Kohtuasjad T‑429/13 ja T‑451/13
Bayer CropScience AG jt
versus
Euroopa Komisjon
Taimekaitsevahendid – Toimeained klotianidiin, tiametoksaam ja imidaklopriid – Heakskiidu läbivaatamine – Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 21 – Keeld kasutada ja müüa kõnealuseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemneid – Määruse nr 1107/2009 artikli 49 lõige 2 – Ettevaatuspõhimõte – Proportsionaalsus – Õigus olla ära kuulatud – Lepinguväline vastutus
Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 17. mai 2018. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni määrus, mis kohustab liikmesriike, kes on andnud load teatavat toimeainet sisaldavatele taimekaitsevahenditele, lube muutma või need tühistama – Seda toimeainet tootva ja turule viiva ettevõtja hagi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrused nr 540/2011 ja nr 485/2013)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid –Komisjoni määrus, mis kohustab liikmesriike, kes on andnud load teatavat toimeainet sisaldavatele taimekaitsevahenditele, lube muutma või need tühistama –Seda toimeainet tootva ja turule viiva ettevõtja hagi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrused nr 540/2011 ja nr 485/2013)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „halduse üldakt“ – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide –Komisjoni määrus, mis kohustab liikmesriike, kes on andnud load teatavat toimeainet sisaldavatele taimekaitsevahenditele, lube muutma või need tühistama – Hõlmamine
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 21 lõige 3 ja artikli 79 lõige 3 ning määrus nr 182/2011, artikli 2 lõige 2, artikkel 5 ja artikli 13 lõike 1 punkt c; komisjoni määrus nr 485/2013, artikkel 1; nõukogu otsus 1999/468)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Halduse üldaktid – Aktid, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja puudutavad hagejat otseselt – Mõiste „rakendusmeetmed“ – Kriteeriumid –Komisjoni määrus, mis kohustab liikmesriike, kes on andnud load teatavat toimeainet sisaldavatele taimekaitsevahenditele, lube muutma või need tühistama – Akt, mis ei vaja rakendusmeetmeid
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009; komisjoni määrus nr 540/2011, lisa ning määrus nr 485/2013, artiklid 1, 3 ja 4)
5. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Füüsilised või juriidilised isikud – Mitme hageja poolt sama otsuse peale esitatud hagi – Neist ühe õigus esitada hagi – Hagi vastuvõetavus tervikuna
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
6. Rahvatervise kaitse – Riskihindamine – Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine – Ulatus – Mõisted „risk“ ja „oht“ – Ühiskonna jaoks vastuvõetamatu riskitaseme kindlaksmääramine – Asjaomaste õigusnormidega määratud liidu institutsiooni pädevus
(ELTL artikli 191 lõige 2)
7. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Heakskiidu tagasi võtmine või muutmine, kui heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud – Komisjoni tõendamiskoormis
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikkel 4 ja artikli 21 lõige 3; nõukogu direktiiv 91/414)
8. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Teatavat toimeainet sisaldavate toodete kasutamist ja müüki piiravate meetmete võtmine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009)
9. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Menetluse algatamine kui on uusi uurimusi, mis tekitavad kahtlust, kas heakskiitmise kriteeriumid on ikka täidetud – Lubatavus – Mõiste „uued uurimused“
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikkel 4 ja artikli 21 lõige 1)
10. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Liikmesriigi esitatud uute teaduslike ja tehniliste teadmiste ning seireandmetega arvestades läbivaatamise taotlus – Mõiste „seireandmed“
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 21 lõige 1)
11. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Liikmesriigi esitatud uute teaduslike ja tehniliste teadmiste ning seireandmetega arvestades läbivaatamise taotlus – Komisjoni kaalutlusõigus läbivaatamise vajalikkuse osas
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 21 lõige 1)
12. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Nõue, et menetluse algatamist õigustavad põhjused ja heakskiidu muutmise aluseks olevad põhjused peavad olema ühesugused – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikkel 4 ning artikli 21 lõiked 1 ja 3)
13. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Riskihindamine – Kohustus kasutada ainult heakskiidu taotluse saamise ajal kättesaadavaid dokumente – Puudumine – Õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 12 lõige 2 ja artikkel 21)
14. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiit – Riskihindamine – Kriteeriumid – Mesilastele lubamatu mõju puudumine – Euroopa Toiduohutusameti ja komisjoni poolse kontrolli läbiviimise kord
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, II lisa, alapunkt 3.8.3)
15. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Administratsiooni antud konkreetsed kinnitused
16. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Õigusnormid, millel võivad olla finantstagajärjed
17. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Ettevaatuspõhimõte – Ulatus
(ELTL artikli 191 lõige 2)
18. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Teatavat toimeainet sisaldavate toodete kasutamist ja müüki piiravate meetmete võtmine – Inimtervisele ja keskkonnale avalduvate riskide eelnev hindamine – Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine – Ulatus
(ELTL artikli 191 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, põhjendus 8 ja artikli 1 lõige 4)
19. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Ettevaatuspõhimõte – Ulatus – Suunised põhimõtte kohaldamise kohta – Tegevusest või tegevusetusest tulenevate eeliste ja kulude analüüsi läbiviimise kord
(ELTL artikli 191 lõige 2; komisjoni teatis KOM(2000)1 lõplik, punkt 6.3.4)
20. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus – Liidu seadusandja kaalutlusõigus ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artiklid 40–43)
21. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiit – Riskihindamine – Kriteeriumid – Sobimatu kasutamise tõenäolisuse arvesse võtmine – Mittekutselise kasutamise keelu kehtestamine olukorras, kus on andmed, millest nähtub, et suur hulk isikuid ei järgi kasutusjuhiseid – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002, põhjendus 19 ja määrus nr 1107/2009)
22. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Liikmesriigi esitatud uute teaduslike ja tehniliste teadmiste ning seireandmetega arvestades läbivaatamise taotlus– Komisjoni kohustus võtta arvesse seireandmeid – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikkel 21)
23. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Omandiõigus – Ettevõtlusvabaduse vaba teostamine – Piirangud – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikkel 11 ja ELTL artikli 114 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 16, 17, 37 ja artikli 52 lõige 1)
24. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu läbivaatamine – Heakskiidu tagasi võtmine või muutmine, kui heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud – Omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 16 ja 17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artiklid 4 ja 21)
25. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Määrus nr 1107/2009 – Teatavat toimeainet sisaldavate toodete kasutamist ja müüki piiravate meetmete võtmine – Teatavat toimeainet sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete müügi keelamine komisjoni poolt – Kohaldamise tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikkel 4 ja artikli 49 lõige 2)
26. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 57, 59–67)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 69 ja 70)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 82–87)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 88–91)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 96)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 109, 110, 112, 113, 115–126)
7. Määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta asjakohaste sätete sõnastusest ja ülesehitusest tuleneb, et põhimõtteliselt peab heakskiidu taotleja tõendama, et on täidetud määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohased heakskiitmise tingimused, nagu oli sõnaselgelt ette nähtud ka direktiivis 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta.
Kuid komisjon peab enne heakskiidu kehtivusaja lõppu toimuva läbivaatamise raames tõendama, et heakskiitmise tingimused ei ole enam täidetud. Nimelt peab see pool, kes tugineb teatavale õigusnormile – käesoleval juhul määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõikele 3 –, tõendama, et selle kohaldamise tingimused on täidetud. Sellega seoses ei saa möönmist, et teadusliku ebakindluse korral võivad liidu tasandil heaks kiidetud toimeaine ohutusega seonduvad mõistlikud kahtlused õigustada ettevaatusmeetme võtmist, võrdsustada tõendamiskoormise ümberpöördumisega. Komisjon täidab siiski oma tõendamiskoormise, kui ta tõendab, et esialgse heakskiidu aluseks olnud järelduse, et määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohased heakskiitmise kriteeriumid on täidetud, tühistavad hilisemad regulatiivsed või tehnilised arengud.
