Esialgne tõlge
Kohtuasi T‑556/11
(avaldamine väljavõtetena)
European Dynamics Luxembourg SA jt
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Teenuste riigihanked – Hankemenetlus – Tarkvara arendamise ja hooldamise teenused – Ühe pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Pakkuja paigutamine paremusjärjestusse – Kõrvaldamise alused – Huvide konflikt – Võrdne kohtlemine – Hoolsuskohustus – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus – Lepinguväline vastutus – Võimaluse kaotus
Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 27. aprilli 2016. aasta otsus
1. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Pakkujate kõrvaldamine huvide konflikti korra – Mõiste „huvide konflikt“ – Pakkuja konsortsiumi liikmeks oleva äriühingu osalemine hanke ettevalmistavatel töödel – Hõlmamine – Tingimus – Oht konkurentsile pakkujate vahel
(nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 94 punkt a)
2. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Pakkujate kõrvaldamine huvide konflikti korral – Hankija kohustused
(nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 94 punkt a)
3. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Pakkujate kõrvaldamine – Eduka pakkuja kohustus esitada enne lepingu sõlmimist hiljutine karistusregistri väljavõte – Ulatus – Tellijale antud võimalus leppida notari ees tehtud avaldusega – Välistamine
(nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 93 lõike 1 punktid a, b ja e; komisjoni määruse nr 2342/2002 artikli 134 lõige 3)
4. Kohtumenetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Lepingu sõlmimise tehniliste kriteeriumide õigusvastasust käsitlev väide, mis põhineb hagiavalduse lisale viitavatel argumentidel – Vastuvõetavus – Tingimused
(Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c)
5. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Selguse ja täpsuse nõue – Uurimine liidu kohtu algatusel – Välistamine
(nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 89 lõige 1)
6. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Otsus lükata pakkumus tagasi – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Uurimine liidu kohtu algatusel
(ELTL artikkel 296)
7. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Hilisem allkriteeriumide loetlemine pakkujate hindamise protokollis –Lubamatus – Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumine
(nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 89 lõige 1)
8. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Hankedokumentide vaidlustamine – Pakkuja kaebus, milles õigusvastasuse vastuväitega vaidlustatakse hankija kasutatud valem – Vastuvõetavus – Hankija kaalutlusõigus lepingu sõlmimise kriteeriumide valikul – Piirid
(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 1605/2002)
9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste hankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Hankija kohustus teavitada pärast vastava kirjaliku taotluse esitamist eduka pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest ning eduka pakkuja nimest – Kohustus esitada põhjalik kokkuvõte sellest, kuidas tagasilükatud pakkumuse iga üksikasja hindamisel arvesse võeti, või eduka pakkumuse ja hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja pakkumuse põhjalik võrdlev hinnang – Puudumine
(ELTL artikli 296 lõige 2; nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 100 lõige 2)
10. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste hankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Pakkujate hindamispunktide kogusumma arvutamisel sellise valemi kasutamine, mis võimaldab arvata maha punkte teatud allkriteeriumide eest ja lisada neid teiste pakkujate pakkumustele – Hankija selgituse puudumine seoses korrelatsiooniga, mis esineb pakkumusele antud negatiivsete hinnangute ja punktide mahaarvamise vahel – Lubamatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47; nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 100 lõige 2)
11. Tühistamishagi – Hagi teenuste hankemenetluses tehtud otsuse peale lükata pakkumus tagasi – Lepingu sõlmimise otsus, mis on tihedalt seotud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega – Lepingu sõlmimise otsuse tühistamise taotluse rahuldamata jätmine, mis toob kaasa pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamise taotluse rahuldamata jätmise
12. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Mutatis mutandis kohaldamine lepinguvälisele vastutusele, kui õigusvastaselt on käitunud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
(ELTL artikli 340 lõige 2; nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 118 lõige 3)
13. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Pakkuja kahju, mis tulenes sellest, et temaga ei sõlmitud hankemenetluses hankelepingut – Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, milles on rikutud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning tehtud ilmseid hindamisvigu – Põhjusliku seose olemasolu
(ELTL artikli 340 teine taane; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47; nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 93 lõike 1 punkt e)
14. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hindamine – Tõendite puudumine, mis võimaldaksid liidu kohtul kohtuasja läbivaatamisel tuvastada liidu õigusvastase käitumise – Viide hilisemale menetlusetapile kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks
(ELTL artikkel 340)
1. Hankelepingute sõlmimise valdkonnas võivad struktuurilised sidemed kahe äriühingu vahel, kellest üks osales hankedokumentide koostamises ja teine osales kõnealuses hankelepingu sõlmimise menetluses, põhimõtteliselt tekitada huvide konflikti määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 94 punkti a tähenduses. Seevastu on huvide konflikti oht väiksem olukorras, kus hankedokumentide koostamise eest vastutav(ad) ettevõtja(d) ei ole ise pakkuja konsortsiumi osaks, vaid on üksnes sama ettevõtjate kontserni liikmed, kuhu kuulub ka kõnealuse konsortsiumi liikmeks olev äriühing.
