ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
16. september 2013(*)
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hinnatõusude kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Rikkumise süükspanemine – Trahvid – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Majanduskriis – 2002. aasta koostööteatis – Trahvisumma vähendamine – Oluline lisaväärtus
Kohtuasjas T‑412/10,
Roca, asukoht Saint-Ouen-l’Aumône (Prantsusmaa), esindaja: advokaat P. Vidal Martínez,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: F. Castillo de la Torre, A. Antoniadis ja F. Castilla Contreras, hiljem F. Castillo de la Torre, A. Antoniadis ja F. Jimeno Fernández,
kostja,
mille ese on nõue tühistada osaliselt komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4185 (lõplik) ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.092 – Vannitoa seadmed ja sisustus) ning vähendada hagejale selles otsuses määratud trahvisummat,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: esimees I. Pelikánová, kohtunikud K. Jürimäe (ettekandja) ja M. van der Woude,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 6. märtsi 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse (1)
[...]
Menetlus ja poolte nõuded
30 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. septembril 2010.
31 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse ja esitas kodukorra artikli 64 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames komisjonile kirjaliku küsimuse, millele viimane vastas ettenähtud tähtajal.
32 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele ja suulistele küsimustele kuulati ära 6. märtsi 2013. aasta kohtuistungil.
33 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1 ja 2 teda puudutavas osas;
– vähendada talle määratud trahvi summat;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
34 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
[...]
1. 1. Vaidlustatud otsuse osalise tühistamise nõue
[...]
Viies väide, mis puudutab hageja koostööd
171 Viiendas väites leiab hageja esiteks, et komisjon on rikkunud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja teinud ilmse vea 2002. aasta koostööteatise kohaldamisel, kuna ta ei vähendanud tema trahvi 2002. aasta koostööteatise alusel. Teiseks, hageja taotleb trahvi vähendamist 2006. aasta suuniste punkti 29 alusel koostöö eest. Seda teist argumenti tuleb tõlgendada nii, et hageja väidab, et tema trahvi oleks tulnud koostöö alusel vähendada vastavalt nimetatud punktile ja et ta heidab seega komisjonile ette selle punkti kohaldamisel tehtud viga.
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine ning 2002. aasta koostööteatise kohaldamisel toime pandud rikkumised ja tehtud vead
172 Hageja heidab komisjonile esiteks ette seda, et viimane ei vähendanud tema trahvisummat vaatamata sellele, et ta andis hagejale 8. detsembri 2006. aasta kirjas teada, et tal on õigus trahvisumma tingimuslikule vähendamisele. Hageja väidab, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
173 Teiseks, hageja vaidlustab hinnangu, mille kohaselt ei ole teabel, mille ta esitas trahvi vähendamise taotluses, olulist lisaväärtust. Selles suhtes väidab ta sisuliselt, et teabel, mille ta esitas trahvi vähendamise taotluses, oli oluline lisaväärtus, kuna ilma selle teabeta ei oleks komisjon saanud tõendada Prantsusmaal 2004. aastal seoses keraamiliste toodetega toime pandud rikkumist. Lisaks, ta väidab, et ei seadnud koostöö puudumisega kahtluse alla esitatud teabe väärtust, kuna ta ei vaidlustanud asjaolusid, vaid üksnes nende õiguslikku kvalifikatsiooni.
174 Komisjon vaidlustab hageja argumentide põhjendatuse. Ta väidab esiteks, et hageja esitatud teabe lisaväärtust ei saanud lugeda oluliseks. Nimelt oli hageja tehtud avaldus üldine, samas kui Ideal Standardi avaldused olid konkreetsed ja üksikasjalikud. Rikkumist oleks saanud tõendada arvukate tabelitega, mis käisid teabevahetuste kohta, ning Ideal Standardi sõnaselge ja üksikasjaliku kinnitusega, mida toetas pärast koosolekut koostatud dokument. Ta väidab esiteks, et hageja esitas vastuses vastuväiteteatisele väga üksikasjalikud argumendid, vaidlustades nende asjaolude tõendusliku jõu, millele ta tugines, ja eelkõige Ideal Standardi esitatud 2004. aasta veebruari hinnakokkulepet puudutavate tõendite tõendusliku jõu. Teiseks leiab ta, et ettevõtja ei saa trahvi vähendamise taotluses tugineda asjaoludele, mille eest komisjon teda lõpuks vastutavaks ei pea, kuna selle koostöö eelis kajastub juba selles, et komisjon otsutab teatavatest vastuväidetest loobuda, mistõttu ei peeta ettevõtjat vastutavaks või ei määrata talle trahvi.
175 Esmalt tuleb meenutada tingimusi, mille kohaselt vähendatakse ettevõtja trahvi 2002. aasta koostööteatise alusel. Seejärel tuleb analüüsida, kas trahvi vähendamise taotluses esitatud hageja teabel oli oluline lisaväärtus, enne kui analüüsida vajaduse korral kolmandana küsimust, kas komisjon võis õiguspäraselt muuta oma järeldust, mille kohaselt oli hagejal õigus trahvisumma tingimuslikule vähendamisle, millest anti teada 8. detsembri 2006. aasta kirjas.
