Kohtuasi T‑556/11

European Dynamics Luxembourg SA jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Teenuste riigihanked – Vastuvõetamatuse vastuväide – Tühistamisnõue – ELTL artikli 263 esimene ja viies lõik – Määruse nr 207/2009 artikkel 122 – Hagi, mis ei ole esitatud enneaegselt – Kostja pädevus – Üldkohtu pädevus – Kahju hüvitamise nõue – Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c – Vastuvõetavus

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (esimene koda), 12. september 2013

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohaldatavus teisese õiguse alusel asutatud ametite aktidele, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes – Siseturu ühtlustamisameti juhataja toimingud

(ELTL artikli 263 esimene lõik)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohaldatavus teisese õiguse alusel asutatud ametite aktidele, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes – Siseturu ühtlustamisameti juhataja toimingud – Määruse nr 207/2009 artikli 122 kohaldamisala

(ELL artikli 19 lõige 1; ELTL artikli 263 esimene ja neljas lõik; nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 122)

3.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi liidu institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

1.      Vt määruse tekst.

(vt punktid 50–52)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 122 lõige 1 sätestab, et „[k]omisjon kontrollib ühtlustamisameti juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes ühenduse õigusaktides ei ole ette nähtud mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt [...]”. Seega on selle sätte kohaldamise tingimus selgesõnaliselt ühtlustamisameti juhataja toimingute seaduslikkuse järelevalve puudumine mõne muu asutuse poolt. Samas kujutab Üldkohus Euroopa Kohtu kohtuorganina ELL artikli 19 lõike 1 esimese lause tähenduses endast „muud asutust”, kuna ta teostab kõnealust seaduslikkuse järelevalvet vastavalt ELTL artikli 263 esimese lõigu teisele lausele.

Sellest tuleneb, et ühtlustamisameti juhataja toiming ei kuulu määruse nr 207/2009 artikli 122 kohaldamisalasse ja seega ei ole muu hulgas kohaldatav ka selle artikli lõike 3 teine lause, mille kohaselt „[k]omisjoni poole pöördutakse ühe kuu jooksul alates päevast, mil asjaomane isik sai esimest korda teada kõnealusest toimingust”. Seega ei saa ühtlustamisamet tugineda sellele, et komisjonile kaebuse esitamine ühtlustamisameti juhataja toimingu peale või sellekohase haldusmenetluse läbiviimine või võimalik komisjoni selgesõnaline või vaikimisi otsus selle kaebuse kohta kujutab endast ükskõik mis kujul liidu kohtule sellise toimingu peale hagi esitamise kohustuslikke eeltingimusi või selle vastuvõetavuse tingimusi vastavalt ELTL artikli 263 esimese lõike teisele lausele ja neljandale lõigule.

Seda hinnangut kinnitab kaubamärgimääruse nr 207/2009 artikli 122 teleoloogiline tõlgendus. Nimelt siis, kui kohtuliku kaitse süsteemi reguleeriva EÜ artikli 230 esimese lõigu sõnastus kannatas veel liidu organite ja asutuste toiminguid puudutava õiguslünga tõttu, vastas komisjoni tunnustamine seaduslikkuse järelevale ülesande täitjana, nagu seda tehti kõnealuse määruse artiklis 122, liidu õiguslooja vajadusele kasutada komisjoni otsust, et liidu asutuste ja organite toimingud oleks vähemalt kaudselt Euroopa Kohtu järelevalve all. Niisiis kinnitab väljend „toimingu[d] [...], mille suhtes ühenduse õigusaktides ei ole ette nähtud mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt”, et sellega antakse komisjonile allesjäänud ja täiendav järelevalvepädevus, et tagada Euroopa Kohtule vähemalt komisjoni selgesõnalise või kaudse otsuse kaudu kontrollivõimalus kaubamärgimääruse nr 207/2009 artikli 122 lõike 3 kolmanda ja neljanda lause tähenduses. Samas kaotas ELTL artikli 263 esimese lõigu teise lause jõustumisega see eesmärk oma põhjuse ega saa praegu olla õigustuseks kõnealuse määruse artikli 122 kohase menetluse väidetavale kohustuslikkusele Euroopa Kohtusse pöördumise eeletapina.

(vt punktid 54–56)

3.      Vt määruse tekst.

(vt punkt 71)