Sellega seoses ainuüksi fakt, et emaettevõtja ja tema erinevate tütarettevõtjate vahel on kontrollisuhe, ei ole piisav, et hankija võiks automaatselt ühe nendest äriühingutest hankemenetlusest kõrvaldada, ilma et ta kontrolliks, kas sellel suhtel on konkreetne mõju nende vastavale tegevusele selles menetluses. Sama kehtib seda enam fakti kohta, et ettevõtjate kontserni üks äriühing viis läbi teatud ettevalmistavaid töid, ning sama kontserni teine äriühing osaleb ühe pakkuja kontserni osana hankemenetluses, ning viimati nimetatud äriühingul peab olema võimalus tõendada, et see olukord ei too kaasa mingiti ohtu konkurentsile pakkujate vahel.
Lisaks, kuni hankemenetlus on pooleli ja ühtegi lepingut ega raamlepingut ei ole veel sõlmitud, ei saa kohaldada väidetavat huvide konflikti kui kõrvaldamise alust, sest see konflikt oli veel laadilt ebakindel ja oletuslik. Selleks, et pakkujal tekiks huvide konflikt, peab väidetav konflikt mõjutama hankemenetluse kulgu või tulemust.
(vt punktid 43, 45 ja 57)
2. Hankelepingute sõlmimise valdkonnas peab huvide konflikti tagajärjel hankija välistama kõnealuse pakkuja, kui selline samm on ainus võimalik meede, et vältida kõigile hankemenetlustele kehtivate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumist, st kui nende põhimõtete tagamiseks ei ole vähem piiravaid meetmeid. Huvide konflikt on iseenesest ja objektiivselt ränk häire või tõsine kõrvalekalle, ilma et selle kvalifitseerimiseks oleks vaja arvesse võtta huvitatud poolte kavatsusi ja nende hea– või pahausksust.
(vt punkt 46)
3. Määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 134 lõike 3 esimese lõigu kohaselt peab edukas pakkuja hankemenetluse lõpus, st enne lepingu sõlmimist esitama hiljutise karistusregistri väljavõtte või selle puudumisel samaväärse dokumendi, mille on hiljuti välja andnud päritolu– või lähteriigi õigus– või haldusasutus, et tõendada, et ei ole täidetud ühtegi kõrvaldamise alust määruse nr 1605/2002 artikli 93 lõike 1 punktide a, b või e tähenduses. Neid tõendeid ei saa asendada vandega kinnitatud avaldusega või ausõnalise avaldusega, mis on antud eelkõige päritolu- või lähteriigi notari ees.
Selles olukorras, kui hankija leppis ausõnalise avaldusega kui tõendiga kõrvaldamise aluse puudumisest määruse nr 1605/2002 artikli 93 lõike 1 punkti e tähenduses, ja kui hankedokumendis on otsene kohustus esitada selle kohta konkreetsed tõendid, mille rikkumine peab tingimata viima asjaomase pakkuja kõrvaldamiseni, rikub hankija ilmselgelt oma hoolsuskohustust uurida eelkõige seda, kas esines hankedokumentides ja nimetatud määruse artikli 93 lõike 1 punktis e sätestatud kõrvaldamise alus. Seetõttu on ta rikkunud neid sätteid ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nõudis, et vastavalt hankedokumentides sätestatud kõrvaldamise kohustusele tuleb kõnealune pakkuja kõrvaldada.
