Kohtuasi T‑355/13
easyJet Airline Co. Ltd
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Lennujaamateenuste turg – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 13 lõige 2 – Juhtumi käsitlemine liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt – Kaebuse rahuldamata jätmine prioriteetide tõttu – Konkurentsiasutuse otsus, milles tehakse konkurentsiõiguse alaseid järeldusi uurimise kohta, mis viidi läbi asjassepuutuvas tegevusvaldkonnas kohaldatava siseriikliku õiguse suhtes – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 21. jaanuar 2015
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjonipoolse menetlemise lõpetamise otsus – Komisjoni kaalutlusõigus – Menetlemise lõpetamise otsuse põhjendamine – Ulatus – Kohtulik kontroll
(ELTL artiklid 101, 102 ja ELTL artikli 105 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 13 lõige 2)
2. Konkurents – Pädevuse jaotus komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel – Komisjoni otsus lõpetada niisuguse kaebuse menetlemine, mille on juba läbi vaadanud ja prioriteetide tõttu rahuldamata jätnud siseriiklik konkurentsiasutus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu ja siseriiklike kohtute pädevus
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 13 lõige 2)
3. Konkurents – Pädevuse jaotus komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel – Komisjoni otsus lõpetada niisuguse kaebuse menetlemine, mille on juba läbi vaadanud ja prioriteetide tõttu rahuldamata jätnud siseriiklik konkurentsiasutus – Lubatavus
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 5 ja artikli 13 lõige 2)
4. Konkurents – Liidu normid – Kohaldamine – Liikmesriigi konkurentsiasutuste pädevus – Ulatus – Piirid
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 5)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus lõpetada niisuguse kaebuse menetlemine, mille on juba läbi vaadanud ja prioriteetide tõttu rahuldamata jätnud siseriiklik konkurentsiasutus – Otsus, mis põhineb siseriikliku konkurentsiasutuse poolt asjassepuutuvas tegevusvaldkonnas läbi viidud uurimise tulemusena tehtud otsuse järeldustel – Lubatavus
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 3 lõige 1 ja artikli 13 lõige 2)
6. Konkurents – Liidu normid – Kohaldamine siseriiklike konkurentsiasutuste poolt – Siseriikliku konkurentsiasutuse erinevate teenistuste eristamise – Puudumine
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 13 lõige 2)
7. Konkurents – Pädevuse jaotus komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel – Komisjoni õigus võtta arvesse siseriiklike konkurentsiasutuste võetud meetmeid
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 4 ja 5)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 17–20, 69, 70 ja 72)
2. Mis puudutab kohtulikku kontrolli komisjoni otsuse üle, mis on tehtud määruse nr 1/2003 artikli 13 lõike 2 alusel, siis tuleb selle käigus kontrollida, et tema otsus ei põhineks sisuliselt ebaõigetel faktilistel asjaoludel ja et komisjon ei oleks rikkunud õigusnormi, teinud ilmset hindamisviga või kuritarvitanud võimu, asudes seisukohale, et liikmesriigi konkurentsiasutus on juba kaebust käsitlenud. Samas on liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste kontrollimine ainult siseriiklike kohtute ülesanne, kes täidavad liidu konkurentsiõiguse normide kohaldamisel olulist funktsiooni. Üldkohtu kontroll ei tohi seega viia hinnangu andmiseni siseriikliku konkurentsiasutuse otsuse põhjendatusele või tema menetlusele või tema kasutatud meetoditele, st hinnanguni, mille andmine on siseriiklike kohtute ülesanne.
(vt punktid 20 ja 51)
3. Määruse nr 1/2003 artikli 13 lõikes 2 kasutatud sõnastus „kaebus […], mida mõni teine konkurentsiasutus on juba käsitlenud” on laiaulatuslik, hõlmates kõiki kaebusi, mida teine konkurentsiasutus on uurinud, olenemata sellest, mis on olnud selle uurimise tulemus. Seda grammatilist tõlgendust toetab viidatud määruse üldine ülesehitus, millest tuleneb, et oluline ei ole tulemus, millele see konkurentsiasutus kaebuse uurimisel jõudis, vaid see, et nimetatud konkurentsiasutus kaebust uuris.
See tõlgendus on ka kooskõlas määruse nr 1/2003 ühe peamise eesmärgiga, milleks on kehtestada liidu konkurentsiõiguse normide kohaldamise tõhus detsentraliseeritud süsteem. See määrus lõpetas varasema tsentraliseeritud korra ja lõi vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele laiema liikmesriikide konkurentsiasutuste ühenduse, andes nendele asutustele õiguse liidu konkurentsiõigust rakendada. Vastupidise tõlgenduse korral ei saaks komisjon süstemaatiliselt uurida kaebust iga kord, kui liikmesriigi konkurentsiasutus on kaebust uurinud, kuid ei ole vastu võtnud ühte otsustest, mis on ette nähtud määruse nr 1/2003 artiklis 5 ja artikli 13 lõikes 2. Sellise komisjoni kohustusega antaks komisjonile pädevus kontrollida nende asutuste otsuseid, mis on aga ainult siseriiklike kohtute ülesanne.
Sellest tuleneb, et komisjon võib kaebuse rahuldamata jätmist õigustatult põhjendada sellega, et liikmesriigi konkurentsiasutus on eelnevalt selle kaebuse prioriteetide tõttu rahuldamata jätnud.
(vt punktid 26–28, 33, 36, 37, 39 ja 40)
4. Siseriikliku konkurentsiasutuse prioriteetide tõttu kaebuse rahuldamata jätmise otsust tuleb pidada otsuseks, mis on vastu võetud määruse nr 1/2003 artikli 5 teise lõigu alusel.
(vt punktid 32 ja 34)
5. Ükski määruse nr 1/2003 säte ei keela liikmesriigi konkurentsiasutusel tugineda uurimises, mida ta läbi viib selleks, et hinnata liidu konkurentsiõiguse normide järgimist, järeldustele, millele ta jõudis muu siseriikliku õiguse seisukohast läbi viidud uurimise tulemusena. Seega võib komisjon kaebuse rahuldamata jätmist määruse nr 1/2003 artikli 13 lõike 2 alusel õigustatult põhjendada sellega, et liikmesriigi konkurentsiasutus on eelnevalt selle kaebuse rahuldamata jätnud uurimise tulemusel, milles tugineti järeldustele, millele ta jõudis uurimise käigus, mis viidi läbi muude siseriiklike sätete seisukohast, tingimusel, et see uurimine viidi läbi liidu konkurentsiõiguse normide suhtes.
(vt punktid 45 ja 46)
6. Määruse nr 1/2003 artikli 13 lõike 2 sätted, nagu ka kõik muud nimetatud määruse sätted viitavad liikmesriigi konkurentsiasutusele, eristamata selle asutuse erinevaid teenistusi. Seetõttu ei ole asjassepuutuv see, milline oli nende töögruppide koosseis, kes hageja kaebust konkurentsiõiguse valdkonnast erineva valdkonna normide seisukohast uurisid, kui siseriiklik konkurentsiasutus uuris kaebust konkurentsiõiguse seisukohast ja kui ilmneb, et nimetatud asutus võis õiguspäraselt tugineda analüüsile, mis tehti selle teise valdkonna normidele tugineva kaebuse kohta.
(vt punkt 60)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 71)