AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

30. september 2010

Kohtuasi F‑76/05

Javier Torijano Montero

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursi reservnimekirja kantud kandidaadid – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Personalieeskirjade artikkel 5 – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 – Võrdsuse põhimõte – Õiguspärase ootuse põhimõte – Hoolitsemiskohustus – Proportsionaalsus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. Torijano Montero palub esimese võimalusena tühistada esiteks nõukogu asepeasekretäri 17. mai 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus, ja teiseks 20. oktoobri 2004. aasta otsus, millega määrati ta palgaastme A*6 järku 2; teise võimalusena mõista nõukogult talle välja hüvitis.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1, artikli 27 esimene lõik ja artikli 29 lõige 1; XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)

3.      Ametnikud – Määramine – Palgaastme ja ametikoha vastavus – Täidetava ametikoha palgaastme kindlaksmääramine

(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 4, artikli 7 lõige 1 ning artikli 62 esimene lõik; I lisa; nõukogu määrus nr 723/2004)

4.      Ametnikud – Põhimõtted – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Piirid

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3)

1.      Võrdsuse põhimõte ei saa piirata seadusandja vabadust teha igal ajal selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvidega kooskõlas olevaks, isegi kui muudetud sätted on varasematest ebasoodsamad, sest vastasel korral takistataks mis tahes seadusandlikku arengut.

Järelikult võis seadusandja personalieeskirjade reformi raames esiteks sätestada, et isikud, kes läbisid edukalt konkursid, mille puhul oli enne 1. maid 2004 ette nähtud töölevõtmine palgaastmele A 7, võetakse nüüd tööle palgaastmele A*6, ja teiseks vähendada sellega seoses neile palgaastmetele määratud töötasusid.

Nii tegutsedes ei ole seadusandja rikkunud võrdsuse põhimõtet ja eelkõige vanuse alusel diskrimineerimise keeldu, kuna personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 esitatud vastavuse tabelis ning igakuise põhipalga tabelis ei võeta ilmselgelt ei otseselt ega kaudselt arvesse huvitatud isikute vanust.

Lisaks, vastavalt personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1, artikli 27 esimesest lõigust ja artikli 29 lõikest 1 tulenevale reeglile, mille alusel ametikohtade tase määratakse kindlaks vastavalt nende laadile, olulisusele ja ulatusele, sõltumata huvitatud isikute kvalifikatsioonist, eristab personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 esitatud palgaastmete vastavuse tabel algpalgaastet A*5 kõrgemast palgaastmest A*6, et võtta arvesse selle taseme ametikohtadele vajalikku töökogemust.

Seetõttu ei saa väita, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3 on vastuolus töökogemusega arvestamine; see paneb vastupidi ametisse nimetavale asutusele kohustuse võtta seda kogemust teenistuse huvides arvesse, kui see määrab objektiivselt kindlaks täidetavate ametikohtade taseme.

(vt punktid 55–59)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑10945, punkt 83).

Esimese Astme Kohus: 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (EKL 1998, lk II‑3885, punktid 98 ja 104); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑297 ja II‑A‑2‑1527, punkt 105); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑2523, punktid 86, 89 ja 113).

Avaliku Teenistuse Kohus: 19. juuni 2007, kohtuasi F‑54/06: Davis jt vs. nõukogu (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑165 ja II‑A‑1‑911, punkt 81).

2.      Sama väärtusega tööd tegevate ühe tööandja töötajate õigus saada sama töötasu väljendab konkreetselt võrdsuse üldpõhimõtet, mille kaitsmine on Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne. Seda õigust on väljendatud ka majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 7 ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 111.

Sellegipoolest ei keela võrdse kohtlemise põhimõte kohelda erinevalt võrreldavaid olukordi, kui eristamist õigustavad objektiivsed ja asjassepuutuvad tegurid, mida kohus kontrollib.

Personalieeskirjade reformi raames võis seadusandja muuta palgaastmete ja ametikohtade vastavust, võttes eelkõige vastu personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3, sest üleminekusättele on omane, et sellega tehakse erand personalieeskirjade teatud sätetest, mille kohaldamisele eeskirjade muutmine tingimata mõju avaldab.

Selles olukorras ei saa ametnikke, kes nimetati ametisse pärast personalieeskirjade reformi jõustumist, lugeda samas olukorras olevaks kui neid, kes võeti tööle enne 1. maid 2004 ja kelle ametisse nimetamist reguleerisid vanad personalieeskirjad.

