ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

14. juuli 2014

Kohtuasi T‑356/13 P

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Palgaastme alandamine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamata apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 24. aprilli 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas Lebedef vs. komisjon (F‑56/11, EKL AT, EU:F:2013:49) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta G. Lebedefi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Õigusvastasuse väide – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Lõplikuks muutunud distsiplinaarotsus, mis on tehtud enne vaidlustatud distsiplinaarotsust – Välistamine

(ELTL artiklid 263 ja 277; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

Avaliku Teenistuse Kohus ei saa ametnikule distsiplinaarkaristuse määrava otsuse vastu esitatud hagi raames sisuliselt analüüsida õigusvastasuse väidet, mis on esitatud seoses varasema distsiplinaarotsusega, juhul kui viimati nimetatud otsus ei ole vaidlustatud otsuse õiguslik alus ja kui ametnikul on õigus esimesena nimetatud otsus personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud tähtaegadel edasi kaevata.

EÜ artikkel 277 väljendab üldpõhimõtet, mis tagab poolele õiguse vaidlustada institutsiooni varasema, vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks oleva õigusakti kehtivus täiendava nõudega, et saavutada teda otseselt ja isiklikult puudutava akti tühistamine, kui poolel ei olnud õigust esitada EÜ artikli 263 alusel hagi otse niisuguse akti vastu, mis toob tema suhtes kaasa õiguslikke tagajärgi, ilma et tal oleks olnud võimalus taotleda vastavate aktide tühistamist.

Kaebuse ja hagi esitamise tähtajad, mis on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja ‑kindluse tagamiseks, on seotud avaliku korraga ning need ei ole poolte ega kohtuniku muuta. Kui ametnikul lubataks teise distsiplinaarotsuse vastu esitatud hagi raames täiendavalt vaidlustada esimene distsiplinaarotsus, oleks see vastuolus personalieeskirjades ette nähtud õiguskaitsevahendite süsteemi aluseks olevate põhimõtetega ning kahjustaks selle süsteemi stabiilsust ja eiraks selle lähekohaks oleva õiguskindluse põhimõtet.

(vt punktid 23, 24, 31 ja 32)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 6.3.1979, Simmenthal vs. komisjon, 92/78, EKL, EU:C:1979:53, punkt 39; ning 19.1.1984, Andersen jt vs. parlament, 262/80, EKL, EU:C:1984:18, punkt 6.

Üldkohus: kohtumäärus, 21.6.2010, Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, T‑284/09 P, EKL, EU:T:2010:246, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika.