Kohtuasi T‑436/10

(avaldamine väljavõtetena)

HIT Groep BV

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Kvootide ja hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Emaettevõtjale tütarettevõtja konkurentsivastase tegevuse süükspandavust käsitlevad eeskirjad – Otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldus – Mõistlik aeg

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, mille kohaselt emaettevõtja avaldab oma 100‑protsendiliste tütarettevõtjate, k.a valdusühingu suhtes otsustavat mõju – Ümberlükatavus – Kaubanduspoliitika kindlaksmääramine – Võimaliku sõltumatuse hindamiskriteeriumid

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Nõue, et välja oleks toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud – Puudumine

(ELTL artikkel 296)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus

4.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, mille kohaselt emaettevõtja avaldab oma 100‑protsendiliste tütarettevõtjate, k.a valdusühingu suhtes otsustavat mõju – Seda eeldust ümber lükata sooviva äriühingu tõendamiskohustused – Eelduse ümberlükkamiseks mittepiisavad tõendid

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

5.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtja „majandusliku järjepidevuse” kriteerium – Tingimused

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Trahvi määramise otsuse vastuvõtmise ajal ettevõtjana tegutseva majandusüksuse moodustavate kõigi äriühingute kogukäive

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Eesmärgid

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Trahvi määramisele eelnenud majandusaasta käive – Majandusaasta, mida iseloomustab kogu vara võõrandamine – Mõne sellise varasema majandusaasta käibe kasutamine, mis väljendab viimase normaalse majandustegevusega tervet majandusaastat – Lubatavus valdusühingu puhul

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Leebema kohtlemise eeskirjad – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Nõue, et koostöö tegemise hetkel on tegemist ühe majandusüksusega

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

10.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Tütarettevõtja toimepandud rikkumine – Emaettevõtja vastutus – Solidaarvastutus trahvi maksmise eest – Ulatus – Emaettevõtja ja tütarettevõtja, kes rikkumisperioodi teatud ajavahemiku vältel moodustasid ühe ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses ja kes trahvi määramise otsuse vastuvõtmise kuupäeval sellisel kujul enam ei eksisteeri – Mõju trahvisumma kindlaksmääramisele

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Hindamiskriteeriumid – Rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumine – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 117–131, 147 ja 148)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 132)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 133)

4.      Konkurentsieeskirjade rikkumise puhul on komisjonil juhul, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis talle süüks pandaval rikkumisperioodil 100% osalus, õigus tugineda otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldusele ning sellisel juhul ei pea ta sellega seoses esitama muid tõendeid. Järelikult see, et komisjoni esitatud täiendavad tõendid ei puutu asjasse, ei mõjuta kuidagi emaettevõtja vastutust, kuna otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldus on piisav, et tuua kaasa viimase vastutus, kui ta just ei ole suuteline seda eeldust ümber lükkama.

Selles suhtes ei ole asjaolu, et emaettevõtja on valdusühing, mis ei tegele põhitegevusega, otsustava mõju tegelikult avaldamise eelduse ümberlükkamiseks piisav ega pööra tõendamiskoormist ümber. Tähtsust ei oma asjaolu, et tulenevalt äriühingu vormist ja põhikirjajärgsest eesmärgist emaettevõtja ainult haldab osalusi. Lisaks ei ole tütarettevõtja rikkumise emaettevõtjale süükspanemiseks vajalik tõendada, et viimane mõjutas oma tütarettevõtja poliitikat konkreetses valdkonnas, kus rikkumine toime pandi. Järelikult ei piisa otsustava mõju tegelikult avaldamise eelduse ümberlükkamiseks ka tõsiasjast, et emaettevõtja ise ei tegutsenud selles sektoris. Lisaks ei saa otsustava mõju tegelikult avaldamise eeldust ümber lükata pelgalt selle tõendamisega, et tütarettevõtja juhtis oma äripoliitikat stricto sensu nagu turustamis- või hinnastrateegiat emaettevõtjalt selleks juhiseid saamata. Sellest järeldub, et tütarettevõtja iseseisvust ei saa ka tõendada pelgalt sellega, et ta juhtis iseseisvalt rikkumisega seotud toodete turustamise poliitika konkreetseid aspekte. Arvestades, et tütarettevõtja iseseisvust ei hinnata üksnes ettevõtja igapäevase juhtimise aspektist, ei piisa tütarettevõtja iseseisvuse tõendamiseks nimelt asjaolust, et tütarettevõtja ei rakendanud emaettevõtja kasuks asjaomasel turul spetsiifilist teavitamispoliitikat.

