Kohtuasi T‑297/02

ACEA SpA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Abikava, mis puudutab Itaalia ametiasutuste poolt teatavatele avalikke teenuseid osutavatele ettevõtjatele maksuvabastustena ja soodustingimustel laenudena antud abi – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks – Tühistamishagi – Isiklik puutumus – Vastuvõetavus – Olemasolev abi või uus abi – EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

2.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abikava tervikuna läbivaatamine – Vastuvõetavus

(EÜ artikkel 88)

3.      Riigiabi – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 87 lõige 1)

4.      Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Uue abina määratlemine

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkti b alapunktid i ja v)

5.      Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tuvastati abi kokkusobitamus ühisturuga ning määrati selle tagastamine – Kohustus nõuda tagasi summad, mida kõnealuse abikava alusel abi saanud isikud said – Puudumine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

1.      Füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole otsuse adressaat, saab vaid siis väita, et see otsus puudutab teda isiklikult, kui otsus puudutab teda teatavate teda iseloomustavate omaduste või asjaolude tõttu, mis eristavad teda kõigist teistest, ning mis muudab ta identifitseeritavaks analoogselt otsuse adressaadiga.

Põhimõtteliselt ei saa ettevõtja vaidlustada komisjoni otsust, millega keelatakse sektoriaalne abikava, kui see otsus puudutab teda vaid põhjusel, et ta kuulub asjaomasesse sektorisse ja et ta võib selle kava alusel toetust saada. Niisugune otsus on hagejast ettevõtja suhtes üldkohaldatav meede, mida kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordadele ja mis tekitab õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriale.

Siiski, juhul kui kõnealune otsus ei puuduta ettevõtjat mitte ainult tulenevalt tema kuulumisest kõnesoleva sektori ettevõtjate hulka, kes võisid potentsiaalselt kõnealuse abikava alusel abi saada, vaid ka tulenevalt sellest, et ettevõtja oli saanud nimetatud abikava raames individuaalset abi, mille tagastamist komisjon nõuab, siis puudutas nimetatud otsus teda isiklikult ning tema poolt selle otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetav.

(vt punktid 42–44)

2.      Kui komisjon uurib abikava eesmärgiga tuvastada, kas see sisaldab abile omaseid elemente, võib ta uurimisel piirduda käsitletava kava üldiste ja abstraktsete tunnustega, olemata kohustatud uurima iga rakendamisjuhtu eraldi.

Kuna tegemist üheainsa abikavaga, mis hõlmab paljusid sektoreid, mitte erinevate abikavadega, mida kohaldatakse ettenähtud tegevusvaldkonna või turu raames, siis ei ole komisjon kõnesoleva abikava mõju hindamisel kohustatud iga tegevusvaldkonda või turgu eraldi arvesse võtma. Samuti ei ole komisjon kohustatud abikava uurimisel hindama ka selle konkreetseid rakendamisjuhte, pealegi kui selline kohustus võib vähendada komisjonile riigiabi valdkonnas kuuluva kontrollipädevuse tõhusust.

(vt punktid 62, 64 ja 65)

3.      Kontrollides, kas abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, ei pea komisjon tõendama mitte abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ega konkurentsi tegelikku moonutamist, vaid üksnes uurima, kas need abimeetmed võivad mõjutada kaubavahetust ja kahjustada konkurentsi.

Kui komisjon annab tehtava otsuse põhjendustes hinnangu, kas abikava on sellega ette nähtud meetmetest tulenevalt niisugune, et sellest saavad kasu eelkõige ettevõtjad, kelle tegevusalaks on liikmesriikidevaheline kaubandus, võib ta uurida üksnes seda abikava iseloomustavaid asjaolusid.

Igasugune ühenduse turul tegutsevale ettevõtjale antud abi võib põhjustada konkurentsimoonutusi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Liikmesriikidevahelist kaubanduse mõjutatust ei ole võimalik kindlaks määrata lävendi või protsendimääraga nii, et alla teatava määra niisugust mõjutamist ei ole toimunud. Tegelikult ei välista abimeetme suhteliselt tagasihoidlik maht või abi saava ettevõtja suhteline väiksus a priori seda, et seejuures ei võiks tegemist olla liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamisega.