(vt punktid 71, 76 ja 77)
4. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida vastavalt põhikirja artikli 53 esimesele lõigule kohaldatakse ka Üldkohtu menetluses, ja 1991. aasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses ära tuua vaidluse sisu ja lühike ülevaade avalduse aluseks olevatest asjaoludest. Nimelt peavad Üldkohtus hagi vastuvõetavuse eeldusena põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, vähemalt kokkuvõtlikult, kuid loogiliselt ja arusaadavalt nähtuma hagiavalduse enda tekstist. Mis puudutab sellega seoses väidet ilmsete hindamisvigade kohta, mis on tehtud lepingu sõlmimise kriteeriumide ja allkriteeriumide hindamisel, kui need kriteeriumid on laadilt tehnilised, siis saab küsimust, kas põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele erinevad argumendid tuginevad, nähtuvad vähemalt kokkuvõtlikult, kuid loogiliselt ja arusaadavalt hagiavalduse enda tekstist, lahendada üksnes iga argumendi põhjendatuse hindamise raames. Väite raames, mis põhineb argumentidel, mis viitavad hagiavalduse lisale, on vaid sellise hindamisega võimalik kindlaks määrata, kas hagiavalduse lisas esitatud kaalutlused piirduvad hagi enda kinnitamise ja täiendamisega konkreetsetes punktides (eelkõige viidates kõnealuse lisa kindlatele lõikudele), või kas teatud argumentide osas on tegu üldise viitega ülevaatele, mis selles lisas on esitatud, mis ei saa heastada kesksete faktiliste ja õiguslike argumentide puudumist, mis peaksid olema esitatud hagiavalduses endas. Selle asemel, et sellises olukorras tunnistada taoline väide vastuvõetamatuks, tuleb jätta hagiavalduse lisas esitatud kaalutluste vastuvõetavuse hindamine hilisemaks ja hinnata, kas on põhjendatud käesoleva väiteosa raames esitatud erinevad argumendid, mis käsitlevad ilmseid hindamisvigu lepingu sõlmimise tehniliste kriteeriumide kohaldamisel, võttes arvesse, et see hindamine peab kõigepealt tuginema hagiavalduses endas esitatud faktilistele ja õiguslikele argumentidele.
(vt punktid 83–88)
5. Hankelepingu raames sõlmitava lepingu sõlmimise kriteeriumi sõnastus peab olema piisavalt selge, täpne ja ühemõtteline, et võimaldada kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada, ja panna hankija olukorda, kus ta saab neid objektiivselt ja ühetaoliselt kohaldada, kontrollides, kas pakkujate pakkumused vastavad neile nõuetele.
Kui aga pakkuja, kui ta vaidlustab hankija otsust tema pakkumus tagasi lükata, ei sea otsesõnu ja otseselt kahtluse alla selle lepingu sõlmimise kriteeriumi ebatäpsust või selguse puudumist, ei ole liidu kohtul õigust omal algatusel tõstatada selle kriteeriumi õiguspärasuse küsimust kui sellist ja ta peab piirduma oma kontrollis hagejate esitatud otseste argumentidega.
(vt punktid 101 ja 102)
6. Kui pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendused takistavad nii hagejatel kui ka liidu kohtul hinnata hankija sellekohase hinnangu põhjendatust, siis on seda hinnangut ebapiisavalt põhjendatud, mida liidu kohus peab omal algatusel tõstatama kui avalikul huvil põhinevat väidet ja mida EUIPO ei saa enam kohtumenetluse käigus heastada.
(vt punkt 145)
7. Hankelepingute sõlmimise raames on see, kui hankija hiljem loetleb pakkujate pakkumuste kvalitatiivset võrdlust sisaldavas hindamisprotokollis allkriteeriumid lepingu sõlmimiseks, ilmselgelt vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete tagamiseks peavad kõik asjaolud, mida hankija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, ning võimaluse korral nende suhteline tähtsus, olema võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad, ja et seetõttu ei või hankija kohaldada lepingu sõlmimise kriteeriumidele allkriteeriume, mida ta pakkujatele eelnevalt ei ole teatavaks teinud.
(vt punkt 193)
8. Hankelepingute sõlmimise raames on pakkujal õigus vaidlustada muu hulgas hankedokumentides esitatud pakkumuste võrdlevaks hindamiseks kasutatud valemi õiguspärasust. Mis puudutab vaidlustatud majandusliku hindamise valemi valiku sisulist õiguspärasust, siis on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus määrata kindlaks nii lepingu sõlmimise kriteeriumide sisu kui ka rakendamine, mis on kõnealuse hankelepingu puhul asjassepuutuvad, sh need, mille alusel määrata kindlaks majanduslikult kõige soodsam pakkumus, kusjuures need kriteeriumid peavad vastama kõnealuse hankelepingu laadile, esemele ja eripäradele, ning täitma kõige paremini hankija poolt silmas peetud vajadusi ja taotletud eesmärke.
(vt punkt 215)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 240, 241, 244, 245 ja 257)
10. Ehkki hankijal on põhimõtteliselt ulatuslik kaalutlusõigus lepingu sõlmimise kriteeriumide hierarhia valikul ja punktide valikul, mis tuleb omistada erinevatele kriteeriumidele ja allkriteeriumidele, ning ta ei pea esitama edutule pakkujale üksikasjalikku ülevaadet sellest, kuidas tema pakkumuse iga detaili arvesse võeti, peab siiski olukorras, kus hankija on sellise valiku teinud, saama liidu kohus kontrollida hankedokumentide põhjal ja lepingu sõlmimise otsuse põhjenduste alusel erinevate lepingu sõlmimise tehniliste kriteeriumide ja allkriteeriumide vastavat osakaalu hindamisel, st kogusumma arvutamisel, ja iga kriteeriumi või allkriteeriumi miinimum– ja maksimumpunktid. Lisaks, kui hankija omistab konkreetseid hinnanguid sellele, kuidas kõnealune pakkumus neid erinevaid kriteeriume ja allkriteeriume täitis või ei täitnud, mis on ilmselgelt asjakohased selle pakkumuse tervikhindamisel, siis hõlmab põhjendamiskohustus tingimata ka vajadust selgitada, kuidas eelkõige negatiivsed hinnangud tõid kaasa punktide vähendamise.