176 Kõigepealt tuleb meenutada, et komisjon määratles 2002. aasta koostööteatises tingimused, mille korral võib komisjoni poolt kartellikokkuleppe suhtes läbiviidava uurimise käigus temaga koostööd tegevaid ettevõtjaid neil muidu tasumisele kuuluvast trahvist vabastada või seda vähendada (Üldkohtu 17. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑343/08: Arkema France vs. komisjon, EKL 2011, lk II‑2287, punkt 129).
177 Vastavalt 2002. aasta koostööteatise punktile 20 „[e]ttevõtjate puhul, kes ei täida [trahvist vabanemiseks vajalikke] tingimusi, võib siiski vähendada kehtestatava trahvi määra”.
178 2002. aasta koostööteatise punktis 21 on sätestatud, et „[s]elleks, et ettevõtja trahvi saaks vähendada [selle teatise punkti 20 alusel], peab ta esitama komisjonile kahtlustatava rikkumise kohta tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus, ning lõpetama oma osaluse kahtlustatavas rikkumises hiljemalt tõendite esitamise ajal”.
179 2002. aasta koostööteatise punktis 22 on olulise lisaväärtuse mõiste määratletud järgmiselt:
„Lisaväärtuse mõiste väljendab seda, mil määral esitatud tõendite laad ja/või üksikasjalikkus aitavad komisjonil kõnealuseid fakte tõendada. Hindamisel peab komisjon hiljem esitatavatest tõenditest üldjuhul väärtuslikumaks neid kirjalikke tõendeid, mis pärinevad sellest ajavahemikust, mida faktid puudutavad. Samamoodi peetakse kaudselt seotud tõenditest üldjuhul väärtuslikumaks kõnealuste faktidega otseselt seotud tõendeid.”
180 2002. aasta koostööteatise punkti 23 alapunkti b esimeses lõigus on ette nähtud kolm trahvi vähendamise vahemikku. Esimesel ettevõtjal, kes täidab selle teatise punktis 21 sätestatud tingimused, on õigus trahvi vähendamisele vahemikus 30–50%, teisel ettevõtjal vahemikus 20–30% ning järgmistel ettevõtjatel trahvi vähendamisele kõige enam 20%.
181 2002. aasta koostööteatise punkti 23 alapunkti b teises lõigus on märgitud, et „[k]õigis nimetatud rühmades trahvi vähendamise taseme kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse [selle teatise] punktis 21 sätestatud tingimustele vastavate tõendite esitamise aega ja nende lisaväärtust” ning et „[p]eale selle võib komisjon arvesse võtta ettevõtja poolt pärast andmete esitamist tehtud koostöö ulatust ja järjepidevust”.
182 2002. aasta koostööteatise loogikast endast tuleneb, et mõju, mida koostööteatisega soovitakse saavutada, on ebakindla õhustiku loomine kartelli sees, julgustades nendest komisjoni teavitama. See ebakindlus tuleneb täpsemalt asjaolust, et kartellikokkuleppes osalejad teavad, et ainult üks nende seast võib saada trahvi eest täieliku kaitse, kui ta annab üles teised rikkumises osalejad, tekitades seega viimastele ohu, et neile määratakse trahvid. Selle süsteemi raames ja sama loogika kohaselt on koostööd kiiremini alustanud ettevõtjatel võrreldes aeglasemalt koostööd tegevate ettevõtjatega õigus ulatuslikumale trahvi vähendamisele kui see, mis neile muidu määrataks (Üldkohtu 5. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑39/06: Transcatab vs. komisjon, EKL 2011, lk II‑6831, punkt 379).
183 Keelatud kokkuleppe poolte pakutud koostöö ajaline järjestus ja kiirus on seega koostööteatisega kehtestatud süsteemi põhielemendid (eespool punktis 182 viidatud kohtuotsus Transcatab vs. komisjon, punkt 380).
184 Sellega seoses olgu meenutatud, et kuigi komisjon on kohustatud põhjendama, miks tema hinnangul on ettevõtjate poolt koostööteatise alusel komisjonile esitatud tõendid sellise väärtusega, et need kas õigustavad määratud trahvi summa vähendamist või mitte, on seevastu ettevõtjad, kes soovivad komisjoni otsust vaidlustada, kohustatud tõendama, et ilma teabeta, mille need ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult edastasid, ei oleks komisjon suutnud rikkumist olulises osas tõendada ja seega trahve määravat otsust vastu võtta (vt selle kohta Euroopa Kohtu 24. septembri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑125/07 P, C‑133/07 P, C‑135/07 P ja C‑137/07 P: Erste Group Bank jt vs. komisjon, EKL 2009, lk I‑8681, punkt 297, ja eespool punktis 176 viidatud kohtuotsus Arkema France vs. komisjon, punkt 135).
185 Vähendamise põhjust silmas pidades ei või komisjon jätta arvestamata esitatud teabe tarvilikkust, mis sõltub tingimata juba komisjoni valduses olevatest tõenditest (Üldkohtu 28. aprilli 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑456/05 ja T‑457/05: Gütermann ja Zwicky vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑1443, punkt 220, ja eespool punktis 176 viidatud kohtuotsus Arkema France vs. komisjon, punkt 136).
