ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
28. veebruar 2024(*)
Taimesordid – Sordi SK20 ühenduse sordikaitse alla võtmine – Apellatsiooninõukogule esitatud kaebuse vastuvõetamatus – Põhjendatud huvi puudumine – Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 81 punkt 1
Kohtuasjas T‑556/22,
House Foods Group, Inc., asukoht Osaka (Jaapan), esindaja: advokaat G. Würtenberger,
hageja,
versus
Ühenduse Sordiamet (CPVO), esindajad: M. García-Moncó Fuente ja O. Lamberti,
kostja,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president F. Schalin, kohtunikud I. Nõmm ja G. Steinfatt (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik A. Juhász-Tóth,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 13. septembri 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja House Foods Group, Inc. palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Ühenduse Sordiameti (CPVO) apellatsiooninõukogu 1. juuli 2022. aasta otsuse (asi A 018/2021) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Vaidluse taust
2 Hageja esitas 18. septembril 2017 CPVO-le nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT 1994, L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390) alusel ühenduse sordikaitse taotluse.
3 Taimesort, millele ühenduse kaitset taotleti, on sibulasort SK20, mis kuulub liiki Allium cepa.
4 Kõnealusele ühenduse sordikaitse taotlusele lisatud tehnilises küsimustikus vastas hageja küsimusele 07.02 „Kas lisaks 5. ja 6. jaos esitatud andmetele on lisatunnuseid, mis võivad sorti eristada?“, märkides, et kandidaatsordil on „väga madal lakrimaalne tegur ja püruviinhappe kogus“.
5 Sordiamet tegi Naktuinbouwile (aiandusinspektsioon, Madalmaad; edaspidi „kontrolliasutus“) ülesandeks viia läbi määruse nr 2100/94 artikli 55 lõikes 1 ette nähtud registreerimiskatsed.
6 Kontrolliasutus esitas 14. septembril 2020 registreerimiskatsete lõpparuande, milles märgiti, et sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kriteeriumidele (edaspidi „EÜP kriteeriumid“), ning sellele oli lisatud kandidaatsordi kirjelduse ettepanek. CPVO edastas lõpparuande hagejale 21. oktoobril 2020 ja palus tal esitada oma märkused vastavalt määruse nr 2100/94 artikli 57 lõikele 2.
7 Hageja esitas 21. detsembril 2020 CPVO-le taotluse, et tehnilise küsimustiku punktis 07.02 esitatud kirjeldus väga madala lakrimaalse teguri ja püruviinhappe koguse kohta lisataks tunnuste kirjeldusse, kuna see määrab kindlaks sordi kaitse ulatuse ning kuna see madal lakrimaalne tegur ja püruviinhappe kogus on eritunnus, millel on suur viljelusväärtus ja eelkõige väärtus kandidaatsordi kasutamise jaoks.
8 CPVO teatas 4. veebruaril 2021 hagejale, et asutusesisese nõupidamise põhjal ei saa tema taotlust rahuldada, kuna sordikirjeldus peab sisaldama kohaldatavale tehnilisele protokollile vastavaid tunnuseid või teatavatel juhtudel täiendavaid tunnuseid, kuid üksnes siis, kui neid oli registreerimiskatsete käigus kasutatud kandidaatsordi ja üldiselt tuntud sortide eristamise hindamiseks, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.
9 Hageja vastas 9. veebruaril 2021 CPVO-le, rõhutades eelkõige oma aretuspingutuse kaubanduslikku väärtust, ning märkis, et tehnilise küsimustiku punktis 07.02 oli esitatud täiendav tunnus. Ta selgitas, et tema tõlgenduse kohaselt kohustab selline märge CPVO-d võtma mainitud tunnust arvesse, ning küsis seega, kas seda tunnust võeti enne registreerimiskatsete algust arvesse, ja kui see nii ei olnud, siis miks seda tunnust ei kontrollitud.