(vt punktid 138–142, 144 ja 145)

5.      Konkurentsinormide tõhususe tagamiseks võib erandlikult olla vajalik omistada kartell mitte kartellis osalenud ettevõtja esialgsele, vaid uuele käitajale, tingimusel et viimast võib põhjendatult pidada esialgse käitaja õigusjärglaseks, st et ta jätkab kõnealuse ettevõtte käitamist. Seega kuulub „majandusliku järjepidevuse” kriteerium kohaldamisele üksnes juhul, kui ettevõtte käitamise eest vastutav juriidiline isik on rikkumise toimepanemise järel õiguslikult lõppenud või ettevõtja sisemiste ümberkorralduste puhul, kui esialgne käitaja õiguslikult küll ei lõpe, kuid ta ei tegele enam majandustegevusega asjaomasel turul, võttes sealjuures arvesse struktuurilisi sidemeid ettevõtte esialgse ja uue käitaja vahel.

Järelikult ei ole majandusliku järjepidevuse kriteerium kohaldatav eeskätt juhul, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja ei kuulu enam samasse kontserni, kuid nad ei lakanud eksisteerimast ning aset ei ole leidnud sisemine ümberkorraldus, mille raames oleks emaettevõtjal omandajaga struktuurilisi sidemeid.

Nimelt on konkurentsiõiguse rikkumiste eest karistamisel ja sellega seotud trahvil nii hoiatav kui ka karistav mõju ning karistus on jätkuvalt kohaldatav emaettevõtjale, isegi kui viimane on küll oma majandustegevust piiranud, kuid on säilinud juriidiline isik, mis võimaldab jätkuvalt talle karistuse määrata.

(vt punktid 150, 151, 153 ja 155)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 161)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 174–177)

8.      Mis puudutab „eelmist majandusaastat” määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teise lõigu tähenduses, siis peetakse selles põhimõtteliselt silmas otsuse vastuvõtmise kuupäeval asjassepuutuva ettevõtja viimast tervet majandusaastat. Selles ette nähtud 10% ülempiiri kohaldamine eeldab esiteks seda, et komisjonile on teada otsuse vastuvõtmisele eelneva viimase majandusaasta käive, ja teiseks seda, et need andmed väljendavad tervet majandusaastat normaalse majandustegevusega 12 kuu jooksul.

Kuigi trahvi ülempiiri arvutamisel peab komisjon põhimõtteliselt arvesse võtma asjassepuutuva ettevõtja käibe trahvi määrava otsuse vastuvõtmise kuupäeval viimasel tervel majandusaastal, tuleneb selle normistiku, mille osa see säte on, kontekstist ja eesmärkidest siiski, et kui komisjoni otsuse vastuvõtmisele eelneva majandusaasta käive ei vasta viimasele tervele majandusaastale normaalse majandustegevusega 12 kuu jooksul ning seega ei anna mingeid kasulikke andmeid asjaomase ettevõtja tegelikust majanduslikust olukorrast ega talle määratava trahvi sobivast tasemest, ei saa seda käivet trahvi ülempiiri kindlaksmääramisel aluseks võtta. Viimasena nimetatud juhul, mis leiab aset ainult erandlikel asjaoludel, on komisjonil kohustus võtta trahvi ülempiiri arvutamisel aluseks viimane terve majandusaasta, mis väljendab normaalse majandustegevusega tervet majandusaastat.

Kuivõrd valdusühingu tavategevus seisneb osaluste omandamises, nende hoidmises, intressi saamises ja nende osaluste müümises, ei ole asjaolu, et ta niisugune äriühing säilitas üksnes piiratud finantsreservi ja üliväikse käibe, piisav, et tõendada otsustavalt selle äriühingu normaalse majandustegevuse olemasolu.

(vt punktid 178–180 ja 185)

9.      Konkurentsieeskirjade rikkumise puhul võib ainult teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis) komisjoniga koostööd teinud ettevõtjal selle teatise alusel vähendada trahvi, mis oleks ilma sellise koostööta määratud. Seda vähendamist ei saa laiendada äriühingule, kes kõnealuse rikkumise teatud ajavahemiku vältel kuulus ettevõtjast moodustunud ühte majandusüksusse, kuid kes ei olnud enam selle majandusüksuse osa hetkel, kui viimati nimetatud ettevõtja komisjoniga koostööd tegi. Arvestades nimelt leebema kohtlemise teatise eesmärki, milleks on soodustada liidu konkurentsiõigust rikkuva tegevuse avastamist, ning soovides tagada selle õiguse tõhusat kohaldamist, ei ole mingit õigustust, et trahvi vähendamist, mida kohaldati ettevõtjale tema koostöö eest komisjoniga, laiendataks ettevõtjale, kes küll minevikus oli kontrollinud kõnealuse rikkumisega seotud tegevusvaldkonda, kuid ei olnud ise kaasa aidanud selle rikkumise avastamisele.

