AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

4. november 2008

Kohtuasi F‑126/07

Isabelle Van Beers

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Sertifitseerimismenetlus – Menetlus 2006. aastal – Eelvaliku läbinud ametnike nimekirja kandmata jätmine – Personalieeskirjade artikkel 45a

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega I. Van Beers palub sisuliselt tühistada komisjoni 29. märtsi 2007. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur 2006. aasta sertifitseerimismenetluse raames.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Sertifitseerimismenetlus – Kandidaatide eelvalik – Kriteeriumid – Institutsioonide kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikkel45a)

2.      Ametnikud – Sertifitseerimismenetlus – Kandidaatide eelvalik – Kriteeriumid – Üldised rakendussätted, mis nõuavad teatud teenistusstaaži assistentide tegevusüksuse minimaalses palgaastmes

(Personalieeskirjad, artikkel 45 a; XIII lisa artikkel 1, artikli 4 punkt h ja artikli 8 lõige 1)

1.      Personalieeskirjade artikli 45a sõnastusest ja ülesehitusest nähtub selgesti, et kandidaatide eelvaliku tegemine sertifitseerimiseks sõltub kahest kriteeriumide kategooriast, millest esimene puudutab kandidaati ennast, st tema iga-aastaseid karjääriarengu aruandeid ning tema haridus- ja koolitustaset ning teine teenistuse huvisid. Iga institutsioon peab üldisi rakendussätteid kehtestades neid kriteeriume täpsustama. Seega on institutsioonil kõigepealt õigus vajadusel põhjalikumalt selgitada kandidaate endid puudutavaid kriteeriume ning seejärel täpsustada „teenistuse huvidele” antavat ulatust, kehtestades vajadusel nende nõudmiste täitmiseks mõeldud kriteeriumid, ning seda kaalutlusõiguse teostamise raames koos õigusega kombineerida neid kandidaate endid puudutavate vajadustega.

Seega ei riku institutsioon personalieeskirjade artiklit 45a, kui ta võtab vastu üldised rakenduseeskirjad, milles nähakse ette esiteks tingimus minimaalse teenistusstaaži kohta assistentide tegevusüksuse teatud minimaalses palgaastmes, mis sõltub asjaomase ametniku haridus- ja koolitustasemest, ning teiseks nõutakse, et viiest viimasest hindamisaruandest kolm kinnitaksid, et ametnik võib täita ka administraatori tööülesandeid; need kaks tingimust ainult selgitavad personalieeskirjade artikli 45a sisu ning seda eelkõige „teenistuse huvide” osas, kasutades seadusandja poolt selle viimase väljendi osas jäetud tegutsemisruumi.

(vt punktid 35–38, 41 ja 43)

2.      Kui institutsioon keeldub sertifitseerimismenetluse raames konkreetselt hindamast sellise endise C‑kategooria ametniku töökogemust, kes tegelikult täitis endistele A‑ ja B‑kategooriatele vastavaid tööülesandeid, ei riku ta võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtet ning õigust ametikohal edasijõudmisele. Seoses võrdse kohtlemisega põhimõttega tugineb asjaomase kogemuse arvestamatajätmine objektiivsele kriteeriumile, et ametnik ei kuulunud endisesse B‑kategooriasse, ning kuna selline liigitamine ei olnud sisuliselt diskrimineeriv seoses sellega taotletava eesmärgiga, ei saa seda institutsioonile ette heita ning seda isegi siis, kui eeldada, et sellest tulenevad ametnikule teatud juhuslikud ebamugavused. Mis puudutab hea halduse põhimõtet, siis sellest on kinni peetud, kui asjaomane institutsioon esiteks kehtestab eelnevalt kandidaatide eelvaliku tingimused, ning teiseks neid järjekindlalt kohaldab, nii et alates hetkest, mil kandidaat teatud kategoorias teenistusstaaži tingimusele ei vasta, ei saa institutsioonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse ametniku kogemust endises C‑kategoorias. Õigus ametikohal edasijõudmisele tuleb samuti nendel samadel põhjustel tagasi lükata.

Lõpuks ei saa ametnik, kelle C‑kategoorias omandatud kogemust ei olnud sertifitseerimismenetluses osalemiseks arvesse võetud, samuti tugineda õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele nii selle tõttu, et personalieeskirjade artiklis 45a loetletud kriteeriumide hulgas ei ole seda, mis puudutaks ametlikku teenistusstaaži kategoorias või tegevusüksuse minimaalses palgaastmes, kuna institutsioonil on piisavat kaalutlusõigust omades õigus teenistuse huvisid arvesse võttes kehtestada tingimus, mis on seotud minimaalse teenistusstaažiga assistentide tegevusüksuse teatud palgaastmes, kui ka tuginedes asjaolule, et tema ülemus märkis tema hindamisaruannetes, et tema teeneid arvestades peaks tal olema võimalik administraatorina kiiresti tööle asuda, kuna sellised märkusi ei saa lugeda institutsiooni täpseteks ja tingimusteta tagatisteks, sest asjaomane ülemus ei ole sertifitseerimismenetluse kohaldamise eest vastutav talitus.

(vt punktid 63, 68, 69, 71, 72 ja 76–79)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. oktoober 1980, kohtuasi 147/79: Hochstrass vs. Euroopa Kohus (EKL 1980, lk 3005, punkt 14).