Kohtuasi T‑135/09

Nexans Prantsusmaa SAS ja

Nexans SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Haldusmenetlus – Tühistamishagi – Kontrollimise käigus vastu võetud aktid – Vahemeetmed – Vastuvõetamatus – Kontrollimise määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Privaatsfääri puutumatuse kaitse – Piisavalt veenvad andmed – Kohtulik kontroll

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 14. november 2012

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrolli teostamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Tõsiste viidete selge ilmnemine, mis lubab kahtlustada rikkumist – Kohtulik kontroll

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrolli teostamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Kohustus märkida sektorid, mida väidetav rikkumine hõlmab – Kohustus, mille raames ei pea täpsustama uurimise all olevat turgu

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Piirid – Dokumentide ja teabe kasutamine uurimise eesmärgil – Kasutamine, mis on seotud üksnes nende tegevussektoritega, mis on kontrolli teostamise otsuses märgitud

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Piirid – Väljaspool siseturgu tagajärgi omavaid tegevusi käsitlevate dokumentide uurimine – Lubatavus – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

5.      Kohtumenetlus – Üldkohtu menetlus – Poolte kaitsmine menetlusdokumentide väärkasutuse eest – Ulatus – Kõnealuste dokumentidega tutvumine muude isikute poolt kui advokaadid – Lubatavus – Tingimused

(Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhend, artikli 5 lõige 3 ja artikkel 7)

6.      Kohtumenetlus – Repliik – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Repliik, mis viitab kohtudokumentide lisadele – Vastuvõetavus – Tingimused

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

7.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Konkurentsieeskirjade kohaldamise haldusmenetlus – Kontrollimenetluses võetud meetmed – Kontrolli teostamise otsusest eraldamatud aktid – Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 230; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 18 lõiked 1 ja 3, ja artikli 20 lõiked 2 ja 4)

8.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hageja õiguslikku olukorda muutvad aktid – Otsus, millega keeldutakse andmast advokaatide ja klientide vahelisele suhtlusele konfidentsiaalsuse kaitset – Hõlmamine – Tingimused

(EÜ artikkel 230)

9.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 230)

1.      Kohustus kaitsta iga isiku – nii füüsilise kui juriidilise – privaatsfääri avaliku võimu omavolilise või ebaproportsionaalse sekkumise eest kujutab endast liidu õiguse põhimõtet.

Kuigi komisjon ei ole määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel tehtud kontrolliotsuse adressaadile kohustatud andma kogu tema käsutuses olevat teavet, mis puudutab kahtlustatavaid rikkumisi, ega andma neile rikkumistele täpset õiguslikku kvalifikatsiooni, peab ta siiski selgelt ära märkima kõik kahtlused, mida ta soovib kontrollida.

Liidu kohus võib olla seega sunnitud kontrollima sellist otsust, veendumaks, et see ei ole tehtud meelevaldselt, st uurimist õigustavate asjaoludeta. Kuna komisjoni läbiviidav kontrollimine peaks võimaldama koguda vajalikke dokumente teatava faktilise ja õigusliku olukorra olemasolu ja ulatuse kohta, mille kohta on komisjonil juba andmeid, peab liidu kohus seda kontrollides veenduma, et on piisavalt veenvaid andmeid, mis võimaldavad kahtlustada kõnealust ettevõtjat konkurentsieeskirjade rikkumises.

(vt punktid 40, 42, 43 ja 72)

2.      Kuigi komisjon ei pea määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel tehtud otsuses tema uurimise esemeks olevat turgu täpselt piiritlema, peab ta siiski piisavalt täpsustama uurimise esemeks oleva väidetava rikkumisega kaetud sektorid, selleks et võimaldada esiteks asjaomasel ettevõtjal teha koostööd üksnes ettevõtja selle tegevusega seonduvalt, mis puudutab sektoreid, mille kohta komisjonil on piisavalt veenvad andmed, et kahtlustada konkurentsieeskirjade rikkumist ja õigustada sekkumist selle ettevõtja privaatsfääri kuuluvasse tegevusse, ning teiseks liidu kohtul kontrollida vajaduse korral nende andmete piisavust selles osas.

(vt punkt 45)

3.      Kui komisjon teostab ettevõtja ruumides kontrollimist vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4, peab ta piirduma läbiotsimisel siiski selle ettevõtja nende tegevustega, mis puudutavad kontrollimise määramise otsuses viidatud sektoreid, ning järelikult siis, kui ta on teinud pärast analüüsimist kindlaks, et mõni dokument või mingi teave ei puuduta neid tegevusi, peab ta hoiduma selle kasutamisest oma uurimise eesmärgil.

Nimelt, kui komisjonil seda piirangut ei oleks, oleks tal kõigepealt tegelikkuses võimalik iga kord, kui tal on andmeid, et kahtlustada ettevõtjat konkurentsieeskirjade rikkumises konkreetses tegevusvaldkonnas, viia läbi kontrollimine kõikides neis valdkondades ja seda lõppeesmärgiga tuvastada mis tahes konkurentsieeskirjade rikkumine, mida see ettevõtja võis olla toime pannud; see on aga vastuolus juriidiliste isikute privaatsfääri kuuluva tegevuse kaitsega, mis on demokraatlikus ühiskonnas põhiõigusena tagatud.

(vt punktid 64 ja 65)

4.      Määruse nr 1/2003 pealkiri ise näitab, et selle määrusega komisjonile antud volituste eesmärk on rakendada EÜ artiklites 81 ja 82 ette nähtud konkurentsieeskirju. Need kaks sätet keelavad ettevõtjate sellise tegevuse, mis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või moonutada konkurentsi ühisturul. Seega võib komisjon oma kontrollivolitusi kasutada üksnes selliste tegevuste tuvastamiseks. Järelikult ei tohi komisjon ettevõtja ruumides kontrollimist läbi viia juhul, kui ta kahtlustab sellise kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse olemasolu, mis omab tagajärgi üksnes ühel või mitmel väljaspool ühisturgu asuval turul. Miski ei takista aga seda, et ta kontrollib neid turge puudutavaid dokumente, et tuvastada tegevusi, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või moonutada konkurentsi ühisturul.

(vt punkt 99)

5.      Poolte kirjalikele seisukohtadele lisatud õigusarvamuse koostajaid, kes ei ole poolte advokaadid või nende poolt toimikuga tutvumiseks nõuetekohaselt volitatud isikud, ei saa pidada kolmandateks isikuteks, kellel ei ole õigust toimikuga tutvuda Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhendi artikli 5 lõigete 3 ja 7 tähenduses.

Nimelt nõuavad need sätted, et pool, kellele antakse luba tutvuda teise poole menetlusdokumendiga, kasutaks seda õigust üksnes enda seisukohtade kaitsmiseks, mitte aga mingil muul eesmärgil.

Seega, menetlusdokumentide avaldamine ühe poole poolt kolmandatele isikutele olukorras, kus neid dokumente ei edastatud selle poole seisukohtade kaitsmise eesmärgil, kujutab endast menetluse kuritarvitamist. Samas ei keela Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhendi artikli 5 lõiked 3 ja 7 kohtuasja poolel lubada tutvuda menetlusdokumendiga eksperdil, kui selle eesmärk on aidata mainitud eksperdil koostada dokumenti selle poole seisukohtade kaitsmiseks ja seda tehakse üksnes menetluse huvides.

(vt punktid 107–109)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 112 ja 113)

7.      Määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel määratud iga kontrollimine eeldab kindlat valikut dokumente, mida uurida ja vajadusel paljundada ning samuti kindlat valikut küsimusi, mida asjaomaste ettevõtjate töötajatelt või esindajatelt kontrollimise eseme ja eesmärgiga seonduvalt küsida. Need ettevõtjad peavad lubama komisjonil asjaomaseid dokumente paljundada ja töötajatel ning esindajatel nõutud selgitusi anda kontrollimise määramise otsuse alusel, mitte aga muude eraldiseisvate aktide alusel, mis kontrollimise käigus tehakse.

Seega tuleb tõdeda, et kontrollimise käigus igast dokumendist koopia tegemist ja iga küsimuse esitamist ei saa pidada kontrollimise määramise otsusest eraldiseisvateks aktideks, vaid need on selle otsuse rakendusmeetmed.

Otsust teha koopiad mitmest arvutifailist ja arvuti kõvakettast nende hilisemaks uurimiseks komisjoni tööruumides ning otsust küsitleda töötajat ei saa seega pidada aktideks, mille peale võib esitada tühistamishagi EÜ artikli 230 tähenduses.

(vt punktid 121, 125 ja 132)

8.      Otsus, millega komisjon jättis rahuldamata taotluse kaitsta advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsusega kaetud dokumente, mida komisjon neil määruse nr 1/2003 alusel määratud kontrollimise raames esitada palus, tekitab asjaomastele ettevõtjatele õiguslikke tagajärgi, kuna see jätab nad ilma ühenduse õiguses ette nähtud kaitsest ning see on laadilt lõplik ja eraldiseisev konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastavast lõplikust otsusest.

Samas, kui ettevõtjad ei väida, et dokumendid, mida komisjon nende aktide alusel paljundas, või teave, mida ta nende alusel hankis, oleks olnud kaetud liidu õiguses ette nähtud kaitsega, mis on sarnane advokaatide ja klientide vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse kaitsega, ei võta komisjon, kui ta otsustab teha nendest dokumentidest koopiad ja nõuda hagejatelt seda teavet, vastu otsust, mis oleks keelanud hagejatele seda kaitset.

Sellises olukorras ei saa komisjoni otsust teha dokumentidest koopiad või küsida teavet ettevõtja töötajatelt pidada aktiks, mille peale võib esitada tühistamishagi EÜ artikli 230 tähenduses.

(vt punktid 128, 129 ja 132)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 136)