(vt punkt 196)

10.    Konkurentsieeskirjade rikkumise puhul, kui emaettevõtja ei ole keelatud kokkuleppes otseselt osalenud ja teda peeti rikkumise eest vastutavaks ainult tema tütarettevõtja osalemise tõttu keelatud kokkuleppes, on emaettevõtja vastutus puhtalt tuletatud, kõrval- ja tütarettevõtja vastutusest sõltuv vastutus ning see ei saa seega ületada tütarettevõtja vastutust.

Kuid see põhimõte ei takista juhul, kui kaks eraldiseisvat juriidilist isikut nagu emaettevõtja ja tütarettevõtja ei moodusta nendele trahvi määramise otsuse vastuvõtmise ajal enam ettevõtjat ELTL artikli 101 tähenduses, trahvi arvutamisel arvesse võtmast kummagi eriomaseid asjaolusid. Seega on sellises olukorras mõlemal juriidilisel isikul õigus sellele, et neile kohaldataks individuaalselt käibe 10% ülempiiri. Sama kehtib ka leebema kohtlemise võimaliku kohaldamise kohta, mida ei saa nõuda äriühing, kes kõnealuse rikkumise teatud ajavahemiku vältel kuulus ettevõtjast moodustunud ühte majandusüksusse, kuid kes ei olnud enam selle majandusüksuse osa hetkel, kui viimati nimetatud ettevõtja komisjoniga koostööd tegi.

Sellega seoses, kuivõrd emaettevõtjale ja tütarettevõtjale süüks pandud rikkumise kestuse võimalikud erinevused on trahvi põhisummade arvutamisel nõuetekohaselt arvesse võetud, ei riku nende käibe võimalik piiramine 10% ülempiiri kohaldamise teel ja neist ühe trahvisumma võimalik vähendamine võrdse kohtlemise põhimõtet, isegi kui emaettevõtjale määratud trahvi lõppsumma on vaatamata talle süükspandud rikkumise lühemale kestusele tütarettevõtjale määratust suurem. Samuti ei saa proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine tuleneda ainuüksi väitest, et emaettevõtjale ja tütarettevõtjale määratud trahvi lõppsumma on erinev.

(vt punktid 213–216 ja 225–228)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 238-241, 259 ja 260)

12.    Konkurentsivaldkonnas võib haldusmenetluses mõistliku aja põhimõtte rikkumisel olla kahte liiki tagajärgi.

Esiteks, kui mõistliku aja ületamine avaldas mõju menetluse tulemusele, võib rikkumine kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Selles suhtes võib konkurentsieeskirjade kohaldamise korral mõistliku aja ületamine olla tühistamise põhjus üksnes rikkumisi tuvastava otsuse puhul, kui on tõendatud, et selle põhimõtte rikkumine on kahjustanud asjaomaste ettevõtjate kaitseõigusi. Peale selle spetsiifilise olukorra ei ole otsuse mõistliku aja jooksul tegemise kohustuse täitmata jätmisel mingit mõju määruse nr 1/2003 alusel toimuva haldusmenetluse õiguspärasusele. Ent kuna kaitseõiguste tagamine on konkurentsivaldkonna haldusmenetlustes ülioluline, tuleb takistada seda, et neid õigusi kahjustatakse uurimisetapi ülemäärase kestuse tõttu heastamatult ja et selline kestus võiks takistada tõendite esitamist, millega soovitakse ümber lükata sellise käitumise esinemist, mille tagajärjel võib tekkida asjaomaste ettevõtjate vastutus. Sel põhjusel ei tohi kaitseõiguste kasutamise võimaliku rikkumise kontrollimine piirduda selle etapi uurimisega, milles asjaosalised saavad kasutada oma õigusi täielikult, st haldusmenetluse teise etapiga, mis kestab vastuväidetest teatamisest kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kaitseõiguste tõhususe võimaliku nõrgenemise põhjuse hindamine peab hõlmama kogu menetlust, viidates menetluse kogukestusele.

Teiseks, kui mõistliku aja põhimõtte rikkumine ei mõjuta menetluse tulemust, võib liidu kohus täieliku pädevuse raames haldusmenetluse mõistliku aja ületamisest tuleneva rikkumise piisavalt heastada, vähendades vajaduse korral määratud trahvi summat.

(vt punktid 242–246)