10 CPVO teatas 7. aprillil 2021 hagejale, et täiendava tunnuse „väga madal lakrimaalne tegur ja püruviinhappe kogus“ kontrollimist ei ole võetud arvesse ning et kontrolli tulemus on kindlaks tehtud standardtunnuste põhjal. CPVO oli seisukohal, et ta oli kohustatud kohaldama oma tehnilist protokolli, ning kuna hageja taotletav tunnus ei ole selle osa, ei olnud kontrolliasutusel mingit põhjust seda EÜP kriteeriumide tavapäraste katsete käigus vaadelda. CPVO ülesanne ei ole kontrollida kõiki tunnuseid, millele taotlejad tuginevad, kui selline kontroll ei ole taotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik. See täiendav teave sordi SK20 toimikus siiski sisaldub. CPVO edastab tehnilised küsimustikud Euroopa Patendiametile, nii et juhul, kui kolmas isik peaks esitama patenditaotluse kõnealuse tunnuse kohta, on tema toimikus vastava tehnoloogia kohta tõend olemas.
11 CPVO andis 3. mai 2021. aasta otsusega kandidaatsordile kaitse (edaspidi „kaitse alla võtmise otsus“). Sellele otsusele oli lisatud sordi ametlik kirjeldus sellisena, nagu selle oli koostanud kontrolliasutus.
12 Hageja esitas 1. juulil 2021 kaitse alla võtmise otsuse peale kaebuse, milles palus, et sordi ametlikus kirjelduses võetaks väga madalat lakrimaalset tegurit ja püruviinhappe kogust arvesse, või teise võimalusena, et viidaks läbi uued registreerimiskatsed, et hinnata kandidaatsorti selle tunnuse alusel.
13 CPVO paranduskomitee otsustas 16. septembril 2021 kaitse alla võtmise otsust mitte parandada, kuna hageja kaebus ei olnud komisjoni 17. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 874/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis (ELT 2009, L 251, lk 3), artikli 49 lõike 1 alusel vastuvõetav. Kuna sordikaitse alla võtmise otsust ei parandatud, edastati kaebus CPVO apellatsiooninõukogule.
14 CPVO apellatsiooninõukogu lükkas kaebuse vastavalt määruse nr 874/2009 artikli 49 lõikele 1 koostoimes määruse nr 2100/94 artikliga 81 vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Apellatsiooninõukogu asus seisukohale, et hagejal puudub põhjendatud huvi, kuna tema kaebus ei võimalda vaidlustatud otsust tühistada, kuivõrd ta ei vaidlustanud otsust anda sordile SK20 ühenduse sordikaitse. Peale selle märkis apellatsiooninõukogu sisuliselt, et CPVO juhatajal ei olnud mingit kohustust kohaldada määruse nr 874/2009 artiklis 23 ette nähtud menetlust, mis annab talle õiguse lisada sordi kohta täiendavaid tunnuseid ja nende väljundeid, kuna kandidaatsordi eristatavus oli asjaomases tehnilises protokollis sisalduvate tunnuste põhjal juba kindlaks tehtud ning selle kaitsmiseks piisab sellest, kui sort eristub selgelt vähemalt ühe tunnuse poolest. Seega ei olnud eristatavuse kindlakstegemisel vaja hageja viidatud täiendavat tunnust arvesse võtta.
Poolte nõuded
15 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja CPVO-lt.
16 CPVO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
17 Hageja esitab sisuliselt kaks väidet, millest esimene puudutab määruse nr 2100/94 artikli 81 rikkumist ja teine sama määruse artikli 76 rikkumist.
Esimene väide, mis puudutab määruse nr 2100/94 artikli 81 rikkumist
18 Nagu hageja kohtuistungil kinnitas, leiab ta sisuliselt, et tal on põhjendatud huvi, kuna CPVO andis talle taotletud kaitsest kitsama kaitse, jättes madala lakrimaalse teguri ja püruviinhappe koguse sordi ametlikusse kirjeldusse lisamata, mistõttu tema kaebus oleks tulnud lugeda vastuvõetavaks.
