Liidetud kohtuasjad T‑350/04–T‑352/04

Bitburger Brauerei Th. Simon GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi BUD taotlus – Ühenduse kujutismärkide American Bud ja Anheuser Busch Bud taotlused – Varasemad siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid, mis sisaldavad sõna „bit” – Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 1, artikkel 46, artikli 130 lõige 1, artikli 132 lõige 1 ja artikli 135 lõike 1 teine lõik)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1, mida kohaldatakse selle kodukorra artikli 130 lõike 1 ja artikli 132 lõike 1 alusel intellektuaalomandi õigustega seotud menetluste suhtes, tuleb Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu suunatud hagiavalduses esitada ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldviide teistele dokumentidele korvata õigusliku argumentatsiooni selliste peamiste elementide puudumist, mis eespool mainitud tingimuste kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas.

See kohtupraktika on kodukorra artikli 46 alusel, mida kohaldatakse intellektuaalse omandi valdkonnas vastavalt kodukorra artikli 135 lõike 1 teisele lõigule, samuti laiendatav apellatsioonikoja vastulausemenetluse teise poole, kes on menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus, esitatud kirjalikule vastusele. Niivõrd, kuivõrd kirjalikud vastused viitavad ühtlustamisametile esitatud dokumentidele, on need seega vastuvõetamatud, kuna neis sisalduv üldviide pole seostatav kirjalikus vastuses endas esitatud väidete ja argumentidega.

(vt punktid 33–35)

2.      Ei ole tõenäoline, et keskmine Saksa tarbija ajab segi ühelt poolt sõnamärgi BUD, kujutismärgid American Bud ja Anheuser Busch Bud, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 32 kuuluvate kaupade „õlu, hele õlu, tume õlu, alkohoolsed ja alkoholivabad linnasejoogid” jaoks ning teisalt sõnamärgi BIT ning sõna- ja kujutismärgi Bit, mis on Saksamaal varem registreeritud vastavalt kaupade „õlu; mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja teised joogivalmistusained” ja selle kokkuleppe samasse klassi kuuluva „õlle” jaoks, seda hoolimata asjaomaste kaupade identsusest või sarnasusest ja isegi kui varasematel kaubamärkidel oleks suur eristusvõime. Asjaomaseid kaubamärke igakülgselt hinnates tuleb järeldada, et asjaomaste kaubamärkide olulistest erinevustest ning kontseptuaalse sarnasuse puudumisest tulenevalt,

– kuigi taotletav sõnamärk BUD ja varasemad kaubamärgid on visuaalselt ja foneetiliselt vähesel määral sarnased, on need tervikuna võttes erinevad;

– kuigi taotletavad kujutismärgid ja varasemad kaubamärgid on foneetiliselt vähesel määral sarnased,

on need tervikuna võttes erinevad.

Ei ole a fortiori tõenäoline, et aetakse segi taotletavad kaubamärgid ning sõna- ja kujutismärgid „Bitte ein Bit !”, mis on Saksamaal varem registreeritud vastavalt kaupade „õlu ja alkoholivabad joogid” jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 32, ja klassidesse 16, 18, 20, 21, 24, 25, 28, 32, 34 ja 42 kuuluvate erinevate kaupade jaoks. Nimetatud varasemad Saksa kaubamärgid koosnevad sõnalistest osadest („bitte”, „ein”) ja graafilistest lisaosadest („!”) ning varasemate Saksa kaubamärkidega (mis sisaldavad sõnalist osa „bit”) võrreldes erinevast graafilisest lahendusest. Nii on esimesena nimetatud varasemad kaubamärgid taotletavate kaubamärkidega visuaalselt veelgi vähem sarnased kui teisena nimetatud kaubamärgid. Peale selle ei oleks foneetilisest küljest, ning isegi kui eeldada, et varasemaid Saksa kaubamärke Bitte ein Bit ! saab hääldada üksnes sõnast „bit” lähtudes, järeldus varasemate Saksa kaubamärkide, mis sisaldavad sõnalist osa „bit”, kohta tehtud järeldusest erinev. Asjaomaste kaubamärkide kontseptuaalse sarnasuse osas ei ole Esimese Astme Kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et asjaomased kaubamärgid oleksid mingilgi määral sarnased. Seega ei ole taotletavad kaubamärgid ja varasemad Saksa kaubamärgid Bitte ein Bit ! igakülgselt hinnates sarnased.

(vt punktid 107, 109, 123, 124)