186 Juhul kui ettevõtja koostööna üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil teavet, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, ei saa selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena nimetatud teabe esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni valduses oleva avalduse teatavas ulatuses kinnitamisega, ei hõlbusta tegelikult komisjoni ülesande täitmist märkimisväärselt. Seega ei ole see piisav, et õigustada trahvisumma vähendamist koostöö alusel (vt eespool punktis 176 viidatud kohtuotsus Arkema France vs. komisjon, punkt 137 ja seal viidatud kohtupraktika).
187 Siiski nähtub kohtupraktikast samuti, et kartellikokkuleppes osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised süüdistatavad ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid (eespool punktis 130 viidatud kohtuotsus JFE Engineering jt vs. komisjon, punkt 219; vt selle kohta ka Üldkohtu 14. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑337/94: Enso-Gutzeit vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑1571, punkt 91).
188 Viimaseks, isegi kui tuleks asuda seisukohale, et komisjonil on 2002. aasta koostööteatise alusel talle esitatud teabe olulise lisaväärtuse hindamisel hindamisruum, ei saa Üldkohus siiski tugineda sellele hindamisruumile, et loobuda komisjoni sellekohase hinnangu nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude põhjalikust kontrollimisest (vt analoogia alusel eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus Chalkor vs. komisjon, punkt 62).
189 Seejärel tuleb eespool punktides 176–188 meenutatut arvestades analüüsida hageja argumente, nagu need on esitatud eespool punktis 173.
190 Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 1291–1293, 1295, 1297, 1299 ja 1300 põhjendas komisjon hageja trahvi vähendamisest keeldumist sisuliselt kolme kaalutlusega. Esiteks, seoses teabega, mille hageja esitas keraamilisi tooteid puudutava rikkumise kohta Prantsusmaal 2004. aastal, täheldab ta, et Ideal Standard oli teda juba teavitanud üksikasjaliku teabe vahetusest ning oli talle muu hulgas edastanud tabelid, mis viitasid müüki puudutava teabe vahetusele 2004. aasta suvel. Teiseks, hageja esitatud teave oli üldine ning seda ei toetanud rikkumisest pärinevad tõendid ning mitu ettevõtjat vaidlustas selle teabe tõendusliku väärtuse haldusmenetluses. Teiseks, hageja ei esitanud mingit teavet kraane ja toruliitmikke puudutava rikkumise kohta Prantsusmaal. Kolmandaks, trahvi vähendamise taotluse järgse käitumisega vähendas hageja või lausa eitas omaenda esitatud teabe tõenduslikku väärtust ning seega ei näidanud üles tõelist koostöövalmidust.
191 Neil asjaoludel, arvestades eespool punktis 190 esitatud vaidlustatud otsuse põhjendusi ja hageja argumente, nagu esitatud eespool punktis 173, tuleb kontrollida esiteks, kas trahvi vähendamise taotluse alusel esitatud hageja teabel oli oluline lisaväärtus. Teiseks tuleb analüüsida vajaduse korral, kas hageja vähendas usaldusväärsust, mis tuleb omistada sellele teabele, seades kahtluse alla Ideal Standardi esitatud tõendid, nii et seda teavet ei saa pidada olulise lisaväärtusega teabeks.
192 Esiteks, kõigepealt tuleb tõdeda, et hageja ei vaidlusta komisjoni järeldust, mille kohaselt ta ei esitanud mingit teavet kraane ja toruliitmikke puudutava rikkumise kohta Prantsusmaal. Neil asjaoludel, tema argumentide analüüsi tuleb piirata selle hageja esitatud teabe lisaväärtusega, mis puudutab keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist Prantsusmaal.
193 Edasi tuleb märkida, et nagu väidab komisjon oma menetlusdokumentides, ei tuvastatud ühtegi rikkumist keraamiste toodete osas Prantsusmaal ajavahemikus 1995. aastast 2004. aasta alguseni; hageja seda pealegi ei vaidlusta. Järelikult, komisjon jättis õigesti selle ajavahemiku osas hageja esitatud teabe eest trahvi vähendamata.
194 Lisaks, mis puudutab hageja teavet, mille ta esitas keraamiliste toodetega seoses Prantsusmaal 2004. aastal toime pandud rikkumise kohta, siis tuleb märkida, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 556, 583, 584, 587 ja 588, tugines komisjon rikkumise tuvastamiseks neljale tõendile: esiteks Ideal Standardi trahvi vähendamise taotlus (vaidlustatud otsuse põhjendus 583), teiseks nimetatud taotluse lisas viimase esitatud tabel (vaidlustatud otsuse põhjendus 588), kolmandaks hageja trahvi vähendamise taotlus (vaidlustatud otsuse põhjendused 556, 587 ja 588) ning neljandaks Duraviti vastus vastuväiteteatisele (vaidlustatud otsuse põhjendus 584).