19 CPVO vaidleb hageja argumentidele vastu.
20 Apellatsiooninõukogu leidis vaidlustatud otsuse punktis 14, et hageja kaebus ei olnud määruse nr 874/2009 artikli 49 lõike 1 alusel koostoimes määruse nr 2100/94 artikliga 81 vastuvõetav. Nimelt puudub põhjendatud huvi, kui kaebus ei võimaldaks vaidlustatud otsust tühistada. Käesoleval juhul on see nii, kuna hageja ei vaidlusta kaitse alla võtmise otsust, vaid ainult üht osa sordi kirjeldusest, mis puudutab sordi tunnuste loetelu.
21 Määruse nr 2100/94 artikli 81 lõikes 1 on sätestatud, et kui selles määruses või sama määruse kohaselt vastuvõetud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, kohaldab CPVO liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.
22 On selge, et ükski määruse nr 2100/94 ega määruse nr 874/2009 säte ei reguleeri küsimust, kas kaebus on põhjendatud huvi puudumise korral vastuvõetamatu. Seega viitas apellatsiooninõukogu õigesti määruse nr 2100/94 artikli 81 lõikele 1, milles on viidatud liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtetele.
23 Nagu pooled kohtuistungil tunnistasid, kujutab põhjendatud huvi tingimus endast liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtet.
24 Põhjendatud huvi on iga kohtule esitatud hagi või kaebuse peamine ja esmane tingimus. Seetõttu on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on vaidlustatud akti tühistamise suhtes huvi. Hageja põhjendatud huvi eeldab, et vaidlustatud akti tühistamine kui selline võib tuua kaasa õiguslikud tagajärjed ning et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus HSH Investment Holdings Coinvest-C ja HSH Investment Holdings FSO vs. komisjon, T‑499/12, EU:T:2015:840, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Seega tuleb kontrollida, kas käesoleval juhul võib kaitse alla võtmise otsusele lisatud kaitstud sordi kirjelduse muutmine tuua hagejale kasu. See eeldab kindlakstegemist, kas – nagu ta väidab – kaitsealuse sordi ametlikus kirjelduses sisalduvad tunnused määravad kindlaks selle sordi kaitse ulatuse.
26 Määruse nr 2100/94 artikli 5 lõike 1 kohaselt võivad ühenduse sordikaitse esemeks olla kõikide botaaniliste perekondade ja liikide sordid, sealhulgas perekondade ja liikide hübriidid.
27 Määruse nr 2100/94 artikli 5 lõike 2 kohaselt on „sort“ ühte madalamasse tuntud botaanilisse taksonisse kuuluv taimerühm, mida olenemata sellest, kas tingimused taimerühma kaitse alla võtmiseks on täielikult täidetud, võib määratleda teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste põhjal, eristada mis tahes muust taimerühmast vähemalt ühe nimetatud tunnuse põhjal ja käsitada tervikuna selle põhjal, et seda võib paljundada, ilma et taimerühm muutuks.
28 Määruse nr 2100/94 artikli 5 lõike 3 kohaselt koosneb taimerühm tervetest taimedest või taimeosadest (mõlemad „sordi koostisosad“), kui sellistest osadest on võimalik toota terveid taimi.
29 Lisaks on määruse nr 2100/94 artiklis 6 sätestatud, et ühenduse kaitse alla võetakse sordid, mis on eristatavad, ühtlikud, püsivad ja uudsed.
30 Määruse nr 2100/94 artikli 7 lõikes 1 on täpsustatud, et sorti käsitatakse eristatavana, kui see eristub teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste poolest selgelt mis tahes muust taotluse esitamise kuupäeval üldiselt tuntud sordist.
