ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
8. juuli 2010
Kohtuasi T‑166/09 P
Luigi Marcuccio
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Teisele kohtuinstantsile saatmise määrus – Otsus, mille peale ei saa esitada apellatsioonkaebust – Kahju hüvitamise nõue – Kohtueelne menetlus – Menetlusnormide rikkumine – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 18. veebruari 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F‑70/07: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑31 ja II‑A‑1‑135), milles palutakse see määrus tühistada.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Euroopa Komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud välja Luigi Marcucciolt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Ese – Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kasuks oma pädevusest loobunud Avaliku Teenistuse Kohtu määruse tühistamine – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 9 esimene ja teine lõik)
2. Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Kohtueelne menetlus – Menetluse erinev käik isikut kahjustava meetme olemasolu või selle puudumise korral
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
3. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
1. Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimused, mis puudutavad edasikaevatavaid kohtulahendeid, ei ole täidetud juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei ole tuvastanud Euroopa Liidu kohtu pädevuse puudumist, kuid suunab vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 8 lõikele 2 kohtuasja Üldkohtusse. Kohtuasja selline suunamine ei sea ohtu poolte kohtulikku kaitset liidu kohtus, mis langetab igal juhul otsuse kõigi hagis tõstatatud küsimuste kohta. Kohtul, kellele kohtuasi suunati, tuleb anda hinnang oma pädevusele ja vajaduse korral omakorda suunata asi vastavalt selles osas ette nähtud erimenetlusele esimese astme kohtule, kes ei saa seepeale oma pädevust eitada. Kirjeldatud erimehhanism võimaldab lahendada küsimused pädevuse jaotusest kohtute vahel, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu institutsiooni. Eeltoodut arvesse võttes ja tunnistades, et kohtuliku pädevuse küsimuse üle võivad pooled vajaduse korral ka diskuteerida võistlevas menetluses, ei ole niisuguses kohtuasjas apellatsioonimenetluse jätkamine kooskõlas ei Euroopa Kohtu põhikirja I lisas sätestatud eeskirjadega ega korrakohase õigusemõistmise põhimõttega. Selle tulemuseks oleks menetluste dubleerimine, kuna samas kohtuasjas oleksid nii suunatud kohtuasi kui ka suunamise otsuse peale esitatud edasikaebus Üldkohtus läbivaatamisel.
(vt punktid 26–30)
Viited:
Üldkohus: 4. september 2008, kohtuasi T‑413/06 P: Gualtieri vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑35 ja II‑B‑1‑253, punktid 24, 25 ja 27).
2. Personalieeskirjades ette nähtud kohtueelse menetluse järgimiseks peab ametnik, kes palub hüvitada kahju, mille institutsioon, mille teenistuses ta töötab, on talle õigusvastase tegevusega tekitanud, esitama personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 mõttes taotluse. Kui see taotlus tagasi lükatakse, kujutab see endast asjaomase ametniku huve kahjustavat meedet, mille peale võib esitada kaebuse, ja alles pärast selle otsuse tegemist, millega asjaomane kaebus sõnaselgelt või vaikimisi rahuldamata jäetakse, võib esitada liidu kohtule kahju hüvitamise hagi.
Kahju hüvitamise hagi, mis esitatakse personalieeskirjades nõutud ja eespool kirjeldatud kaheetapilist kohtueelset menetlust järgimata, on vastuvõetamatu.
Kui aga ametnik soovib vaidlustada teda kahjustavat meedet, võib ta esitada otse kaebuse ametisse nimetavale asutusele ja seejärel esitada hagi Üldkohtule, kui kaebus jäetakse rahuldamata. Olles esitanud kaebuse teda kahjustava meetme peale, võib ametnik esitada hagi, milles nõuab teda kahjustava meetme tühistamist või kahju hüvitamist või mõlemat.
(vt punktid 45–47)
Viited:
Üldkohus: 1. detsember 1994, kohtuasi T‑54/92: Schneider vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑281 ja II‑887, punktid 53 ja 63); 5. detsember 2006, kohtuasi T‑416/03: Angelidis vs. parlament (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑317 ja II‑A‑2‑1607, punktid 130 ja 131); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑285/04: Andrieu vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑161 ja II‑A‑2‑275, punkt 132 ja seal viidatud kohtupraktika); 16. märts 2009, kohtuasi T‑156/08 P: R vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑11 ja II‑B‑1‑51, punkt 76).
3. Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mis on kohaldatav Üldkohtu menetlustes sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel, peab hagiavaldus sisaldama kokkuvõtet hagiavalduse aluseks olevatest fakti‑ ja õigusväidetest. Hagiavaldusest peab selgelt ilmnema, milles seisneb väide, millel hagi põhineb. Selline ülevaade – kas või lühike – peab olema nii selge ja täpne, et võimaldaks kostjal end kaitsta ja Üldkohtul hagi lahendada vajadusel ilma täiendavate materjalideta.
Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi, või täpsemalt hagi aluseks olev väide oleks vastuvõetav, hagi aluseks olevad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud nähtuma ühtselt ja arusaadavalt hagiavaldusest endast. Üldkohtu ülesanne ei ole otsida esimese väite toetuseks esitatud asjaolude hulgast neid, mida saaks kasutada ka mõne teise väite toetuseks.
(vt punkt 76)
Viited:
Üldkohus: 9. juuli 2003, kohtuasi T‑224/00: Archer Daniels Midland ja Archer Daniels Midland Ingredients vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑2597, punkt 36); 27. september 2006, kohtuasi T‑322/01: Roquette Frères vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑3137, punktid 208 ja 209); 12. detsember 2007, kohtuasi T‑308/05: Itaalia vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑5089, punktid 71 ja 72).