Nii täidab komisjon õiguslikult piisavalt tal määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõike 3 osas lasuva tõendamiskoormise, kui ta suudab tõendada, et võttes arvesse regulatiivse konteksti muutumist, mis tõi kaasa heakskiitmise tingimuste karmimaks muutumise, on esialgse heakskiidu eesmärgil teostatud uurimuste tulemusel saadud andmed ebapiisavad selleks, et anda ülevaade mesilastele asjaomastest toimeainetest tulenevatest kõigist riskidest näiteks teatavate kokkupuuteviiside puhul. Ettevaatuspõhimõte kohustab nimelt toimeaine heakskiidu tagasi võtma või seda muutma, kui on uued andmed, mis vääravad varasema järelduse, et see toimeaine vastab määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohastele heakskiitmise kriteeriumidele. Selles kontekstis võib komisjon piirduda sellega, et esitab kooskõlas tõendamist reguleerivate üldnormidega tõsised ja veenvad kaudsed tõendid, mis küll ei kõrvalda teaduslikku ebakindlust, kuid võimaldavad mõistlikult kahelda asjaolus, et asjaomane toimeaine vastab kõnealustele heakskiitmise kriteeriumidele
(vt punktid 137, 140–142)
8. Selleks, et komisjon saaks tõhusalt taotleda eesmärke, mis on talle seatud määrusega nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta, ning võttes arvesse keerulisi tehnilisi hinnanguid, mis ta peab andma, tuleb tunnustada tema ulatuslikku kaalutlusõigust. See kehtib eeskätt seoses riskijuhtimise valdkonna otsustega, mis ta peab tegema kõnealuse määruse alusel.
9. Sellise kaalutlusõiguse teostamine ei jää siiski välja kohtuliku kontrolli alt. Sellise kontrolli raames tuleb liidu kohtul kontrollida menetlusnormidest kinnipidamist ja seda, kas komisjoni poolt aluseks võetud faktilised asjaolud on sisuliselt õiged, kas nende asjaolude hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga ja kas tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega. Tuvastamaks, et komisjon on teinud keeruliste faktiliste asjaolude hindamisel ilmse vea, mis õigustab vaidlustatud akti tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, muutmaks aktis aluseks võetud faktilistele asjaoludele antud hinnangud ebausutavaks. Kui see usutavuse hindamine välja arvata, ei ole liidu kohtul õigust asendada akti autori poolt keerulistele faktilistele asjaoludele antud hinnangut enda omaga.
Juhul, kui institutsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus, on liidu õiguskorras haldusmenetlustes ette nähtud tagatiste järgimise kontrollimine lisaks põhjapaneva tähtsusega. Nende tagatiste hulka kuuluvad eeskätt pädeva institutsiooni kohustus analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja kohustus põhistada oma otsust piisavalt. Kui riskide osas viiakse läbi võimalikult ammendav teaduslik hindamine teaduslike arvamuste alusel, mis põhinevad kõrge kvaliteedi, läbipaistvuse ja sõltumatuse põhimõtetel, siis on see oluline menetlustagatis, kindlustamaks meetmete teaduslik objektiivsus ja vältimaks omavoliliste meetmete võtmist
(vt punktid 143–147)
10. Selleks, et komisjon saaks määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 lõike 1 alusel läbi vaadata toimeaine heakskiidu, on piisav, kui on uusi uurimusi (see tähendab uurimusi, mida Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) või komisjon ei ole veel asjaomase toimeaine eelmise hindamise raames arvesse võtnud), mille tulemused annavad eelmise hindamise ajal olemas olnud teadmistega võrreldes põhjust muretseda, kas määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohased heakskiitmise tingimused on ikka endiselt täidetud, ilma et selles staadiumis oleks vaja kontrollida, kas muretsemiseks on tõepoolest põhjust – see tuleb välja selgitada läbivaatamise enda käigus.