Nimelt on selle nõude järgimine seda olulisem, kuna teatud allkriteeriumide või alapunktide alusel võimaliku punktide vähendamise tagajärjeks hankija kohaldatud valemi alusel on automaatselt see, et edukate pakkujate pakkumustele nende tehnilise kvaliteedi alusel antavate brutopunktide summa suureneb. Teisisõnu on esimesel hagejal huvi teada, kui palju vähendati tema punkte iga allkriteeriumi ja alapunkti alusel, mille suhtes hindamisprotokollis oli negatiivne hinnang, et ta saaks väita, et nimetatud hinnangu ilmselge eksliku laadi tõttu ei olnud see vähendamine – mis toob kaasa teiste pakkujate punktide vastava suurendamise – põhjendatud.
Sellega seoses, ehkki ühe pakkuja pakkumus sai oma tehnilise kvaliteedi alusel maksimaalsed brutopunktid, on tal vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 esitatud õigusele tõhusale kohtulikule kaitsele – millel on lahutamatu seos põhjendamiskohustusega – endiselt huvi saada teada, mis ulatuses hankija edastatud negatiivsed hinnangud läksid talle maksma netopunkte, mille ulatus ja põhjendus võivad osutuda määravaks nii pakkumuste individuaalse kui ka võrreldava hindamise õiguspärasuse kontrollis.
(vt punktid 250, 251 ja 253)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 261)
12. Selleks, et liidul tekiks ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses lepinguväline vastutus oma organite õigusvastase käitumise eest, peab olema täidetud kogum tingimusi, milleks on institutsioonile etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu väidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel. Neid põhimõtteid kohaldatakse mutatis mutandis liidu lepinguvälise vastutuse korral sama sätte tähenduses, kui õigusvastaselt on tegutsenud ja kahju tekitanud üks liidu asutustest, nagu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, kes peab selle kahju määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 118 lõike 3 alusel hüvitama.
(vt punkt 264)
13. Mis puudutab liidu lepinguvälist vastutust hankelepingute sõlmimise valdkonnas ja põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja väidetava kahju vahel, kui hageja pakkumuse tagasilükkamise otsuses on tehtud mitu põhjendamisviga, ei saa see rikkumine kui selline kaasa tuua liidu vastutust, eriti kui ei suudeta tõendada, et ilma selleta oleks lepingu võinud või koguni pidanud sõlmima hagejaga.
Seevastu, mis puudutab põhjuslikku seost rikkumiste, näiteks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, ilmsed hindamisvead ja võimaluse kaotamine lepingut sõlmida, siis ei saa asjaomane institutsioon piirduda väitega, et lähtudes tema laiast kaalutlusõigusest hankijana ei olnud ta kohustatud allkirjastama raamlepingut hagejatega. Nimelt, kui pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine koostoimes määruse nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 93 lõike 1 punkti e ja rikkumisega ning hankija tehtud ilmsed hindamisvead hageja pakkumuse individuaalsel hindamisel on tingimata mõjutanud selle hageja võimalust olla paigutatud paremale järjekohale paremusjärjestusmenetluses ja saada vähemalt kolmandaks edukaks pakkujaks, tuleneb sellest, et isegi kui võtta arvesse hankija ulatuslikku kaalutlusõigust kõnealuse hankelepingu sõlmimisel, siis hageja võimaluse kaotus kujutab endast tegelikku ja kindlat kahju.
Lisaks, kui esineb oht, et Üldkohtu menetluse lõpus on käsitletav hankeleping juba tervikuna täidetud, oleks liidu kohtu poolt võimaluse kaotuse ja hüvitise määramise vajaduse tuvastamata jätmine vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Nimelt ei too sellises olukorras lepingu sõlmimise otsuse tagantjärele tühistamine edutule pakkujale mingit kasu, nii et võimaluse kaotamine on pöördumatu. Eelkõige tuleb silmas pidada, et Üldkohtu presidendi poolt ajutiste meetmete võtmise menetluse tingimuste tõttu on pakkujal, kelle pakkumust hinnati ja lükati seejärel õigusvastaselt tagasi, praktikas üksnes haruharva võimalik saavutada sellise otsuse täitmise peatamist.
(vt punktid 265, 266 ja 268–271)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 273 ja 282)