Kohtuasi T‑391/10

Nedri Spanstaal BV

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Kvootide ja hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Käibe 10% ülempiir – Asjakohane käive – Koostöö haldusmenetluses – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Trahvi määramisele eelnenud majandusaasta käive – Mõiste – Normaalse majandustegevusega tervet majandusaastat väljendavad andmed – Käive, mis ei kajasta asjassepuutuva ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda rikkumise ajal – Olukord, mis erakorraliste asjaolude puudumisel ei põhjenda mõne varasema majandusaasta käibe kasutamist

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Nõue, et välja oleks toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud – Puudumine

(ELTL artikkel 296)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Trahvi vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Asjassepuutuva ettevõtja esitatud tõendite oluline lisaväärtus – Vähendusprotsendi kindlaksmääramine – Kumulatiivsed kriteeriumid – Tehtud koostöö ajalise järjestuse arvessevõtmine – Pärast andmete esitamist tehtud ettevõtja koostöö ulatus

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 20–23)

1.      Mis puudutab ELTL artikli 101 rikkumise korral määratud trahvide arvutamist, siis on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 iga rikkumises osalenud ettevõtja käibe suhtes kehtestatud 10% ülempiiri eesmärk eelkõige vältida, et sellest ülempiirist suurema trahvisumma määramine ületaks ettevõtja maksevõimet ajal, mil ta rikkumise eest vastutavaks tunnistatakse ja talle rahaline karistus määratakse. Ülempiiri kohaldamine eeldab esiteks seda, et komisjonile on teada otsuse vastuvõtmisele eelneva viimase majandusaasta käive, ja teiseks seda, et need andmed väljendavad tervet majandusaastat normaalse majandustegevusega 12 kuu jooksul.

Kui erakorralistel asjaoludel ei vasta komisjoni trahve määrava otsuse vastuvõtmisele eelneva majandusaasta käive nendele kriteeriumidele ning seega ei anna mingit tarvilikku teavet asjaomase ettevõtja tegeliku majandusliku olukorra kohta, on komisjonil kohustus trahvi ülempiiri arvutamisel arvesse võtta viimane terve majandusaasta, mis väljendab normaalse majandustegevusega tervet majandusaastat. Nimelt on viite „normaalse majandustegevusega terve majandusaasta” eesmärk välistada seda, et võetakse arvesse majandusaastat, mille jooksul ei vastanud asjassepuutuva ettevõtja turutegevus tavatingimustes majandustegevusega tegeleva ettevõtja turutegevusele. Seevastu ei tähenda pelk asjaolu, et teatud majandusaasta käive või kasum on oluliselt madalam või kõrgem eelmiste majandusaastate omast, et see majandusaasta ei ole normaalse majandustegevusega terve majandusaasta.

Järelikult ei ole konkurendi tegevuse ülevõtmine ega käibe suurenemine erakorralised asjaolud, mis põhjendaksid seda, et komisjon võtaks aluseks mõne varasema majandusaasta. Täpsemalt ei ole vaja, et aluseks võetud käive kajastaks asjaomase ettevõtja tegelikku olukorda ajavahemikus, kui rikkumine toime pandi.

(vt punktid 92, 94, 95, 97, 102 ja 104)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 98)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 99)

4.      Teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktide 20–23 kohaselt peab komisjon selleks, et määrata kindlaks trahvi vähendamise määr, millele on õigus teisel ettevõtjal, kes esitas kahtlustatava rikkumise kohta tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus, arvesse võtma tõendite esitamise aega ja nende lisaväärtust. Samuti võib komisjon arvesse võtta ettevõtja poolt pärast andmete esitamist tehtud koostöö ulatust ja järjepidevust, kuid ta ei ole siiski selleks kohustatud. Varajane koostöö ja esitatud tõendite lisaväärtus ning ka pärast andmete esitamist tehtud ettevõtja koostöö ulatuse võimalik arvessevõtmine on kumulatiivsed kriteeriumid, mida kaalutakse sõltuvalt kontekstist ja iga juhtumi asjaoludest ning mille alusel võidakse trahvi vähendada vahemikus 20–30%.

Selles osas võib komisjon muu hulgas arvesse võtta asjaolu, et koostöö ei toimunud kohe pärast määruse nr 1/2003 artikli 20 alusel läbi viidud kontrollkäike.

(vt punktid 120, 124, 126 ja 127)