31 Peale selle on määruse nr 2100/94 artiklis 8 ette nähtud, et sorti käsitatakse ühtlikuna, kui sellel on paljundamise eripärast tulenevaid võimalikke muutusi arvesse võttes piisavalt ühtlased sordi eristatavuse katsetes määratavad ja mis tahes muud sordikirjelduses kasutatavad tunnused.
32 Lõpuks tuleb märkida, et määruse nr 2100/94 artikli 9 kohaselt käsitatakse sorti püsivana, kui sordi eristatavuse katsetes määratavad ja mis tahes muud sordikirjelduses kasutatavad tunnused püsivad muutumatutena pärast korduvat paljundamist või teatava paljundustsükli korral sellise tsükli lõpus.
33 Esiteks, nagu nähtub määruse nr 2100/94 artikli 5 lõike 2 esimesest taandest, on „sort“ taimerühm, mida võib määratleda eelkõige kõigi selle genotüübist tulenevate tunnuste põhjal.
34 Teiseks nähtub määruse nr 2100/94 artiklitest 6–9, et sordi genotüübist tulenevate tunnuste avaldumine võimaldab teha kindlaks, kas sort vastab EÜP kriteeriumidele ja kas seda saab seega kaitsta.
35 Lisaks on määruse nr 2100/94 põhjenduses 11 märgitud, et „sordi kaitse alla võtmiseks ühenduse tasandil on vaja hinnata sordiga seotud tähtsaid tunnuseid“ ning et „kõnealused tunnused ei pea […] olema tingimata seotud sortide majandusliku tähtsusega“.
36 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb seega, et kandidaatsordi ühenduse kaitse alla võtmine ei nõua, et ammendavalt oleks hinnatud kõiki tunnuseid, mis võivad tuleneda selle sordi genotüübist, vaid üksnes neid tunnuseid, mis on sordi kaitsekõlblikkuse ja eelkõige eristatavuse seisukohast teatava tähtsusega. Seega on määruse nr 2100/94 artiklis 55 ette nähtud registreerimiskatsete eesmärk üksnes kindlaks teha, kas kandidaatsort on teiste üldiselt tuntud sortidega võrreldes piisavalt eristatav, ühtlane ja püsiv. Nimetatud kontrolli eesmärk ei ole aga hinnata kõiki tunnuseid, mis võivad kandidaatsordi genotüübist tuleneda, ega nende omaduste kasulikkust või kaubanduslikku väärtust, kuna uue sordi kaitse alla võtmine ei sõltu mingil juhul olemuslikult kaubandusliku väärtusega tunnuste olemasolust.
37 Ka kontrolliasutuse koostatud sordi ametliku kirjelduse – mis kujutab endast üksnes registreerimiskatsete käigus tehtud tähelepanekute kokkuvõtet – eesmärk ei ole seega käsitleda kõiki kandidaatsordi genotüübist tulenevaid ja sellele omaseid tunnuseid, nagu madal lakrimaalne tegur ja püruviinhappe kogus, millele hageja tugineb, vaid üksnes teatavaid konkreetseid tunnuseid, millest piisab sordi eristatavuse tõendamiseks.
38 Määruse nr 2100/94 artikli 5 lõike 2 teisest taandest koostoimes sama määruse artikli 7 lõikega 1 tuleneb, et sordi kaitsmiseks piisab sellest, kui sort eristub selgelt vähemalt ühe tunnuse poolest. Isegi kui kandidaatsordil on teatavad üldiselt tuntud sordiga identsed tunnused, piisab selle kaitsmiseks sellest, kui see sort eristub selgelt ühe või mitme muu tunnuse poolest. Niisiis isegi juhul, kui hageja nõutud täiendav tunnus oleks registreerimiskatsetele lisatud ja see sisalduks sordi SK20 ametlikus kirjelduses, ei oleks see mõjutanud sellele sordile antud kaitset, sest uus sort, millel on sama lakrimaalne tegur ja püruviinhappe kogus, saaks ikkagi kaitse, tingimusel et tal on üks või mitu muud tunnust, mis eristavad seda selgelt hageja sordist.
