8. mail 2013 esitatud hagi – Poola Vabariik versus komisjon

(kohtuasi T-257/13)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

–    tühistada komisjoni 26. veebruari 2013. aasta rakendusotsus 2013/123/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2013) 981 all) (ELT L 67, lk 20), osas, milles see jätab rahastamise alt välja 28 763 238,60 euro ja 5 688 440,96 euro suurused kulutused, mille on teinud Poola Vabariigi akrediteeritud makseasutus;

–    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1258/1999¹ artikli 7 lõike 4 esimest lõiku ja määruse (EÜ) nr 1290/2005² artikli 31 lõiget 1, sest finantskorrektsioon on tehtud valede faktiliste asjaolude alusel ja õigusnorme valesti tõlgendades

–    Komisjon tegi – valede faktiliste asjaolude alusel ja õigusnorme valesti tõlgendades – finantskorrektsiooni, kuigi Poola ametiasutuste kulutused olid tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Poola Vabariik vaidlustab komisjoni poolse õigusnormide tõlgenduse ja tema tuvastatud faktilised asjaolud väidetavate puudujääkide osas meetme „ennetähtaegselt pensionile jäämine” haldamise süsteemis, need puudujäägid olid esiteks seotud nõudega, et isik peab olema enne ettevõtte üleandmist seoses ennetähtaegse vanaduspensioni saamisega eelnevalt töötanud, teiseks Poola ametiasutuste poolt aktsepteeritud avalduse vormis esitatud töövõime tõendi vigasusega ning kolmandaks sanktsioonide puudumisega ettevõtete omandajatele, kui need ei täida kohustust tegeleda vähemalt viis aastat põllumajandusega.

Teine väide, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 neljandat lõiku ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ning proportsionaalsuse põhimõtet, sest kindlasummaline korrektsioon on võrreldes ühenduse eelarvele tekkida võiva rahalise kahju ohuga äärmiselt ülepaisutatud

–    Ükski etteheidetud puudujääkidest ei toonud ühendusele kaasa rahalist kahju ega saa seda ka kaasa tuua, igal juhul aga oli taolise rahalise kahju oht täiesti marginaalne.

Kolmas väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teist lõiku, sest vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud

–    Komisjon ei ole kolme põllumajandusettevõtte kontrollimisest tehtud järelduste toetuseks esitanud mingeid tõendeid ega ole viidanud mingitele tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele.

Kolmas väide, et rikutud on subsidiaarsuse põhimõtet

–    Komisjon on jämedalt rikkunud maaelu arendamise poliitikas kehtestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Maaelu arendamise programmdokumendi tõlgendamisega ja programmi rakendamise viisile tegelikult esitatud nõuetega on komisjon sekkunud liikmesriikide kaalutlusõigusesse programmdokumendi eesmärkide elluviimise vahendite osas.

____________

¹ Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 03/25, lk 414).

² Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).