.
112 Seega tuleb teine väide tagasi lükata ning sellest tulenevalt ka nõuded tagasilükkava otsuse tühistamiseks.
113 Mis puudutab nõuet tühistada otsus kolmanda isikuga lepingu sõlmimise kohta, siis tuleb see tagasi lükata, kuna rahuldamata jäeti ka nõue tühistada eelnev otsus, millega see on tihedalt seotud.
114 Sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Kohtukulud
115 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
116 Kuna hageja on käesoleval juhul kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud, k.a ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kohtukulud mõista välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, k.a ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kohtukulud välja hagejalt, Deloitte Business Advisory NV‑lt.
Legal | Wiszniewska-Białecka | Moavero Milanesi |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. aprillil 2007 Luxembourgis.