Selleks et komisjon saaks kontrollida, kas määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohased tingimused ei ole enam täidetud, võttes arvesse eeskätt selle määrusega taotletavat kaitse-eesmärki, peab tal nimelt olema võimalik algatada uurimine isegi siis, kui uutest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest tuleneva kahtluse aste on üksnes võrdlemisi madal. See aga ei tähenda, et komisjon on oma hinnangu andmisel täiesti vaba. Mõistet „uued teaduslikud ja tehnilised teadmised“ ei saa nimelt mõista mitte ainult ajalises tähenduses, vaid see hõlmab ka kvalitatiivset komponenti, mis seondub muuseas samavõrra nii omadussõnaga „uus“ kui ka omadussõnaga „teaduslik“. Sellest tuleneb, et määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõike 1 kohaldamise lävi ei ole saavutatud, kui „uued teadmised“ seisnevad vaid varasemate teadmiste lihtsas kordamises, kindla aluseta uutes oletustes ning teadusega mitteseotud poliitilistes kaalutlustes. Lõppkokkuvõttes peavad „uued teaduslikud ja tehnilised teadmised“ olema seega määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohaste heakskiitmise tingimuste jätkuva täidetuse hindamise seisukohast tõeliselt asjakohased.
Seoses varasemate teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme kindlaksmääramisega tuleb lisaks asuda seisukohale, et teadmiste varasem tase ei saa olla see tase, mis eelneb vahetult uute teadmiste avaldamisele, vaid pigem see tase, mis esines asjaomase toimeaine eelmise riskihindamise kuupäeval. Nimelt kujutab see eelmine hindamine endast ühelt poolt kindlat lähtelävi, sest selles on kokku võetud sel ajal olemas olnud teadmised. Teiselt poolt tuleb märkida, et kui teadmiste uudsus määrataks kindlaks nende avaldamisele vahetult eelneva teadmiste taseme alusel, ei oleks võimalik arvesse võtta teaduslike ja tehniliste teadmiste järkjärgulist arengut, mille iga etapp ei anna tingimata põhjust muretseda, kuid mis võib selleks põhjust anda tervikuna.
(vt punktid 161–164)
11. „Seireandmed“ määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 lõike 1 tähenduses on andmed, mis kogutakse pärast selle määruse alusel heakskiidetud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite tegelikult kasutamist välitingimustes. Selliseid andmeid ei saa olenemata sellest, kas need on kogutud seireprogrammi raames või väljaspool sellist programmi, samastada uurimuste välitingimustes raames kogutud andmetega seoses võimalusega võtta need aluseks põhjusliku seose olemasolu või puudumise kohta konkreetsete järelduste tegemiseks. Uurimuste välitingimustes näol on nimelt tegemist eksperimentaalsete teadusuuringutega, mille puhul parameetrid on selgelt kindlaks määratud ning kasutatakse võrdlusgruppi, samas kui seireuurimused on vaatlusuurimused (sekkumatud), mille puhul parameetrid ei ole kindlaks määratud. Seetõttu on nende kahte tüüpi uurimuste raames kogutud andmete kvaliteet erinev, eeskätt seoses võimalusega võtta need aluseks täheldatud nähtuse põhjuste ja tagajärgede vaheliste seoste kohta järelduste tegemiseks või põhjusliku seose puudumise kohta järelduse tegemiseks olukorras, kus nähtust ei täheldata.
Sellest järeldub, et kuigi seireuurimused võivad osutada kaudsetele tõenditele riski olemasolu kohta, ei saa need erinevalt uurimustest välitingimustes olla tõendiks riski puudumise kohta.
(vt punktid 202, 208, 210 ja 212)
12. Määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 lõike 1 esimesest lõigust nähtub, et ehkki komisjon on kohustatud võtma arvesse liikmesriigi taotlust toimeaine heakskiit läbi vaadata, on ta vaba hinnangu andmisel sellele, kas heakskiit tuleb olemasolevate uute teaduslike teadmistega arvestades läbi vaadata. See kujutab endast muuseas heakskiidetud toimeainete tootjate kaitset põhjendamatute või suisa kuritarvitavate läbivaatamistaotluste vastu, mida liikmesriigid võivad esitada.