195 Viimaseks, vastupidi sellele, mida ta väitis oma menetlusdokumentides, leiab komisjon sisuliselt vaidlustatud otsuses, et keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist Prantsusmaal 2004. aasta osas ei ole võimalik tuvastada ainult Ideal Standardi suulise avalduse, mille ta tegi trahvi vähendamise taotluse raames, ning selle taotluse lisas esitatud tabeli alusel. Nimelt märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 588 järgmist:
„Komisjon ei ole kinnitanud, et tabeli, mille Ideal Standard esitas oma [trahvi vähendamise] taotluse lisas, saab kvalifitseerida asjaolude toimumise ajast pärit dokumendiks. Selle puhul on siiski tegemist Ideal Standardi katsega esitada võimalikult üksikasjalik kokkuvõte oma avalduses esitatud asjaoludest. Isegi seda tõendit arvestamata saab minimaalsete hindade kooskõlastamist AFICS koosolekul 2004. aasta veebruaris tõendada kolme avalduse alusel [st Ideal Standardi esitatud trahvi vähendamise taotlus, hageja taotlus ning Duraviti vastus vastuväiteatisele].”
196 Järelikult, esiteks tuleb nentida, et vaidlustatud otsuses tugines komisjon ise trahvi vähendamise taotluse raames hageja esitatud teabele, et tõendada keraamilisi tooteid puudutava rikkumise olemasolu Prantsusmaal 2004. aastal. Seega, vaidlustatud otsuse lugemisel ilmneb, et hageja esitatud teave oli komisjoni jaoks objektiivselt tarvilik.
197 Teiseks tuleb tõdeda, et ilma hageja edastatud teabeta ei oleks komisjon saanud tõendada ainult Ideal Standardi trahvi vähendamise taotluse raames esitatud dokumentide alusel keraamisi tooteid puudutava rikkumise olemasolu Prantsusmaal 2004. aastal. Nimelt, kuigi on tõsi, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 584 ja 587, kinnitas Duravit oma vastuses vastuväiteteatisele, et miinimumhindade arutelud toimusid Ideal Standardi mainitud AFICS koosoleku raames, seadis Duravit siiski ka kahtluse alla Ideal Standardi esitatud tabeli tõendusliku väärtuse, nagu nähtub 12. novembril 2007 komisjonis toimunud ärakuulamisel Duraviti esitatud suulistest märkustest.
198 Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb tõdeda, et trahvi vähendamise taotluse raames esitatud hageja teabel on oluline lisaväärtus. Nimelt, see teave võimaldas komisjonil tuvastada keraamilisi tooteid puudutava rikkumise Prantsusmaal 2004. aasta osas, kuna see kinnitas madalama kvaliteediga keraamiliste toodete minimaalseid hindu puudutava arutelu olemasolu AFICS 25. veebruari 2004. aasta koosolekul (vaidlustatud otsuse põhjendus 588). Järelikult keeldus komisjon põhjendamatult trahvi vähendamise taotluse raames hageja tehtud avalduse olulise lisaväärtuse tunnustamisest ning selle eest tema trahvi vähendamisest.
199 Eespool punktis 198 tehtud järeldust ei saa kahtluse alla seada komisjoni argumentidega, millega soovitakse tõendada, et hageja esitatud teabel ei olnud mingit olulist lisaväärtust.
200 Esiteks, komisjoni argument, mille kohaselt trahvi vähendamise taotluse põhjendamiseks hageja esitatud teave oli üldine, samas kui Ideal Standardi esitatud teave oli konkreetne ja üksikasjalik, ei saa olla tulemuslik. Nimelt, 2002. aasta koostööteatise alusel esitatud Ideal Standardi trahvi vähendamise taotlus oli iseenesest ebapiisav, arvestades eelkõige Ideal Standardi selleks esitatud tõendite tõendusliku väärtuse vaidlustamist, et võimaldada tuvastada keraamilisi tooteid puudutav rikkumine Prantsusmaal 2004. aasta osas. Lisaks, vaatamata hageja esitatud teabe üldisusele, kinnitab see siiski Ideal Standardi esiatud tõendeid ning võimaldas seega komisjonil nimetatud rikkumise tuvastada. Nimelt, nagu nähtub eespool punktist 197, ei oleks komisjon ilma hageja edastatud teabeta saanud tõendada ainult Ideal Standardi trahvi vähendamise taotluse raames esitatud dokumentide alusel keraamisi tooteid puudutava rikkumise olemasolu Prantsusmaal 2004. aastal.
201 Teiseks on põhjendamatu komisjoni argument, mille kohaselt oleks ta saanud rikkumist tõendada arvukate tabelite alusel, mis näitasid teabevahetust ja Ideal Standardi sõnaselget ja üksikasjalikku kinnitust, mida kinnitab pärast koosolekut koostatud dokument. Nimelt, olgu meenutatud, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 588 leidis komisjon sisuliselt, et ta ei saa tuvastada keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist Prantsusmaal 2004. aastal Ideal Standardi trahvi vähendamise taotluse raames esitatud suulise avalduse ja taotluse lisas esitatud tabeli alusel (vt eespool punkt 195).
202 Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid ja vaidlustatud otsuse põhjendusi 556, 587 ja 588, millest nähtub, et hageja esitatud asjaolud võimaldasid tõepoolest komisjonil tuvastada keraamilisi tooteid puudutava rikkumise Prantsusmaal 2004. aastal, tuleb järeldada, et komisjon tegi vea hageja trahvi vähendamise taotluses esitatud asjaolude lisaväärtuse hindamisel, nagu seda haldusmenetluse tulemusel hinnati.
203 Neil asjaoludel tuleb teiseks analüüsida, kas hageja seadis oma trahvi vähendamise taotluse järgse käitumisega kahtluse alla esitatud teabe olulise lisaväärtuse, nagu komisjon sisuliselt kinnitab vaidlustatud otsuses ja oma menetlusdokumentides.
204 Sellega seoses on oluline märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 1300 märkis komisjon, et kontsern Roca „ei näidanud üles tõelist koostöövaimu [haldus]menetluse käigus”, vaid käitus vastupidi viisil, mis „vähendas [kontseni Roca] esialgu esitatud tõendite väärtust”.
205 Lisaks, vaidlustatud otsuse põhjenduses 1295 on täpsustatud, et „[hageja] ja Laufen [Austria] vaidlustasid mõlemad innukalt vastuväiteteatises kirjeldatud asjaolusid (vt nt [vaidlustatud otsuse põhjendused 360–365 ja 579–582]), seades nii märkimisväärselt kahtluse alla selle käitumise konkurentsivastasuse, mida [kontsern] Roca pidi tõendama avaldustes, mille ta tegi [trahvi vähendamise] taotluse raames”. Selles suhtes tuleb lisada, et otsuse põhjendustes 360–365 on toodud argumendid, mille Laufen Austria esitas oma vastuses vastuväiteteatisele seoses rikkumisega Austria turul. Sama otsuse põhjendustes 579–582 on omakorda esitatud avaldused, mille kontsern Roca tegi kraane ja toruliitmikke puudutava rikkumise teemal Prantsusmaal.
206 Veel tuleb märkida, et otsuse põhjenduses 586 kinnitas komisjon järgmist:
„[Kontsern] Roca esitab asjaoludest vastuolulise kokkuvõtte. Kinnitades üldiselt minimaalsete hindade vahetust AFICS raames ajavahemikus 2002 kuni 2004, üritab ta samas kahtluse alla seada Ideal Standardi kinnitava avalduse, järeldades, et komisjon pidi uuesti käsitlema küsimust, kas minimaalsete hindade kooskõlastamist on võimalik tõendada. [Kontsern] Roca väidab muu hulgas, et kirjeldust, mille Ideal Standard annab minimaalsete hindade kooskõlastamisest 25. veebruari 2004. aasta koosolekul, ei kinnita muud trahvi vähendamise taotluse esitanud ettevõtjad. Ta väidab veel, et Ideal Standardi esitatud tabelit ei saa pidada määravaks tõendiks. [Kontserni] Roca väitel näitab see tabel, et Ideal Standard näib olevat segi ajanud Prantsusmaal ja Itaalias toimunud tegevuse (kuna dokument on itaalia keeles).”
207 Eespool punktides 204–206 viidatud vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub seega, et hageja esialgselt esitatud teabel ei olnud enam olulist lisaväärtust, arvestades asjaolu, et ta vähendas ise selle tarvilikkust, seades kahtluse alla teabe usaldusväärsuse.
208 Sellega seoses, esiteks tuleb märkida, et trahvi vähendamise taotlusest, nagu see on esitatud 17. ja 20. jaanuari 2006. aasta kirjades, nähtub, et see esitati mitte terve kontserni Roca nimel, vaid hageja enda nimel ning kontserni Laufen nimel osas, milles nimetatud kontserni tegevus Prantsusmaal moodustas osa viimasest. Seega, Laufen Austria avaldused haldusmenetluses on asjakohased selle kindlakstegemiseks, kas hageja vähendas komisjonile esitatud teabe lisaväärtust, vaid osas, milles need puudutavad konkurentsivastast tegevust, mis toimus Prantsuse turul. Ent nagu nähtub eespool punktis 205 tuvastatust, puudutavad vaidlustatud otsuse põhjendused 360–365, milles komisjon viitab sama otsuse põhjendusele 1295, ainult Austria turgu. Järelikult ei too need põhjendused ilmsiks hageja trahvi vähendamise taotluse raames esitatud teabe mingit vaidlustamist Prantsuse turu osas.
209 Teiseks, nagu tõdetud eespool punktis 205, puudutavad vaidlustatud otsuse põhjendused 579–582 avaldusi, mille kontsern Roca tegi kraane ja toruliitmikke puudutava rikkumise teemal Prantsusmaal. Järelikult ei saa need tõendada, et hageja seadis nende avaldustega kahtluse alla tema enda komisjonile esitatud teabe lisaväärtuse. Nimelt puudutas see teave vaid keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist Prantusmaal.