39 Lisaks ei saa hageja nõutud täiendava tunnuse sordikirjeldusse lisamine tuua talle kasu, sest ühenduse sordikaitse on seotud sordi endaga (vt määruse nr 2100/94 artikli 5 lõige 1), mida tuleb mõista kui taimerühma (vt määruse nr 2100/94 artikli 5 lõige 2), mis koosneb tervetest taimedest või taimeosadest (mõlemad „sordi koostisosad“), kui sellistest osadest on võimalik toota terveid taimi (vt määruse nr 2100/94 artikli 5 lõige 3). Määruse nr 2100/94 artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt annab ühenduse sordikaitse omanikule õiguse sooritada teatavaid toiminguid seoses selle määruse artikli 5 lõikes 3 määratletud sordi koostisosadega või kaitstud sordi koristatud materjaliga. Sellest järeldub, et kaitse hõlmab taimset materjali ennast, nagu see on määratletud kõigi selle genotüübist tulenevate tunnustega, olenemata sellest, kas see sisaldub sordi ametlikus kirjelduses või mitte.
40 Seega ei muuda hageja nõutud tunnuse lisamine talle sordiga SK20 seoses antud kaitse ulatust. Seetõttu leidis apellatsiooninõukogu õigesti, et hagejal puudub põhjendatud huvi.
41 Seda järeldust ei sea kahtluse alla Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) otsused, millele hageja viitab ja milles on tema sõnul tunnistatud, et kaitstud sordi kaitse ulatus põhineb selle sordi ametlikus kirjelduses sisalduvatel tunnustel. Ühenduse sordikaitse kord on autonoomne süsteem, mis koosneb normide kogumist ja taotleb sellele ainuomaseid eesmärke, ning selle kohaldamine on sõltumatu mis tahes riigisisesest süsteemist, ning CPVO apellatsiooninõukogu otsuste õiguspärasust tuleb hinnata üksnes määruste nr 2100/94 ja nr 874/2009 alusel, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus (vt analoogia alusel 6. juuni 2018. aasta kohtuotsus Apcoa Parking Holdings vs. EUIPO, C‑32/17 P, ei avaldata, EU:C:2018:396, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ole liikmesriigi tasandil tehtud otsus liidu kohtule siduv, isegi kui selline otsus on tehtud ühtlustatud riigisiseste õigusnormide alusel (vt analoogia alusel 27. veebruari 2002. aasta kohtuotsus Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), T‑106/00, EU:T:2002:43, punkt 47).
42 Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis puudutab määruse nr 2100/94 artikli 76 rikkumist
43 Teise väite raames märgib hageja sisuliselt, et vastavalt määruse nr 2100/94 artiklile 76 oli CPVO kohustatud võtma arvesse ja kontrollima kogu tema taotlust lisada see oluline täiendav tunnus registreerimiskatsetele ja sordi ametlikule kirjeldusele.
44 CPVO vaidleb sellele argumendile vastu.
45 Kuna ühelt poolt tuleneb eespool punktidest 21–42, et apellatsiooninõukogu lükkas hageja kaebuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, ja teiselt poolt leidis apellatsiooninõukogu üksnes täiendavalt, et kaebus on põhjendamatu ka sisuliselt, sest käesoleval juhul ei olnud CPVO juhataja kohustatud rakendama määruse nr 874/2009 artiklis 23 ette nähtud menetlust, mis annab talle õiguse lisada sordi täiendavaid tunnuseid ja nende väljendeid, siis jääb teine väide ainetuks.
46 Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
47 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
48 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt CPVO nõudele jätta hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja House Foods Group, Inc-ilt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. veebruaril 2024 Luxembourgis.
Allkirjad