Mis puudutab samuti palgaastmete struktuuri reformi, siis ei rikkunud seadusandja sama väärtusega töö eest võrdse tasustamise põhimõtet, määrates pärast nimetatud reformi tööle võetud ametnikele töötasu, mis on seotud palgaastmega, millele nad määrati vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3 ja mis on ebasoodsam kui endiste palgaastmetega seotud töötasu, millele olid määratud ametnikud, kes olid tööle võetud enne 1. maid 2004.

(vt punktid 67–71)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. juuni 2001, kohtuasi C‑381/99: Brunnhofer (EKL 2001, lk I‑4961, punkt 28); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 77–79 ja 105).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 75–80, 114, 126 ja 129).

3.       Personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1 koostoimes artikli 62 esimese lõiguga, mille kohaselt on ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, ilmneb, et pärast palgaastme ja seega ka ametniku palgataseme kindlaksmääramist ei saa talle määrata ametikohta, mis sellele palgaastmele ei vasta. Teisisõnu määrab palgaaste ja järelikult töötasu, millele ametnikul on õigus, ära need ülesanded, mis võib talle määrata. Seetõttu lubab palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõte igal ametnikul keelduda sellisele ametikohale määramisest, mis ei vasta tema palgaastmele, ja seega lõpuks keelduda tööülesannetest, mis ei vasta tema töötasule.

Eelnevat ei lükka ümber asjaolu, et personalieeskirjade artikli 5 lõige 4 ning I lisa redaktsioonis, mis tulenes määrusest nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingmusi, ei kehtesta fikseeritud vastavust kindla ametikoha ja palgaastme vahel. Nimelt ei muuda need sätted personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1 tulenevat põhimõtet, et täidetava ametikoha taseme peab otsustama asjaomase ameti ülesannete olulisust arvestades ning ainult vastavalt teenistuse huvidele. Need tähendavad üksnes seda, et ametisse nimetav asutus ei pea teates vaba ametikoha kohta kindlaks määrama täidetava ametikoha täpset palgaastet. Sellel asutusel on siiski oma ulatuslikku kaalutlusõigust kasutades kohustus järgida esiteks, et teates vaba ametikoha kohta märgitud palgaastmete vahemik väljendab piisavalt kõnealuste ülesannete olulisust, ja teiseks, et ametisse nimetamine mõnesse nendest palgaastmetest on objektiivne, arvestades eelkõige täitmisele tulevate ülesannete olulisust.

(vt punktid 72 ja 73)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. mai 1991, kohtuasi T‑18/90: Jongen vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑187, punkt 27); 8. juuli 2008, kohtuasi T‑56/07 P: komisjon vs. Economidis (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑31 ja II‑B‑1‑213, punktid 82–86); 18. juuni 2009, kohtuasi T‑572/08 P: komisjon vs. Traore (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑39 ja II‑B‑1‑223, punktid 38, 40 ja 41).

4.      Hea halduse põhimõte ei oma määrusest kõrgemalseisvat kohustuslikku jõudu. Sama kehtib ka haldusorgani hoolitsemiskohustuse osas oma teenistujate suhtes, mis väljendab tasakaalu vastastikuste õiguste ja kohustuste vahel, mille personalieeskirjad kehtestasid ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes ja mis seetõttu on alati piiratud kehtivate normidega.

Arvestades seega hea halduse ja hoolitsemiskohustuse põhimõtete kohta normihierarhias, ei saa ametnik, kes nimetati ametisse vahemikus 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006, nõuda nende põhjal teistsugust tulemust kui see, mis tuleneb personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikest 3, sest institutsiooni pädevus on piiratud sellega.

(vt punktid 94 ja 95)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. märts 1990, kohtuasi T‑123/89: Chomel vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑131, punkt 32); 17. juuni 1993, kohtuasi T‑65/92: Arauxo-Dumay vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑597, punkt 37); 22. juuni 1994, kohtuasjad T‑97/92 ja T‑111/92: Rijnoudt ja Hocken vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑159 ja II‑511, punkt 104); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑297 ja II‑A‑2‑1527, punktid 149).

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. jaanuar 2007, kohtuasi F‑43/05: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑139, punkt 111).