Seoses seireandmete rolliga läbivaatamise otsuse langetamisel tuleb märkida, et seireandmeid on kõnealuse esimese lõigu teises lauses nimetatud üksnes selleks, et kirjeldada, millistel tingimustel võivad liikmesriigid taotleda heakskiidu läbivaatamist, mitte nende tingimuste kirjeldamiseks, mis on kohaldatavad komisjoni otsuse suhtes algatada läbivaatamismenetlus. Viimati nimetatud tingimused on nimelt sätestatud määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõike 1 teises lõigus, mis näeb ette vaid uute teaduslike ja tehniliste teadmiste arvessevõtmise.
(vt punktid 213 ja 214)
13. Ei ole mingit nõuet, et ühelt poolt määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 lõike 1 alusel toimeaine heakskiidu läbivaatamismenetluse algatamist õigustavad põhjused ja teiselt poolt selle määruse artikli 21 lõike 3 alusel heakskiidu muutmise aluseks olevad põhjused peavad olema ühesugused või võrdväärsed.
Nimelt peab läbivaatamismenetlus määruse nr 1107/2001 artikli 21 lõike 1 kohaselt võimaldama komisjonil juhul, kui ilmnevad uued teaduslikud teadmised, mis viitavad sellele, et asjaomane toimeaine ei tarvitse enam vastata selle määruse artikli 4 kohastele heakskiitmise kriteeriumidele, kontrollida, kas see nii on. Määruse nr 1107/2009 artiklis 21 ei ole kuidagi piiratud elemente, mis võimaldavad tuvastada, et heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, ja eeskätt ei ole selles sätestatud, et läbivaatamine peab piirduma ainult nende „uute teaduslike ja tehniliste teadmistega“, mis õigustasid vastava menetluse algatamist. Lisaks sellele oleks selline piirang vastuolus hea halduse põhimõtte ning selle määrusega taotletava kaitse-eesmärgiga.
(vt punktid 222–224)
14. Seoses toimeaine heakskiidu läbivaatamise menetlusega määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 alusel tuleb märkida, et selle määruse artikli 12 lõiget 2 ei saa tõlgendada nii, et see nõuab toimeainete riskihindamise läbiviimist kasutades asjaomase toimeaine heakskiidu taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente.
Läbivaatamismenetluse raames ei ole nimelt esialgse hindamisaruande koostamist ega ka selle avalikkusele kättesaadavaks tegemist ette nähtud. Artikli 12 lõike 2 teine lõik, mille eesmärk on eeskätt kehtestada Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) järelduse vastuvõtmiseks tähtaeg, ei ole seega läbivaatamismenetluse raames kohaldatav seetõttu, et tähtaja kulgema hakkamise hetke ei ole võimalik kindlaks teha. Määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõige 2 näeb seevastu EFSA‑le ette erineva tähtaja läbivaatamise raames teostatud riskihindamise tulemuste esitamiseks, mida ta peab tegema kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. Võttes arvesse määrusega nr 1107/2009 taotletavaid kaitse‑eesmärke, oleks lisaks keeruline leppida sellega, et heakskiidetud toimeaine riskihindamise meetodid peavad jääma sellisteks, nagu need olid heakskiidu taotluse saamise kuupäeval, ka läbivaatamise raames, mis võib toimuda vastavalt olukorrale enam kui 10 aastat pärast seda kuupäeva. Seega ei saa määruse nr 1107/2009 artikli 12 lõikele 2 edukalt tugineda selleks, et vaidlustada toimeaine läbivaatamise raames selle heakskiitmisel kohaldatud meetoditest ja kriteeriumidest erinevate meetodite ja kriteeriumide kohaldamine.
Lisaks ei ole olemas mingit õiguskindluse põhimõttest tulenevat heakskiidu taotlejate üldist õigust sellele, et toimeainest tulenevate riskide hindamis- ja juhtimiskriteeriumid oleksid heakskiidu läbivaatamisel samad, mis need olid heakskiidu taotluse saamise päeval. ELTL artikli 114 lõikes 3 – eeskätt selle alusel võeti vastu määrus nr 1107/2009 – on nimelt sätestatud, et õigusaktide ühtlustamiseks siseturu rajamise ja selle toimimise eesmärgil esitatavates eeskätt keskkonnakaitset käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, võttes arvesse eriti kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi. Lisaks on selline keskkonnakaitse olulisem majanduslikest kaalutlustest, nii et see õigustab negatiivseid majanduslikke tagajärgi – isegi suuri – teatavatele ettevõtjatele. Neist põhimõtetest, mis on määruse nr 1107/2009 aluseks, tuleneb, et kui ei ole teisiti ette nähtud, peavad komisjoni poolt selle määruse raames võetavad otsused alati arvesse võtma kõige hilisemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.