Mis puudutab tingimust, mis seondub riikidevahelise kaubanduse mõjutamisega, siis asjaolu, et riigiabi saanud äriühing tegutseb ainult oma liikmesriigi turul või „oma” territooriumil, ei ole määrava tähtsusega. Käsitletav meede on mõjutanud riikidevahelist kaubandust, kui teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjate võimalused asjassepuutuva liikmesriigi turul teenuste osutamiseks on vähenenud.

(vt punktid 83–86 ja 96)

4.      Nii EÜ artikli 88 sisust kui eesmärgist tuleneb, et olemasolevaks abiks selle artikli lõike 1 mõttes tuleb pidada abimeetmeid, mis olid olemas enne EÜ asutamislepingu jõustumise kuupäeva, ning abimeetmeid, mida oleks saanud nõuetekohaselt rakendada EÜ artikli 88 lõikes 3 ette nähtud tingimustel, samas kui uue abina, mille suhtes kehtib viimati nimetatud sättes ette nähtud teatamiskohustus, tuleb käsitleda meetmeid, millega kehtestatakse abimeetmed või muudetakse neid, kusjuures muudatused võivad puudutada nii olemasolevaid abimeetmeid kui ka esialgseid projekte, millest komisjonile teatatakse. Kui muudatus puudutab esialgse abikava sisulist poolt, muutub see kava uueks abikavaks. Siiski ei ole niisuguse sisulise muudatusega tegemist juhul, kui uus element on esialgsest kavast selgelt eristatav.

Kuna tegemist on abikavaga, mis kehtestati EÜ asutamislepingu jõustumisest hilisemal ajal ja on suunatud spetsiifilisele ettevõtjakategooriale, kes tegutseb paljudes sektorites, siis ei ole nõutav, et komisjon uuriks igat sektorit eraldi. Järelikult ei ole välistatud võimalus, et teatud konkreetseid juhte saab käsitleda olemasoleva abina.

(vt punktid 113, 117 ja 127)

5.      Ebaseadusliku abi ühisturuga kokkusobimatuse tuvastamise loogiliseks tagajärjeks on see, et abi andmine lõpetatakse ning nõutakse tagasi abisumma ja sellega kaasnevad intressid. See kehtib nii individuaalse abi kui ka abikava raames välja makstud abi puhul.

Sellegipoolest ei välista abikava üldine ja abstraktne analüüs seda, et selle kava alusel konkreetsel juhul välja makstud summa ei kuulu EÜ artikli 87 lõikes 1 ette nähtud keelu alla, näiteks seetõttu, et abi andmine üksikjuhul on hõlmatud de minimis eeskirjaga.

Kuigi riigi ametiasutuste roll piirdub juhul, kui komisjon võtab vastu otsuse, millega tunnistab abimeetme ühisturuga kokkusobimatuks, üksnes selle otsuse rakendamisega ning neil ei ole selles osas kaalutlusruumi, võivad riigi ametiasutused selle otsuse rakendamisel neid reservatsioone arvesse võtta. Seega on komisjon teinud tagastamiskorralduse üksnes niisuguse abi osas, mis vastab EÜ artikli 87 tingimustele, ja mitte nende summade osas, mis on küll kõnesoleva kava alusel välja makstud, kuid ei ole abi või kujutavad endast olemasolevat või ühisturuga kokkusobivat abi vastavalt kategooriate alusel kehtestatud eranditele, de minimis eeskirjale või komisjoni mõnele muule otsusele.

Siseriiklik kohus on pädev tõlgendama abi ja olemasoleva abi mõisteid ning võib võtta seisukoha üht või teist konkreetset kohaldamisjuhtumit iseloomustavate asjaolude kohta, pöördudes vajaduse korral eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse.

(vt punktid 159–163)