210 Kolmandaks, vaidlustatud otsuse põhjenduses 586 mainitud asjaolud, nagu komisjon neid oma menetlusdokumentides edasi arendas, ei võimalda järeldada, et hageja vähendas tema enda esitatud teabe usaldusväärtust. Nimelt, esiteks nähtub nii vaidlustatud otsusest kui ka komisjoni menetlusdokumentidest, et hageja kinnitas madalama kvaliteediga keraamiste toodete minimaalsete hindade teabevahetust AFICS raames eeskätt 2004. aastal; seda ei ole vaidlustatud. Teiseks on tõsi, et hageja seadis kahtluse alla Ideal Standardi AFICS 25. veebruari 2004. aasta koosolekut puudutava avalduse ja selle toetuseks viimati nimetatu esitatud dokumendi tõendusliku väärtuse. Siiski tuleb asuda seisukohale, et selliselt toimides piirdus hageja sellega, et esitas komisjonile argumente, millega ta soovis tõendada, et Ideal Standardi esitatud tõendid ei olnud piisavad, et tõendada Prantsusmaal 2004. aastal toime pandud keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist, eesmärgiga näidata, et tema enda trahvi vähendamise taotluse raames esitatud teave oli komisjonile nimetatud rikkumise tõendamiseks vajalik ning seega oli sellel oluline lisaväärtus.
211 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et komisjon järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 1300 valesti, et hageja vähendas trahvi vähendamise taotluse järgse käitumisega tema esialgu esitatud teabe väärtust.
212 Seda järeldust ei sea kahtluse alla argumendid, mille komisjon selle kohta esitas.
213 Esiteks ei ole põhjendatud komisjoni argument, mille kohaselt ei täinud hageja oma koostöökohustust, kuivõrd ta vaidlustas nii Ideal Standardi AFICS 25. veebruari 2004. aasta koosolekut puudutava avalduse kui ka tema avalduse toetuseks esitatud dokumendi tõendusliku väärtuse. Nimelt tuleb asuda seisukohale, et hageja seadis kahtluse alla vaid Ideal Standardi esitatud asjaolude piisavuse, et tuvastada Prantsusmaal 2004. aastal keraamilisi tooteid puudutav rikkumine. Selliselt toimides piirdus ta sellega, et esitas asjaolud, mis oma laadilt võivad tõendada selle teabe olulist lisaväärtust, mille ta esitas ise trahvi vähendamise taotluse raames.
214 Teiseks ei ole põhjendatud komisjoni argument, mille kohaselt ei saa ettevõtja rajada oma vähendamistaotlust asjaoludele, mille eest komisjon lõpuks teda vastutavaks ei pea. Nimelt, kuigi on tõsi, et komisjon ei tuvastanud Prantsusmaal ajavahemikus 1995. aastast kuni 2004. aasta alguseni mingit keraamilisi tooteid puudutavat rikkumist, peeti hagejat siiski vastutavaks keraamilisi tooteid puudutava rikkumise eest Prantsusmaal 2004. aastal. Tuleb aga meenutada, et nagu tõdetud eespool punktis 198, võimaldas hageja esitatud teave tõepoolest komisjonil selle rikkumise tuvastada.
215 Järelikult tuleb nõustuda viienda väitega osas, milles see puudutab hageja trahvi vähendamise taotluse vale hindamist.
216 Neid asjaolusid arvestades ei ole esiteks enam vaja analüüsida hageja argumenti, mille kohaselt rikkus komisjon tema kaitseõigusi, kuna ta ei saanud tutvuda Duraviti vastusega vastuväiteteatisele. Nimelt, hageja menetlusdokumentidest nähtub, et see argument on lahutamatult seotud komisjoni selle hinnangu vaidlustamisega, mille kohaselt ei esitanud hageja olulise lisaväärtusega teavet. Selle vaidlustamiseks hageja esitatud argumentidega aga nõustuti eespool punktides 202, 211 ja 215.
217 Kuna viienda väitega nõustuti osas, milles see puudutab hageja trahvi vähendamise taotlusele antud väära hinnangut (vt eespool punkt 215), ei ole teiseks vaja analüüsida eespool punktis 172 toodud hageja argumenti, mille kohaselt komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kui otsustas vaidlustatud otsuses tühistada hagejale 8. detsembri 2006. aasta kirjas teatatud tingimusliku vähendamise.
218 Tagapool punktis 232 ja järgnevates punktides hageja trahvi muutmise nõude analüüsi raames tuleb teha järeldused eespool punktis 215 tuvastatud õigusrikkumisest hagejale määratud trahvisumma suhtes.
2006. aasta suuniste kohaldamisel tehtud viga
219 Hageja väidab, et komisjon tegi vea, kuna ta ei vähendanud tema trahvi 2006. aasta suuniste punkti 29 tähenduses kergendava asjaolu alusel tulenevalt koostööst.
220 Komisjon vaidlustab hageja argumendi põhjendatuse.
221 Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt kohtupraktikale nähtub 2006. aasta suuniste punkti 29 neljandast taandest, et komisjon on võtnud endale kohustuse – kui ta teostab oma kaalutlusõigust nende kergendavate asjaolude hindamisel, mida ta on kohustatud trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtma – vähendada trahvi juhul, kui „ettevõtja teeb komisjoniga tõhusat koostööd asjades, mis jäävad välja [koostöö]teatise kohaldamisalast ja ettevõtja juriidilisest koostöökohustusest (eespool punktis 176 viidatud kohtuotsus Arkema France vs. komisjon, punkt 168).