(vt punktid 260, 265–267, 288 ja 289)
15. Määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta II lisasse uue alapunkti 3.8.3 lisamine kujutab endast toimeainete heakskiitmise tingimuste muutmist seoses mesilastele pestitsiididest tulenevate riskidega. Regulatiivne kontekst on edasi arenenud tänu selle määruse ja sellega kaasaskäivate rakendusmääruste vastuvõtmisele, mis näevad nüüd ette, et mesilastele toimeainetest ja eelkõige pestitsiididest tulenevatele riskidele tuleb pöörata erilist tähelepanu. See muudatus on mõeldud kohaldamiseks alates kõnealuse määruse jõustumisest mis tahes riskihindamise puhul, olgu siis tegemist esmase heakskiidu või läbivaatamisega.
Neil tingimustel tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 1107/2009 II lisa alapunkt 3.8.3 ei keela Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) kohaldada kriteeriume ja meetodeid, mis erinevad teatava toimeaine esialgsel heakskiitmisel kohaldatud kriteeriumidest ja meetoditest, ja suisa vastupidi – kooskõlas liidu seadusandja tahtega – soovitab kohaldada muudetud kriteeriume.
Nimetatud alapunktist 3.8.3 tuleneb pealegi, et toimeaine heakskiit ei ole välistatud mitte ainult siis, kui mesilasperede säilimine on ohus, vaid juba juhul, kui sel on lubamatu mõju mesilasperede arenemisele. Tuleb märkida, et esineb seos üksikutele mesilastele avalduva riski ja mesilasperedele avalduva riski vahel selles mõttes, et arvukate üksikute mesilaste kaotus võib kujuneda riskiks asjaomasele mesilasperele. Kuid praegu valitseb teaduslik ebakindlus seoses üksikute mesilaste surevuse määraga, millest alates võib avalduda lubamatu äge või krooniline mõju mesilaspere säilimisele ja arengule. Neil tingimustel võib komisjon õigustatult asuda seisukohale, et EFSA järeldustes asjaomaste toimeainete puhul tuvastatud ohujagatiste väärtustega arvestades ei saa riski mesilasperedele välistada ning et ta peab seega ettevaatuspõhimõtte alusel võtma kaitsemeetmed, ilma et ta peaks ära ootama seda, et oleks täielikult tõendamist leidnud, millistel tingimustel ja alates millisest surevuse määrast võib üksikute mesilaste kaotus seada ohtu mesilasperede säilimise või arengu.
(vt punktid 273–276, 496, 498–500)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 278)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 285 ja 286)
18. Seda, kui teadusliku kindluse puudumisel võetakse ennetavad meetmed, mis teadusliku kindluse saavutamisel võivad osutuda liiga ettevaatlikeks, ei saa pidada iseenesest ettevaatuspõhimõtte rikkumiseks, vaid on hoopis sellele põhimõttele olemuslik.
(vt punkt 324)
19. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 339 ja 340)
20. Komisjoni teatise ettevaatuspõhimõtte kohaldamise kohta punkt 6.3.4 näeb ette, et analüüsitaks tegevusest või tegevusetusest tulenevaid eeliseid ja kulusid. Seevastu ei ole täpsustatud, millises vormis see analüüs peab toimuma ja milline peab olema selle ulatus. Eeskätt ei tulene sellest punktist kuidagi, et asjaomane ametiasutus on kohustatud algatama spetsiifilise hindamismenetluse, mille tulemusel koostatakse näiteks kirjalikult ametlik hindamisaruanne. Lisaks sellele tuleneb tekstist, et ettevaatuspõhimõtet kohaldaval ametiasutusel on arvestatav kaalutlusruum analüüsimeetodi valikul. Teatises on nimelt märgitud, et analüüs peaks hõlmama majandusanalüüsi, ent mittemajanduslikke kaalutlusi peab asjaomane ametiasutus igal juhul arvestama. Lisaks sellele on sõnaselgelt rõhutatud, et teatavatel asjaoludel tuleb majanduslikke kaalutlusi käsitada teistest oluliseks peetavatest huvidest vähem tähtsatena; sõnaselgelt on näitena ära toodud sellised huvid nagu keskkond või tervis.