222 2006. aasta suuniste punkti 29 neljanda taande kohaldamise tagajärg ei saa siiski olla 2002. aasta koostööteatise kasuliku mõju kõrvaldamine. Tuleb nimelt tõdeda, et selles teatises esitatakse raamistik komisjoni uurimise käigus tehtava koostöö kompenseerimiseks sellistele ettevõtjatele, kes osalevad või on osalenud salajastes kartellides. Seega nähtub selle teatise sõnastusest ja ülesehitusest, et ettevõtjate trahvi võib üldjuhul nende koostöö eest vähendada üksnes siis, kui nad täidavad selles teatises ette nähtud ranged tingimused.
223 Säilitamaks 2002. aasta koostööteatise kasuliku mõju, on komisjon üksnes erandlikes olukordades kohustatud 2006. aasta suuniste punkti 29 neljanda taande alusel ettevõtja trahvi vähendama. Niisuguse olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui ettevõtja koostöö, mis ületab küll tema juriidilist koostöökohustust, kuid ei anna talle siiski õigust trahvi vähendamisele 2002. aasta koostööteatise alusel, on komisjoni jaoks objektiivselt tarvilik. Selline tarvilikkus tuleb tuvastada, kui komisjon tugineb lõppotsuses tõenditele, mis ettevõtja esitas talle koostöö raames ja mille puudumise korral komisjonil ei oleks osaliselt või täielikult olnud võimalik kõnealuse rikkumise eest karistust määrata (eespool punktis 176 viidatud kohtuotsus Arkema France vs. komisjon, punkt 170).
224 Käesolevas asjas tuleb esiteks meenutada, et nagu nähtub eespool punktidest 202 ja 211, leidis komisjon vaidlustatud otsuses vääralt, et hageja trahvi vähendamise taotluse raames esitatud tõenditel ei olnud olulist lisaväärtust ja et hageja trahvi ei saanud 2002. aasta koostööteatise alusel vähendada, kuna ta ei teinud tõelist koostööd. Ent eespool punktis 223 viidatud kohtupraktika kohaselt on komisjon üksnes erandlikes olukordades ja eelkõige juhul, kui ettevõtja koostöö ei anna talle siiski õigust trahvi vähendamisele selle koostööteatise alusel, kohustatud ettevõtja trahvi vähendama 2006. aasta suuniste punkti 29 neljanda taande alusel. Järelikult, arvestades eespool punktis 211 tuvastatut, mille kohaselt pidi hageja trahvi vähendama 2002. aasta koostööteatise alusel, tuleb tõdeda, et ta ei olnud kohustatud hageja trahvi selle sätte alusel vähendama. Teiseks, igal juhul tuleb nentida, et hageja ei esitanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks seda, et komisjon hindaks tema koostööd sellest sättest lähtuvalt.
225 Seega tuleb järeldada, et hageja ei tõendanud, et komisjon tegi vea, kui ei vähendanud tema trahvi 2006. aasta suuniste punkti 29 neljanda taande alusel. Viies väide tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles see tugineb nimetatud punktile.
226 Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb viienda väitega osaliselt nõustuda selles osas, milles hageja väidab, et komisjon tegi vea trahvi vähendamise taotluses esitatud teabe lisaväärtuse hindamisel, ning ülejäänud osas see tagasi lükata.
227 Hageja hagiavalduse viie väite analüüsist nähtub, et viienda väitega tuleb nõustuda osas, milles see puudutab trahvi vähendamise taotluses hageja esitatud teabe lisaväärtuse väära hinnangut ning see ülejäänud osas nagu ka muud väited tagasi lükata.
228 Mis puudutab vaidlustatud otsuse osalise tühistamise nõude alusel tehtavaid järeldusi, siis tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse artikli 1 osas leidis komisjon selle artikli lõikes 3, et hageja rikkus ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, osaledes 10. detsembrist 2002 kuni 9. novembrini 2004 rikkumises Prantsusmaal ja Austrias. Selles suhtes tuleb nentida, et kuna ükski hageja esitatud väide ei seadnud seda järeldust kahtluse alla, ei ole see artikkel vigane. Osalise tühistamise nõue tuleb seega rahuldamata jätta osas, milles see puudutab vaidlustatud otsuse artikli 1 lõiget 3.
229 Seevastu arvestades eespool punktides 226 ja 227 tehtud järeldust, tuleb vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 4 punkt b tühistada osas, milles komisjon kehtestas hagejale määratud trahvisumma, võtmata arvesse tema koostööd.
230 Kuivõrd teises nõudes palub hageja teise võimalusena vähendada talle määratud trahvi, tuleb see summa kindlaks määrata selle nõude analüüsi raames.
2. Hagejale määratud trahvi vähendamise nõue
231 Arvestades teist nõuet, milles hageja palub Üldkohtul vähendada talle määratud trahvi (vt eespool punkt 33), peab Üldkohus täieliku pädevuse raames analüüsima esiteks, millised tagajärjed on hagejale määratud trahvisumma arvutamisega seotud komisjoni veal, mis on esitatud eespool punktides 202 ja 211, ning teiseks muid argumente, mille hageja esitas selleks, et Üldkohus vähendaks talle määratud trahvisummat.