Pealegi ei ole vaja kulude ja tulude majandusanalüüsi viia läbi kavatsetava tegevuse ja tegevusetuse vastavate kulude täpse summa alusel. Selliseid täpseid summasid on enamasti võimatu kindlaks teha, kuivõrd ettevaatuspõhimõtte kohaldamise kontekstis sõltuvad arvutuse tulemused eri muutujatest, mis on loogiliselt teadmata. Kui nii tegevusetuse kui ka tegevuse kõik tagajärjed oleksid teada, ei oleks nimelt vaja kohaldata ettevaatuspõhimõtet, vaid oleks võimalik otsustada kindlate teadmiste alusel. Kokkuvõttes on ettevaatuspõhimõtte teatise nõuded täidetud, kui asjaomane ametiasutus on tegelikult teadlik nii kavatsetavast tegevusest kui ka tegevusetusest tuleneda võivatest positiivsetest ja negatiivsetest, majanduslikest ja muudest tagajärgedest ning ta on neid otsustamisel arvesse võtnud. Seevastu ei ole vaja, et need tagajärjed oleksid täpselt arvudes väljendatud, kui see ei ole võimalik või nõuaks ebaproportsionaalseid pingutusi.
Mõjuanalüüsi raames, mille komisjon peab läbi viima, võib seega võtta arvesse ühelt poolt seda, et vajaduse korral oli võimalik anda erandlikke lube riiklikul tasandil, ning teiselt poolt seda, et teatavates liikmesriikides oli põllumajandus minevikus rahuldavalt toiminud ka asjaomaseid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutamata. Teatava küsimuse poliitiliselt tundlik olemus kujutab endast elementi, mida komisjon võib ja peab poliitilise organina arvesse võtma oma prioriteetide kindlaksmääramisel ja otsustes. See ei tähenda ometigi, et võetud meede oleks sobimatu poliitilise surve tulem.
(vt punktid 459, 460, 466 ja 467)
21. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 505 ja 506)
22. Ühiskonna jaoks vastuvõetamatu riskitaseme peavad kindlaks määrama institutsioonid, kelle ülesanne on teha poliitiline valik, mida kujutab endast selle ühiskonna jaoks sobiva kaitsetaseme kindlaksmääramine. Vastavalt liidu seadusandja arusaamisele riskijuhtimisest, mida on väljendatud näiteks määruse nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, põhjenduses 19, on komisjonil õigus võtta arvesse selliseid tegureid nagu asjaolu, et teatavad kasutajarühmad võivad teistest vähem järgida taimekaitsevahendite kasutusjuhistes antud juhtnööre, ning samuti võimatust kontrollida seda, kuidas nad nende toodetega töötlevad.
Kui kõigis liikmesriikides läbi viidud küsitlusest nähtub, et 34% küsitletutest loevad vaid „mõnikord“ või ei loe „kunagi“ taimekaitsevahendite etikettidel esitatud kasutusjuhiseid, ja võttes arvesse eeskätt asjaomaste toimeainete kõrget toksilisuse astet, võib komisjon õigustatult järeldada, et mittekutselised kasutajad võivad järgida kasutusjuhiseid kutselistest kasutajatest vähem. Neil tingimustel ei saa asjaomaste toimeainete välitingimustes mittekutselise kasutamise keeldu määratleda „ilmselgelt sobimatuna saavutamaks taotletud eesmärk“. Samamoodi tuleb seoses mittekutselise kasutamisega sisetingimustes tõdeda, et ei saa välistada kasutusjuhiseid eiravat väärkasutamist ja seda eeskätt mittekutseliste kasutajate poolt. Seetõttu ja kuivõrd täielikult keelatud kasutamine on igal juhul turvalisem kui kasutamine, mille puhul tuleb usaldada kasutajate südametunnistust, tuleb asuda seisukohale, et sellise sisetingimustes mittekutselise kasutamise piiramist ei saa määratleda „ilmselgelt sobimatuna saavutamaks taotletud eesmärk“.
(vt punktid 551, 552, 556–559)
23. Määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 21 alusel toimeaine heakskiidu läbivaatamise raames tuleb arvesse võtta olemasolevaid seireandmeid samamoodi nagu mis tahes muud asjaomast teavet. Selle kohustuse täpset ulatust puudutavas osas tuleb vahet teha riskihindamise ja riskijuhtimise etapil.
Arvestades seda, et seireandmetest tulenev teave põimitakse riskihindamise raames Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) järeldusse, siis on ameti tuvastatud riskid või riskid, mille kohta ta arvas, et nende puudumist ei saa tõendada, järelikult need, mis esinevad või mida ei saa välistada arvestades eeskätt olemasolevate seireandmetega. Nende riskide juhtimise otsuse raames, mille komisjon peab võtma määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõike 3 alusel, ei pea komisjon seega seadma kahtluse alla EFSA järeldustes tuvastatut andmete alusel, mida EFSA on juba arvesse võtnud. Seevastu peab ta analüüsima, kas seireandmetega arvestades on neid riske, mille olemasolu on tuvastatud või mida ei ole võimalik välistada, võimalik tasakaalustada leevendusmeetmete võtmisega.
(vt punktid 569 ja 571)
24. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 585–588)
25. Eeldusel, et toimeaine heakskiit määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta alusel tekitas taotlejal uued õigused, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikli 17 alusel, ei tähenda see siiski, et määruse nr 1107/2009 artiklit 21, mis käsitleb heakskiidu läbivaatamist, tuleb tõlgendada kitsendavalt, sest see näeb toimeaine heakskiidu saavutanud isikutele ette piisavad tagatised. Antud heakskiidu tagasivõtmine või muutmine eeldab eeskätt seda, et komisjon jõuab uute teaduslike teadmiste alusel järeldusele, et heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud.
Samuti ei saa väita, et heakskiidu tagasivõtmine või muutmine pärast heakskiidu läbivaatamist riivab ettevõtlusvabaduse või omandiõiguse olemust ennast. Nimelt on taotleja endiselt vaba viima ellu oma taimekaitsevahendite tootmise tegevust. Eeskätt jääb asjaomaste toimeainete heakskiit kehtima teatavate kasutuste puhul liidus ning neid võib ka eksportida.
(vt punktid 592 ja 593)
26. Nagu nähtub määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artikli 49 lõikest 2, mis näeb ette komisjoni võimaluse piirata taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete müüki või see keelustada, eeldab selle sätte kohaldamine, et on täidetud kaks tingimust: esiteks peab olema alust arvata, et töödeldud seemned võivad kujutada endast tõsist riski eeskätt keskkonnale, ning teiseks ei tohi sellist riski olla võimalik rahuldaval määral ohjata liikmesriikide võetud meetmete abil. Nõue, mille kohaselt komisjon vaatab enne piiravate või keelavate meetmete võtmist läbi olemasolevad tõendid, on vaid deklaratiivse väärtusega, sest komisjon peab igal juhul – kasvõi hea halduse põhimõtte alusel – analüüsima enne meetmete võtmist olemasolevaid tõendeid.
Esimene tingimus, mille kohaselt peab olema alust arvata, on automaatselt täidetud siis, kui tegemist on selliseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnetega, mille heakskiit ei hõlma enam asjaomast töötlemist ning mille puhul liikmesriikide tasandil antud load on tühistatud, sest komisjon on asunud seisukohale, et määruse nr 1107/2009 artikli 4 kohased heakskiitmise tingimused ei ole enam täidetud. Nimelt on komisjon sellises olukorras juba tuvastanud asjaomase toimeaine heakskiidu muutmise või tagasivõtmise raames, et on alust arvata seoses asjaomaste seemnete kasutamisega.
(vt punktid 608 ja 609)
27. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 617 ja 618)