Hageja trahvi vähendamise taotluse põhjendamiseks esitatud tõendite väärtuse hindamisel komisjoni tehtud veast tehtavad järeldused
232 Mis puudutab hageja trahvi vähendamise taotluse väärtuse vale hinnangut, nagu on tuvastatud eespool punktis 215, siis väidab komisjon, et kuigi Üldkohus leidis, et hageja koostööl oli oluline lisaväärtus ning ta tegi siirast ja tõelist koostööd, ei tohiks kohaldatav vähendamise määr ületada 3%, kuna käesolevas asjas oli koostöö väga piiratud ulatusega, sest see puudutas vaid keraamilisi tooteid ja Prantsuse turgu.
233 Sellega seoses olgu täpsustatud, et kuigi 2002. aasta koostööteatis ei mõjuta trahvi vähendamise hindamist liidu kohtus, kui kohus teeb otsuse täieliku pädevuse alusel, peab Üldkohus antud juhul asjakohaseks sellest lähtuda trahvisumma ümberarvutamisel eeskätt seetõttu, et see võimaldab arvesse võtta kõiki juhtumi asjassepuutuvaid asjaolusid ning määrata kõikidele tuvastatud rikkumises osalenud ettevõtjatele proportsionaalsed trahvid.
234 Selles suhtes tuleb meenutada, et 2002. aasta koostööteatise punkti 23 alapunkti b esimeses lõigus on ette nähtud kolm trahvi vähendamise vahemikku. Nimelt esimesel ettevõtjal, kes täidab selle teatise punktis 21 sätestatud tingimused, on õigus trahvi vähendamisele vahemikus 30–50%, teisel ettevõtjal vahemikus 20–30% ning järgmistel ettevõtjatel trahvi vähendamisele kõige enam 20%.
235 2002. aasta koostööteatise punkti 23 alapunkti b teises lõigus on märgitud, et „[k]õigis nimetatud rühmades trahvi vähendamise taseme kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse [selle teatise] punktis 21 sätestatud tingimustele vastavate tõendite esitamise aega ja nende lisaväärtust” ning et „[p]eale selle võib komisjon arvesse võtta ettevõtja poolt pärast andmete esitamist tehtud koostöö ulatust ja järjepidevust”.
236 Käesolevas asjas tuleb kõigepealt märkida, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 1289, kuulus hageja ettevõtjasse, kes esitas trahvi vähendamise taotluse kolmandana, pärast ettevõtjat, mille moodustas Masco oma tütarettevõtjatega, ettevõtjat, mille moodustas Grohe oma tütarettevõtjatega ning ettevõtjat, mille moodustas Ideal Standard oma tütarettevõtjatega. Neil asjaoludel on tal 2002. aasta koostööteatise punkti 23 alapunkti b esimese lõigu kolmanda taande kohaselt õigus kõige enam 20% trahvi vähendamisele, hageja seda pealegi ei vaidlusta.
237 Edasi, hageja trahvi vähendamise taotlus on esitatud 17. jaanuaril 2006 (vt eespool punkt 9), st ligikaudu aasta ja kuus kuud pärast Masco ja tema tütarettevõtjate esitatud trahvide eest kaitse saamise taotlust (vt eespool punkt 5) ning ligikaudu aasta ja kaks kuud pärast vastavalt Grohe ja tema tütarettevõtjate ning Ideal Standardi ja tema ettevõtjate trahvi vähendamise taotluste esitamist (vt eespool punkt 7), kuid enne vastuväiteteatise saatmist.
238 Viimaseks tuleb märkida esiteks, et avaldus, mille hageja esitas oma trahvi vähendamise taotluse toetuseks, on üldine ega puuduta konkreetselt ühtegi koosolekut. Teiseks, see avaldus võimaldas rikkumist tõendada vaid 2004. aastal kaheksa kuu osas ning ainult seoses keraamiliste toodete ja Prantsuse turuga.
239 Seetõttu leiab Üldkohus, et arvestades juhtumi kõiki asjaolusid ja eelkõige eespool punktides 236–238 esitatud asjaolusid, tuleb hagejale määratud trahvi vähendada 6% ehk 402 000 euro võrra.
240 Seega, arvestades eespool punktis 239 tehtud järeldust, kehtestab Üldkohus hagejale solidaarselt määratava trahvi kogusummaks seoses rikkumisega, milles ta Prantsusmaal osales, 6 298 000 eurot.
[...]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 (lõplik) ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.092 – Vannitoa seadmed ja sisustus) artikli 2 lõike 4 punkt b osas, milles Euroopa Komisjon määras Rocale solidaarselt trahvi, võtmata arvesse tema koostööd.
2. Otsuse K(2010) 4185 (lõplik) artikli 2 lõike 4 punktis b Rocale määratud trahvi summaks on 6 298 000 eurot.
3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista ühtlasi temalt välja kolmandik Roca kohtukuludest.
5. Jätta kaks kolmandikku Roca kohtukuludest tema enda kanda.
Pelikánová | Jürimäe | Van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad